Uudised

"Me õpime samm sammult - kuidas suuskadel seista, liikuda, kukkuda, hiljem tulevad ka laskmisharjutused ning täisvarustuses rännak," ütles kursuse läbiviija kapten Kaido Kivistik ja lisas, et paljud sõdurid näevad lund esimest korda elus, kuid saavad siiski hakkama ja naudivad talveoludes tegutsemist.

Homme saavad liitlased teada, mida tuleb teha jääauku kukkumise korral. Kokku võtab Scoutspataljoni juhitavast kursusest osa pea 40 ühendriikide sõjaväelast.

"Pooled minu alluvatest pole kunagi suuskadel seisnud ning eks tasakaalu otsimine ning hoidmine on esialgu  nende jaoks üks suurimaid väljakutseid. Aga meil on lõbus," ütles ameeriklaste rühmaülem leitnant Winston Boldt, kelle sõnul teeb kursus mehed tugevamaks. "Iga uus oskus muudab meid võitlusvõimelisemaks ning paremaks sõduriks."

173. õhudessantbrigaadi 503. jalaväerügemendi kompanii saabus Eestisse septembris ning üksuse rotatsioon lõpeb veebruaris.

„Harjutuse jooksul saavad kursuslased läbi õppeprotsessi praktilise kogemuse ülema kavatsuse ja juhiste formuleerimisest ning staabitöö protseduuridest,“ ütles harjutuse läbiviija kolonelleitnant Janno Märk.

„Esmakordselt on väljaõppemeeskonda kaasatud ka Balti kaitsekolledži ohvitserid, tänu millele saavad õppurid staabitöö protseduurides ja diviisi ülemaga suheldes paktiseerida inglise keelt,“ lisas kolonelleitnant Märk.

Reedeni kestev harjutus algas täna õppuritele diviisi käsu andmisega ning põhineb Taani diviisi operatsiooniraamistikul ja Skolkan stsenaariumil. Harjutusest võtavad osa kõrgema sõjakooli keskastmekursuse kuulajad, brigaadi staabiohvitseride kursuse õppurid ning väljaõppemeeskonma liikmetena lisaks KVÜÕA õppejõududele ka kaks Ameerika ja üks Taani ohvitser Balti kaitsekolledžist.

Harjutus peetakse jalaväepataljoni ja –brigaadi lahingutegevuse planeerimine ja staabi tegevuse aine raames, mille läbimisel saavad õppurid teadmised ja oskused brigaadi, pataljoni ja maakaitseringkonna lahingutegevuse planeerimiseks.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Eesti Sõjamuuseum kutsub üles annetama iseseisva Eesti sõjaajalooga seotud esemeid, fotosid, mälestusi, märkmeid, dokumente ja muud sellist. Oodatud on materjalid nii kaitseväe ja Kaitseliidu taassünni ajast (alates 1991. aastas)t kui ka kaugemast minevikust (1918-1940). Samuti kogume esemeid ja dokumente kaitseväelaste saatuse kohta pärast 1940. aastat.

Sõjamuuseumi huvitavad kaitseväeteenistuse juurde kuuluvad esemed nagu ohvitseride, allohvitseride ja ajateenijate varustustus, vormid, vormielemendid, meened, aga ka kodanikukaitset ning kaitseväe ja Kaitseliidu igapäevaelu ja olmet puudutavad esemed. Kogume väljaõpet puudutavaid konspekte, õppematerjale, samuti õppuste käske, lahinguplaane, kaarte ja skeeme nii sõjaeelsest ajast kui 1990. aastatest. Otsime ka päevikuid, märkmeid ja mälestusi ning viime läbi intervjuusid. Suurt puudust tunneb sõjamuuseum 1990. aastate kaitseväe taassünni-aegsest foto- ja filmimaterjalist.

Juhul, kui te ei soovi oma esemeid, fotosid ja teisi materjale muuseumile annetada, palume siiski võimalust need näitusele laenutada või luba valmistada koopiad.

Palume ühendust võtta Eesti Sõjamuuseumi peavarahoidja Marika Reintamiga.

Annetajaid täname sõjamuuseumi meenega!

Kontakt ja info kogumisaktsiooni kohta:

Marika Reintam, peavarahoidja ([email protected])

Tel: +372 621 7419

Kaarel Piirimäe, ekspositsiooni koostaja ([email protected])

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

„Esmalt suundume Saksamaale ning sealt edasi juba Belgiasse, kus on planeeritud mitmed harjutused kontrollimaks meie valmidust tegutseda erinevates ohuolukordades,“ ütles laeva komandör kaptenmajor Tanel Leetna. NATO miinitõrjegruppi kuulumise ajal teenib laeval ka kolm ajateenijat.

Admiral Cowani meeskond alustab lähiajal liitlasriikide alustega grupisisese koostöö harjutamist. NATO 1. alalist miinitõrjegruppi juhib alates 2016. aasta juunikuust Eesti mereväeohvitser kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

Alanud aastal teenib kaptenleitnant Seljamaa alluvuses veel kuus Eesti mereväelast. See on esimene kord kui NATO mereväeüksust juhib Eesti mereväelane ning temale alluvas juhtstaabis teenivad lisaks teiste liikmesriikide mereväelastele Eesti mereväe ohvitserid ja allohvitserid.

Erinevate alustega on Eesti mereväelased NATO miinitõrjegrupis osalenud juba üle kümne aasta, Admiral Cowan on varasemalt NATO miinitõrjegrupi tegevuses osalenud viiel korral.

Eesti mereväe laevastikku kuulub kokku neli sõjalaeva, mis osalevad regulaarselt NATO miinitõrjegrupi tegevuses.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning kuulub esmaste kiirreageerijate hulka, keda allianss võib viie päeva jooksul saata erinevatesse maailma paikadesse.

Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjelaevadest, näitab NATO lippu demonstreerides erinevate riikide õppustel ja harjutustel oma kohalolekut ja koostöövõimet.

„Lisaks heale füüsilisele treeningule said osalejad tänasel võistlusel kaasvõitlejatega jagada ka meeskonnavaimu,“ ütles 1. jalaväebrigaadi spordiohvitser leitnant Deevi Ots. Leitnant Otsa sõnul andis võistlusele palju juurde ka viiendale kohale tulnud Ameerika Ühendriikide sõdurite võistkonna osalemine, samuti oli sel aastal eelmise aastaga võrreldes rohkem naisosavõtjaid. „Liitlaste osavõtt andis võistlusele rahvusvahelise mõõtme ning sundis meie enda kaitseväelasi kindlasti enam pingutama.“

Kokku osales võistlustel ligi 60 võistlejat ja kaheksa võistkonda. Võisteldi seitsmes kaalukategoorias, Iga kategooria kaks parimat saavad võimaluse esindada 1. jalaväebrigaadi 25. jaanuaril Tallinnas toimuval kaitseväe sangpommispordi meistrivõistlusel.

„Sõjateadlase kolmas number peegeldab ennekõike kaitseväe ühendatud õppeasutuste kui sõjaväelist juhtimist õpetava ja uuriva õppeasutuse põhiülesande täitmist,“ ütles Sõjateadlase peatoimetaja Andres Saumets. „Nii on mitmes artiklis keskendutud ülesandekeskse juhtimise olemuse ja selle eduka rakendamise võimaluste eri tahkude avamisele.“

Lisaks võib uuest numbrist lugeda õppiva organisatsiooni õppimisvõime parendamise võimalustest KVÜÕA näitel, Bundeswehri juhtimiseetikast, militaarsotsioloogia probleemidest nii Saksamaal kui Eestis ning islamistlikust Daeshi liikumisest Lähis-Idas. Värskest numbrist leiab ka tõlkeartikli militaar- või sõjateaduse mõistest ning huvitava tagasivaate taasiseseisvunud Eesti sõjaväelise kõrghariduse algusaastatesse (1992–1994).

