Uudised

„Rühm teostas Iiraeli-Liibanoni kontrolljoonel mitukümmend patrulli iseseisvalt ja koos Liibanoni armeega, julgestas miiniväljade demineerimist, mehitas kontrollposte, jälgis piiriala ja haldas ka kogu piiriäärse baasi 6-50 igapäevategevusi,“ ütles Eesti kontingendi teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi. „Eesti rühm on tegutsenud Scoutspataljonile omaselt kõrge professionaalsusega, Liibanoni armee sõduritega saadakse väga hästi läbi, samuti ei ole esinenud probleeme ka kohalike elanikega.“

Eestlased teenivad Iiri-Soome pataljoni koosseisus, mille ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelisel kontrolljoonel patrullid, vaatlus- ja kontrollpostide mehitamised ning muud rahuvalvealased ülesanded, mille käigus tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

Eesti kaitseväelaste teenistuskohaks on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni Bint Jubayl piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45. ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent ESTCON-8 koosneb jalaväerühmast Estpla-25 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm on moodustatud Scoutspataljoni baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

„Nii mõnigi kord saame aru, et oleme millestki heast ilma jäänud siis, kui õige aeg on möödas. Mõeldes kõigile neile, kes on väikese hilinemisega jõudnud arusaamale, et kaitseväe karjäär on neile sobiv, avame täiendava vastuvõtu vabadele õppekohtadele maa- ja mereväe õppesuundadel,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesandeid täitev kolonelleitnant Avo Veske.

Täiendava vastuvõtu raames saab sisseastumise infosüsteemi SAIS () kaudu kandideerida kõrgema sõjakooli maaväe või mereväe õppesuunale kuni 23. juuli keskööni. Sisseastumiskatsed toimuvad 30.-31. juulil ning kandidaadid peavad sooritama vaimse võimekuse testi ja kutsesobivusvestluse. Üldfüüsiline test tuleb sooritada tegevteenistusse astumise nõudena, kuid seda ei hinnata paremusjärjestuse osana. Testi viimase 180 päeva jooksul läbinud saavad lasta arvestada saavutatud tulemust.

Täpsemat teavet sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt . Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil , telefonidel 717 6303 ja 717 6305 või kõrgema sõjakooli Facebooki lehel.

Sõjakooli õppuritele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas, samuti saavad kadetid igakuist palka alates 650 eurost. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja neile antakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

"Kandideerimine kõrgemasse sõjakooli on hea valik. Pakutav õpikeskkond võimaldab täiendada oma teadmisi ja arendada oskusi, mis annavad juhile tulevikuks väärtusliku baasi. Teie õpingud ja väljakutsed edasises teenistuses saavad olema huvitavad ja mitmekülgsed. Soovin kandidaatidele jõudu katseteks ja edu õpingutel," ütles KVÜÕA õppeosakonna planeerimisjaoskonna ülem kolonelleitnant Janek Rannamägi.

Katsetele tulijad peavad sooritama vaimse võimekuse testi ja kutsesobivusvestluse. Üldfüüsilist testi ei hinnata paremusjärjestuse osana, küll aga tuleb test sooritada tegevteenistusse astumise nõudena. Testi viimase 180 päeva jooksul läbinud saavad lasta arvestada saavutatud tulemust.

Sisseastumiskatsete tulemused ja pingereas vastuvõetavad õppurid avaldatakse sisseastujate infosüsteemis (SAIS) 19. juulil kell 14.

Katsetele tulles on vaja kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Sisseastumiskatsete kohta leiab infot kõrgema sõjakooli kodulehelt . Täiendavaid küsimusi saab esitada e-posti aadressil , telefonidel 717 6303 ja 717 6305 või kõrgema sõjakooli Facebooki lehel.

Sõjakooli õppuritele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja hambaravi, tasuta elamispind sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas ning igakuine palk alates 650 eurost. Sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Kõrgem sõjakool pakub parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- ja õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis vähem kui minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennuplaani ei olnud esitatud. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu neljas Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.

Ta sai ülevaate Liibanoni-Iisraeli kontrolljoonel asuvas baasis UNP 6-50 paikneva Eesti jalaväerühma Estpla-25 tegevusest ja olmest. Kahepäevase visiidi jooksul külastas kindral O´Halloran erinevaid UNIFIL üksuseid, sealhulgas Iiri-Soome pataljoni, mille koosseisus Eesti rühm teenib.

 "Mul on väga hea meel näha, et iirlaste kõrval teenivad siin ka eestlased ja soomlased. Koostöö meie rahvuste vahel on väga hästi sujunud ning pataljonile antud ülesanded on tänu sellele eeskujulikult täidetud," ütles brigaadikindral Peter O´Halloran.

Scoutspataljoni võitlejatest koosneva jalaväerühma Estpla-25 ülesanneteks Lõuna-Liibanonis on päevased ja öised patrullid jalastunult ning masinatel, sealhulgas Liibanoni ja Iisraeli eraldaval kontrolljoonel patrullimine, kontrollpostide mehitamised ja muud rahuvalvealased tegevused, mille käigus tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

UNIFIL-i tegevusel on kolm põhiülesannet: Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ja nendega koostöö tegemine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine.  UNIFIL-i koosseisus on üle 10 000 kaitseväelase 40 riigist ning umbes 1000 nii kohalikku kui partnerriikidest pärit tsiviiltöötajat.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis vähem kui minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennuplaani ei olnud esitatud. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu kolmas Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.

