Uudised

„Sadamas olles on inimelud kõige tähtsamal kohal. Avariiolukordadele reageerimist tuleb pidevalt harjutada, et päris olukorras kõik tulekollete juurest kiiresti ohutusse jõuaksid,“ ütles staabi- ja toetuslaeva Wambola komandör vanemleitnant Tanel Kangro. „Hiljuti on meiega liitunud mitu uut inimest, kes pole varem laeval teeninud. Väljaõppe tulemusena õpivad kõik meeskonnaliikmed päästma nii end kui kaasvõitlejaid.“

Stsenaariumi kohaselt algas tulekahju elektrisüsteemist laeva teisel tekil. Simuleeritud tulekahjust andis meeskonnale märku kuuma- ja suitsuandur. Kontrollima minnes avastati leekides laeva kajut, suitsuseina tõttu oli ka nähtavus piiratud. Etappide kaupa kustutades saadi põleng kontrolli alla, kogu meeskond suunati ohutusse ning suitsugaasid juhiti laevast välja. Harjutuse lõppedes sai laevapere hindajalt põhjaliku tagasiside.

„Laeva vahimeeskonna avariigrupp reageeris tulekahjule kiirelt. Samaaegselt järgiti ka kõiki ohutusreegleid, nii et harjutust saab õnnestunuks lugeda,“ ütles harjutuse läbiviija nooremveebel Raivo Ahli.

Laevastiku staabi- ja toetuslaeval Wambolal on staabiruumid ja mahukas kinnine miinitekk, mida saab kasutada väljaõppeks või miinituukrite tegevuse toetuseks – vajadusel saab sisustada tuukritöökoja. Piisavalt ruumi on ka mobiilse barokambri jaoks. Pardal on kaks töökoda, puurmasinad ning treipingid. Laeval on põtkur, kaks kummipaati (üks kuni 8 inimesele ja teine 4 inimesele) ning mitu kraanat – vööris 2 tonnise tõstejõuga ja teine 2,8 tonnise tõstejõuga kraana ahtritekil. Laeva luugid avanevad otse veepiirile.

Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel.


Fotod:

Pataljoni aastapäeva tähistamine algas rivistusega Rakvere raudteejaamas, kust 101 aastat tagasi samal päeval läks Vabadussõja lahingusse üksuse eelkäija. „Rakvere linn on kuulnud suurtükkide laule, suurtükiväelaste marsisamme, näinud meie minekut sõtta ja võidukat tagasitulekut. Just siit algas meie eelkäija võidukas Vabadussõja tee. Vabadussõjas võidelnud mehed ja naised olid sitked, vaprad ning nende tahe ning janu vabaduse järgi viis meie kodumaa iseseisvumiseni. Mälestades ning andes au vapratele sõduritele, võtame me igal aastal ette nende teekonna,“ ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Arbo Probal.

Raudteejaamast liikusid suurtükiväelased Vabadussõja ausamba juurde ning asetasid seal pärja Vabadussõjas võidelnute ning langenute auks. Ausamba juurest siirduti Rakvere linnakalmistule, et mälestada Vabadussõjas suurtükipatarei ülemana võidelnud kapten Jaan Tõnissoni. Rännak lõppes Rägavere ausamba juures. Kogu rännakmarsruudi vältel tervitasid suurtükiväelasi kohalikud elanikud, kokku oli kaitseväelasi Rakvere linnatänavatele tervitama tulnud üle 1000 inimese.

„Suured tänud inimestele, kes leidsid võimalust meid tervitama tulla. Teie soojad naeratused, energilised tervitused ning põnevust täis silmad tegid nii minu kui ka minu sõdurite tänast päeva palju pidulikumaks ning meeldejäävamaks,“ ütles kolonelleitnant Probal.

Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuari 1918, kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.

Fotod:

Belglased saabuvad Eestisse neljapäeval Lätist kolmes kolonnis, milles on kokku ligi 100 sõidukit, liikudes marsruudil Ikla-Pärnu-Sindi-Paide-Tapa. Plaanide kohaselt alustab esimene kolonn liikumist neljapäeva hommikul ning viimane kolonn peaks saabuma Tapale neljapäeva õhtul.

Belgiast Eestisse saabuva üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais e. „Ardennais´i küttide“ pataljonil. Kokku on üksuses ligikaudu 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat, nende hulgas Šveitsi päritolu soomustransportöörid Piranha, millest osad on varustatud Spike-tüüpi tankitõrje raketisüsteemidega.

Eestisse saabuvat jalaväeüksust on tugevdatud 120-millimeetriseid miinipildujaid kasutava rühmaga, Leopard Leguaan tüüpi sillatanke kasutava lahingpioneerirühmaga ning logistika, sõjaväepolitsei ja meditsiini toetuselementidega.

Belgia kaitseväelaste kontingent ühineb Tapal Ühendkuningriigi poolt juhitava NATO lahingugrupiga ning osalema erinevatel väljaõppeüritustel ning harjutustel. Sealhulgas on belglastel kavas osaleda ka kevadisel õppusel Kevadtorm.

Belgiat ja Eestit ühendab aastatepikkune kaitsekoostöö. Eesti merevägi on alates 1998. aastast koolitanud oma ohvitsere Belgia-Hollandi miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on alates 2006. aastast ka NATO miinitõrje oivakeskus. Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi panustas 2004. aastal alustatud Balti õhuturbemissiooni, Ämaris paiknesid Belgia õhuväelased esmakordselt 2016. aasta jaanuarist aprillini. 2014. aastast on Belgia kaitseväelased osalenud Kevadtormi õppustel. 2016. aastal ühines Belgia Tallinnas paikneva NATO Küberkaitsekoostöö keskusega.

„Kui sada aastat tagasi kestis lahing pea neli tundi, siis täna said meie sõdurid vastase üle võitu kaheksa korda kiiremini,“ ütles ürituse korraldaja kapten Rene Rebane, kelle sõnul oli lahingu eesmärk mitte lavastada üks-ühele ajalooline sündmus, vaid tekitada noortes huvi kodukandi ajaloo vastu. „Mõlemal poolel võidelnud võtsid ülesannet väga innukalt ning ma usun, et tänast päeva said nautida nii „lahinguväljal“ sõdinud kui ka seda pealt vaadanud inimesed.“

Tapa vallutamise taaslavastamist said kohalikud elanikud näha kolmandat korda. Maximillian Maksolly õlimaalist «Tapa vallutamine» inspireeritud näidislahingu korraldasid kaitseväelased esimest korda kümme aastat tagasi.

„Iga kord toob kaitsevägi uusi nüansse juurde, tehes sellega vaatemängu põnevamaks ja uudsemaks. Iga aastaga kasvab ka pealtvaatajate arv, järelikult jutud liiguvad, üritus on äge ning keegi ei taha sellest ilma jääda,“ ütles Tapa valla kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko.

Näidislahingus osales Eesti poolel üle 100 kaitseväelase tagalapataljonist, kaudtule imiteerimist tagas pioneeripataljon ning vastast etendasid Viru maleva kaitseliitlased ja ajalooliste klubide Frontline ning Preobraženski Polk liikmed. Samuti oli lahingusse kaasatud soomusrong Wabadus. 

Eesti rahvaväe soomusrongid ja dessantgrupid vallutasid 100 aastat tagasi vastupealetungi käigus Punaarmee käest Tapa raudteesõlme. Operatsioon algas kell 5 hommikul, kell 9 oli tollane Tapa alev Eesti vägede valduses. Tapa vallutamisega avanesid soomusrongide ees kaks järgmist löögisuunda – Narva ja Tartu peale.

„Tegemist on küll väikesearvulise panusega, kuid sellele vaatamata on just erialases mõttes need meie jaoks olulised missioonid,“ ütles kaitseväe sõjaväepolitsei ülem kolonelleitnant Meelis Sarapuu. „See annab meile võimaluse õppida ja areneda koostöös liitlastega ning saadud kogemusi oma väljaõppes rakendada,“ lisas ta.

Kaks sõjaväepolitsei vanemallohvitseri siidruvad kuueks kuuks NATO Afganistani nõustamis- ja väljaõppeoperatsioonile Resolute Support ning hakkavad teenima Taani poolt juhitud rahvusvahelise sõjaväepolitsei üksuse nõustamismeeskonna koosseisus. Üks sõjaväepolitsei vanemallohvitser suundub pooleks aastaks NATO Iraagi missioonile ja hakkab teenima rahvusvahelise sõjaväepolitsei üksuse koosseisus.

Eelnev sõjaväepolitsei pikemaajalisem missioonikogemus pärineb aastatest 2006-2013, mil sõjaväepolitsei lähikaitse meeskonna ülesandeks oli Eesti Vabariigi asjuri kaitse tagamine Afganistanis.

Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille põhiülesanneteks on korra ja distsipliini järelevalve, kriminaal- ja distsiplinaarsüütegude menetlemine ja seaduses määratud isikute kaitse nii Eestis kui välismaal. Lisaks eelnevale teostab sõjaväepolitsei liiklusjärelevalvet kaitseväe sõidukite üle, eskordib ja julgestab kaitseväe kolonnide liikumist ning tagab kõrgendatud ohu korral kaitseväe kriitilise tähtsusega ressursi kaitset.

Sõjaväepolitsei koosseisu kuulub ka vahipataljon, mille põhiülesandeks on sõjaväepolitsei reservüksuste väljaõpetamine. Samuti tagavad vahipataljonis teenivad ajateenijad Vabariigi Presidendi kantselei auvalve ning teostavad sõjaväelisi tseremooniaid kõrgete külaliste visiitidel Eesti Vabariiki.

„Eile ma nägin noori Eesti kodanikke, kes kõik olid väga erinevad nii väljanägemiselt kui ka käitumiselt. Täna ma näen juba sõdureid, paari nädala jooksul saavad nad üksuseks, kes esimese baaskursuse lõpuks õpib ära, et koos tegutsedes jõuab kaugemale. Ma soovin sõduritele kasutada ees olevat teenistust nii enda arendamiseks kui ka kodumaa kaitse tugevdamiseks, selleks aga tuleb olla aktiivne, initsiatiivikas ning uudishimulik,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.

Suurem osa sõduritest alustasid oma teenistust 1. jalaväebrigaadis, Vahipataljonis ja mereväes. Osa ajateenijatest saavad väljaõpet Kuperjanovi jalaväepataljonis ja logistikapataljonis.

Väljaõpet alustavad sõdurid läbivad sõdurioskuste baaskursuse ning seejärel nooremallohvitseride kursuse või autojuhi erialakursuse. Pärast nooremallohvitseri kursuse lõpetamist asuvad jaanuarikutse ajateenijad õpetama juulis ja oktoobris teenistusse saabujaid.

Kokku kutsub kaitseressursside amet ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, kui üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste juhtivkoosseis ja autojuhid ning oktoobris, kui kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Fotod (jaanuarikutse saabumine)

Viru jalaväepataljon:

Logistikapataljon:

Sõjaväepolitsei Vahipataljon ja Merevägi:

Kuperjanovi jalaväepataljon:

Kaitsejõudude hokiklubi asutaja brigaadikindral Artur Tiganiku eestvedamisel toimunud mängu eesmärgiks oli tänada klubi toetajaid, tutvustada jäähokit ning juhtida tähelepanu järgmise aasta alguses Tallinnas Tondiraba jäähallis toimuvale kahele rahvusvahelisele jäähokiturniirile.

Sõprusmängul osalesid teiste hulgas kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ja asekantsler Meelis Oidsalu, Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili ning kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kes täitis ühe võistkonna väravavahi kohustusi.

Samuti osalesid mängul Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi kaitseatašeed, peastaabi juhtkond, väeliikide ja brigaadide ülemad, klubisse mängijatega panustavate pataljonide ülemad, kaitsejõudude hokiklubi treener ja Eesti jäähokiliidu tegevjuht Rainer Komi ning hokiklubi kauaaegne toetaja Ants Põldsam OÜ-st Bristol Trust.

13.-19. jaanuaril peetakse Tallinnas meeste U20 II divisjoni jäähokiturniir, millel lisaks Eestile osalevad Hispaania, Leedu, Ühendkuningriigid, Korea ja Rumeenia. 29. jaanuarist kuni 3. veebruarini toimub Tallinnas Balti sõjaväespordi talimängude jäähokiturniir, millel osalevad Eesti, Läti, Leedu, USA, Soome ja Rootsi kaitsevägede võistkonnad.

Kaitsejõudude hokiklubi on kaitseväelasi ja kaitseliitlasi ühendav jäähokivõistkond, kus mängivad ajateenijad, tegevteenistujad ja kaitseliitlased reamehest kindralini välja. 2014. aastal regulaarseid treeninguid alustanud võistkond osaleb 2015. aastast Harrastajate hokiliigas. Kaitsejõudude hokiklubi ootab endaga ühinema kõiki jäähokikogemusega kaitseväelasi ja kaitseliitlasi.

Fotod:
Video:

Kaitsejõudude hokiklubi:
U20 turniir:
Eesti hoki koduleht:

Väeosa juubeli puhul oli Taara linnaku riviplatsile seatud üles relva- ja tehnikanäitus ning külalised said vaadata foto- ja videoülevaadet pataljoni tegemistest alates selle taasasutamisest 1992. aastal.

„Pataljonil läheb täna hästi – väljaõpe õnnestub ning esineme õppustel edukalt. Võin julgelt väita, et kuperjanovlased on Eesti parimate seas,“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Kuperjanovi jalaväepataljon loodi 23. detsembril 1918 Puurmanni mõisas, kui pataljoni asutaja leitnant Julius Kuperjanov sai 2. diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt loa moodustada partisanide salk. Peatselt kasvas üksus vabatahtlike juurdevoolu tõttu pataljoni suuruseks ning nimetati pärast leitnant Kuperjanovi surma tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Vabadussõjas ulatus kuperjanovlaste sõjatee Pihkvast Riiani, mille jooksul saavutasid nad mitmeid olulisi võite.

Täna on Kuperjanovi jalaväepataljon üks Eesti kaitseväe suurimaid väljaõppekeskusi, kus igal aastal läbib ajateenistuse 700-800 noormeest ja neidu. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid. 

„Vabadussõjas omandas Scoutspataljon väga kiiresti ründepataljoni kuulsuse ning tegi tihedat koostööd liitlastega, kes meid sõjas aitasid. Kui sõda sai läbi panustasime ajateenistuse läbiviimisesse ja reservväelaste koolitamisse,“ meenutas äsja välisoperatsioonilt naasnud Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Tarmo Kundla ning tõi välja, et väga palju 100 aasta tagused ülesanded tänapäevastest ei erinegi. „Kõik teavad meid kui pataljoni, mida saab usaldada, me teeme välismissioonidel käies koostööd Eesti liitlastega ning taas üle pika aja on meie koosseisus ajateenistust läbivad sõdurid.“

Juubeliaasta jooksul on Scoutspataljoni kaks kompaniid saanud mehhaniseeritud jalaväekompaniiks. Esimesel poolaastal läbis lahingumasinate CV9035 opereerimise väljaõppe A-kompanii ning tänaseks on ka B-kompanii täielikult lahingumasinatele üle läinud. A-kompanii sai oma võimekust näidata suurõppusel Siil ning B-kompanii tuleristseteks oli sügisel Lätis toimunud õppus Furious Axe.

Scoutspataljon on viimase aasta jooksul alustanud osalemist kahel uuel välisoperatsioonil – Afganistanis ja Mailis. Samal ajal on pataljon terve aasta vältel tegelenud üksuse Paldiskist Tapale kolimisega. Tapal on Scoutspataljoni tarbeks uuenduskuuri saanud kaks kasarmut, kus ümberehituse käigus loodi tingimused, mis võimaldaks elukutselistel sõjameestel ennast teenistuses võimalikult mugavalt tunda. Samuti on Tapal sobivad tingimused pataljoni tehnika hoiustamiseks ja hooldamiseks.

1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega, kui pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameerikasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestvedamisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”, pataljon asutati 21. detsembril 1918.

Video:

Fotod:

Kursuste lõpurivistuse avasõnad ütles KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts, kes andis oma kõnes lõpetajatele nõu juhtimise alustest igapäevaseks teenistuseks: „Usaldus on teie edasises teenistuses väga oluline. Soovin, et teie alluvate ja ülemate vahel oleks teineteisemõistmine ja usaldus.“

„Nooremveeblid on kõige kriitilisem allohvitseride ressurss kaitseväe reservi kasvatamisel, maine hoidmisel, kvaliteetsel väljaõppel. Nad on liimiks reserv- ja tegevväelaste vahel ning see on väga suur  vastutus,“ ütles kursuse lõpetajaid õnnitlenud kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste. „Selles osas püsib kaitsevägi püsib paljuski vanemveeblite õlgadel, sest nemad peavad hea seisma, et nooremveeblid kõike seda õigesti teeks.“

Rivistusel sai auastme 30 vanemveeblit ja 13 nooremveeblit, 49 põhikursuse õppurit suunduvad veel erialapraktikale ning saavad nooremveebli auastme juunis.  

Vanemallohvitseride põhikursus sooritas sel nädalal Võrumaal ka traditsioonilise ligi 100 kilomeetri pikkuse kursuse lõpurännaku, mille jooksul tuli osalejatel täita erinevaid ülesandeid.