Eelmise aasta lõpus ilmunud Sõjateadlase teine number käsitles Ukraina infosõda. Selle sisalduvate Eesti, Ukraina, Läti ja Poola ekspertide uurimistööde tulemused näitavad, et Venemaa peab infosõda sõjaliste operatsioonidega võrdselt tähtsaks ning mõningatel juhtudel on sõjalised tegevused kandnud infosõja toetaja rolli.

Sõjandusküsimusi käsitlevat teadusajakirja on täismahus võimalik lugeda KVÜÕA koduleheküljel www.ksk.edu.ee/teadus-ja-arendustegevus/publikatsioonid/ ja võimalik laenutada KVÜÕA ning teiste kaitseväe üksuste ja suuremate kõrgkoolide raamatukogudest.

Sõjateadlane, mis kandis aastani 2015 nime KVÜÕA toimetised, on praegu ainus Eestis ilmuv, rahvusvahelise toimetuse ning levikuga eelretsenseeritav teadusajakiri, mis käsitleb sõjandusküsimusi. Sõjateadlase eesmärgiks on avaldada eesti- ja võõrkeelseid sõjateaduslikke allikmaterjale ning teisi sõjateaduslikke kirjutisi, mis käsitlevad kaitsealase teadus- ja arendustegevuse põhivaldkondi.

„Kursuse eesmärk on tulevaste reservohvitseride rolli ja ülesannete selgitamine ning taktikaliste võtete õpetamine sellisele tasemele, et õppurid on võimelised iseseisvalt ja loovalt täitma neile pandud ülesandeid,“ ütles kursuse ülem major Artur Meerits.

Reservrühmaülemate baaskursus on läbinud uuenduse ja on võrreldes eelmise kursusega suunatud teadmiste ja oskuste kinnistamisele. „Peamised erisused eelnevaga on selgemini eristatud baas- ja erialakursus, millele järgnev õppepraktika on suunatud eelnevalt omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamisele,“ ütles major Meerits.

Täna alanud baaskursus kestab viis nädalat, mille jooksul saavad õppurid teadmised lahingupidamise põhimõtetest ning arendada enda oskusi sõjaväelise juhina tegutsemiseks rühmaülema ametikohal rahu- ja sõjaajal, lisaks täiendatakse teadmisi relva- ja laskeõppe alal.

Baasõppe läbivad kõik õppurid koos, alates erialakursusest on õppuritel võimalik spetsialiseeruda vastavalt oma ametikoha nõuetele. Reservrühmaülemate baaskursuse läbides saavad aspirandid reservrühmaülemateks ning pärast reservväelaste õppekogunemist reservohvitserideks. Kursuse läbimine on eelduseks lipniku auastmele esitamiseks.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

„Kahjuks peavad igal aastal paljud lapsed veetma perevägivalla tõttu koos emaga pühi naiste varjupaigas. Nii nende laste, nende emade kui neid toetavate töötajate jaoks on väga oluline igasugune mõistmine ja toetus, seda enam nii magus üllatus,“ ütles kommikarbid vastu võtnud Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann.

„Riigikaitsjatena väärtustame rahu ehk rohkemgi, kui tsiviilinimesed, kuna teame, mis on selle hind. On kahju, et rahu hinda teavad ka lapsed, kes ei saa pühi kodus veeta. Loodame, et saime nende pühi pisut magusamaks teha,“ ütles kommikarbid üle andnud 1. jalaväebrigaadi tsiviil-militaar koostöö spetsialist nooremleitnant Indrek Kaik.

Üle Eesti asuvates naiste varjupaikades on endale ajutise kodu leidnud tosin last, kes pidid koos emadega kodust lahkuma seal valitsenud vägivalla tõttu. Lisaks naiste varjupaikades viibivatele lastele kingib 1. jalaväebrigaad kommikarbid ka Tapa valla üksikutele vanuritele ning Lääne-Viru maakonnas tegutsevale lastekodule, kokku ligikaudu kaheksakümnele inimesele.