Praegu käimasoleva kümnenädalase rühmaparameediku erialakursuse raames osalesid Tallinna Kiirabis kahel 24-tunnisel erialasel praktikal 30 erinevatest kaitseväe üksustest ja politseist pärit õppurit, kus igapäevaselt kiirabiteenust osutavate brigaadide koosseisus vastati väljakutsetele ning praktiseeriti omandatud meditsiinialaseid teadmisi. Näiteks veeniteede rajamine, valuvaigistavad süstid, vererõhuprobleemide tuvastamine ja veresuhkru mõõtmine olid osa ülesannetest elukutselise kiirabibrigaadi assisteerimise juures, mis andis õppuritele juurde praktilisi meditsiinikogemusi.

„Keskmiselt oli vahetuse jooksul 14 väljakutset, aga kiirematel aegadel on brigaadidel ka kuni 20 väljakutset 24-tunnise vahetuse kohta,“ ütles toetuse väejuhatuse logistikapataljonis aega teeniv reamees Martin Uiboupin. „Olen selle praktika kestel olnud juba tunnistajaks mitmetele tragöödiatele, mis võiksid inimeste hoolsama käitumise ja suurema ettevaatuse korral olemata olla – õnnetused, mis lausa hüüavad tulles. Samas panevad need kogemused mind ka oma elus väärtuseid ümber hindama ja tunnen, et oskan nüüd lisaks kindlatele meditsiinilistele protseduuridele ka rohkem elus tõeliselt olulisi asju märgata,“ lisas reamees Uiboupin kursuse praktikat kokku võttes.

Toetuse väejuhatuse meditsiini väljaõppekeskuses õpetatakse parameedikute kursustel praktilisi meditsiinialaseid oskuseid nii kaitseväelastele kui ka teiste jõustruktuuride esindajatele. Lõppenud kursusel osalesid õppurid ka politsei- ja piirivalveametist.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks erinevate tasemetega parameedikute väljaõppele toimuvad seal ka missiooniüksuste meditsiinikursused

Õhuturbe missiooni raames paikneb Ämaris praegu 4 Prantsuse õhujõudude lennukit Mirage. Dassault Mirage-2000 on Prantsusmaal toodetud ühemootoriline mitmeotstarbeline hävituslennuk. Lisaks Prantsuse relvajõududele on see veel 8 riigi relvastuses.

„Meil on rõõm, et meie meeskonnal on privileeg osaleda põhjanaabrite mereväe aastapäeva tähistamisel,“ ütles miinijahtija Sakala komandör kaptenmajor Annes Babenko.

Pühapäeval, 8. juulil algusega kell 10 Turu lähistel peetaval mereparaadil osalevad Soome, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Poola ning Ühendkuningriigi alused. Mereparaadile järgnevalt korraldavad laevad Turu sadamas ajavahemikus 12:00-19:00 avatud laeva üritusi, tutvustades aluseid kõigile huvilistele.

Esmaspäeval, 9. juulil ajavahemikus 15:00-19:00 peetakse Turu sadamas avatud loengud Soome mereväe ajaloost ja tänapäevast. Ühtlasi toimuvad etteasted Soome kaitseväe bändide poolt ning viiakse läbi avatud laeva üritusi.

Mereväe sõjalaev Sakala on üks kolmest Eestile kuuluvast Sandown-klassi miinijahtijast. Hüdrolokaatori ehk sonariga saavad miinijahtijad avastada ning klassifitseerida meres olevaid ankru- ja põhjamiine. Identifitseeritud lõhkekehad tehakse kahjutuks eriväljaõppega miinituukrite või allveerobotite operaatorite abil.

Eestisse saabunud üksus vahetab välja eelmise aasta oktoobri lõpust siin lahingugrupi koosseisus teeninud Kuningliku Wales’i rügemendi pataljoni. 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm tänas kodumaale suunduvat üksust teenistuse eest, tõdedes, et sõdurid tegid väga head tööd ning just igapäevane tihe koostöö erinevate riikide kaitseväelaste vahel teeb NATO-t tugevamaks ning ühtsemaks.

Rotatsiooni alustavatele sõduritele soovis 1. jalaväebrigaadi ülem aga pühendumist: "Teil on ees kaheksa kuud, mille vältel te peate osalema meie heidutuses ning kui see ei õnnestu, siis ka meie riigi kaitsmises. Ma kutsun teid ülesse leida aega ka enesearendamiseks ning seda nii sõduritena kui ka inimestena, " ütles kolonel Palm.

Yorkshire’i jalaväerügement on tänapäeva Ühendkuningriigi ainus maakondlik rügement, mille ajalugu ulatub 17. sajandisse. Rügement on osalenud mitmetel välismissioonidel, s.h Afganistanis, Iraagis ja Kosovos.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Fotod: