Uudised

Lipule lõid kinnitusnaela Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, suurtükiväepataljoni ülem major Marko Tomentšuk ja reservohvitseride esindajana kapten Andre Lilleleht.

Kaitseväe juhataja kindraleitnant Riho Terrase sõnul näitab reservüksusele lipu annetamine reservväelaste valmisolekut pühenduda täielikult Eesti riigi kaitsmisele ning oma kaitsetahet tunnistada.

Tartusse Toomemäele toomkiriku varemetesse rivistusid ülesse ligi 50 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni reserv- ja tegevväelast, 2. jalaväebrigaadi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkonnad.

Täna rivis seisnud suurtükiväe reservväelastele on lahingulipp väeosa uhkuse ja väärtuse sümboliks. Samuti näitab taastatud ajalooline lipp tänase suurtükiväepataljoni uue ajaarvamise algust kui ka üksuse järjepidevust.

2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija on 2. suurtükiväepolk, mille formeerimist alustati samaaegselt koos 2. jalaväediviisi asutamisega Vabadussõja lõunarindel 21. jaanuaril 1919. Peale Vabadussõja lõppu oli suurtükiväepolgu järglaseks 3. suurtükiväegrupp, mis paiknes peamiselt Tartus Ropka mõisas.

Lipu annetamine omavalitsuste ja teiste organisatsioonide poolt on ajalooliselt välja kujunenud traditsioon ja märk väeosa väärtuste hindamisest ning soovist nende hoidmisele kaasa aidata.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Vaatamata ebasoodsatele ilmastikuoludele avastasime kontrollide käigus kuus erinevat objekti, mille tuvastamisel osutus üks lõhkekehaks,“ ütles mereväe tuukrigrupi ülem leitnant Priit Kaasikmäe. Leidude seas oli ka erinevas suuruses metalltalasid, liipreid, palgijuppe, aga ka vana kaatrimootor. „Veealuse pinnase liikumine toob aeg-ajalt maailmasõjaaegseid mattunud lõhkekehasid välja. Kontrollisime veepõhjas nähtaval olnud objekte, et sealsetel töötajatel oleks ohutum oma töödega jätkata,“ ütles leitnant Kaasikmäe.

Lõhkekeha anti mereväe tuukrite poolt üle Päästeameti demineerijatele. Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnumi sõnul oli tegemist ligi 25 sentimeetrise kildmürsu lasukomplektiga O-240. „Lõhkekeha käivitusmehhanism oli eraldatud, mis võimaldas lõhkekeha transportimist ohutule lõhkamisalale,“ ütles Sõnum.

Viimati avastati Triigist lõhkekeha möödunud aasta novembrikuul väldanud kaevetöödel. Kohale kutsutud mereväe tuukrite eksperthinnangul oli tegemist Nõukogude Liidu päritolu sõjaaegse kahemeetrise lennukipommiga FAB-250, mille massist ligi pool moodustas lõhkeaine trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT). Tegemist oli ühe üldlevinuma lõhkekehaga 20. sajandil, mida kasutati maismaasihtmärkide ning taristuelementide hävitamisel. Avastatud lõhkekeha õhiti kontrollitud tingimustes.

Mereväe tuukrijaam asub Tallinnas Miinisadamas. Mereväe tuukrid kasutavad modernset varustust, mis võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Alates mereväe taasloomisest 1994. aastal on erinevate operatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha.

„Paari tunniga on iga meeskond hävitanud vähemalt kolm vastaste üksust,“ ütles nooremseersant Kaarel Viljaste ning lisas, et kuigi esmapilgul võib tunduda, et sõdurid mängivad, vajab ülesannete täitmine pingutust. „Me asume soojas toas, ei kuule mürskude plahvatusi ning vastane ei saa meile liiga teha, kuid ülesandeid täidame nii, nagu oleksime seda päriselt teinud. Visuaalne tagasiside, mida arvuti meile annab,  õpetab ka ehk rohkem kui verbaalsed kommentaarid,“  ütles nooremseersant Viljaste ja lisas, et harjutusel osalenud sõdurid tegutsevad ka reaalses olukorras sujuvamalt ning kindlamalt.

Virtuaalsel maastikul kehastusid ajateenijad tulejuhtideks ning kasutades kaarti, GPSi, kompassi ja erinevaid vaatlusseadmeid ning järgides protseduurireegleid, pidid suurtükiväelastelt kaudtuld tellima, et vastasele võimalikult suurt mõju avaldada.

Simulatsioonisüsteemide õpetaja kapten Meelis Sõukandi sõnul teevad nad aastas ligi 20 koolitust väljaspool Tartus asuvat matkekeskust. „Virtuaalsimulatsioonidel harjutamine aitab kindlustada ning drillida sõdurile vajalikke oskusi ja anda nende tegevusele tagasisidet ning seda üsna odavalt,“ ütles kapten Sõukand, kelle hinnangul said luurekompanii ajateenijad ülesannetega üsna hästi hakkama.

„Pikksaare lahing, Scoutspataljoni kuulsaim, toimus ainult üks kuu pärast väeosa asutamist. Ülekaaluka punaväe vastu saadud võidust sündis legend, mida on alal hoitud juba ligi sada aastat ning iseloomustab skautide vaimu ka tänapäeval,“ ütles Scoutspataljoni ülem major Tarmo Kundla.

Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kolmeteistkümnele Scoutspataljoni teenistujale ja töötajale, kes on silma paistnud kohusetundlikkuse ning pikaajalise ja eeskujuliku teenistusega.

Eilsel pidulikul õhtusöögil tähistati lisaks Pikksaare lahingu aastapäevale NATO kiirreageerimisjõu NRF-16 koosseisu 2016. aastal kuulunud Balti pataljoni seekordse koostööformaadi lõppemist. 2014. aastal koostööd alustanud kolme Balti riigi ühine pataljon lõpetas õppuste- ja valmidusperioodi kokkuvõtva seminariga. Pidulikul õhtusöögil tänati Balti pataljoni panustanud liitlasallüksusi ning tunnustati parimaid. Õhtusöögil osalesid lisaks Scoutspataljoni võitlejatele ja Balti pataljoni esindajatele ka relvavennad Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist.

21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni  tähtsaim lahing Pikksaare raudteejaama pärast, kui 47-meheline üksus vallutas jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võitudest, pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

„Lühikese aja jooksul on NATO suutnud plaanidest vormida reaalse sõjalise kohaloleku idatiiva riikides. Täna on oluline jätkata tööd selle nimel, et NATO oleks valmis meie piirkonnas tegutsema ka õhus ja merel,“ ütles kindralleitnant Terras, kes tänas oma sõnavõtus Ühendkuningriiki, Prantsusmaad ja Taanit panuse eest Eestisse paigutatavasse pataljoni lahingugruppi.

Sõjaline komitee esitab oma ettepanekud veebruaris toimuvaks NATO kaitseministrite kohtumiseks alliansi sõjalise juhtimisstruktuuri kaasajastamise ja heidutus- ning kaitsehoiaku tugevdamise küsimustes. Lisaks on jätkuvalt olulise teemana kõne all ka küberkaitse küsimused.

„Küberdomeenist on saanud kaasaegse lahinguruumi lahutamatu osa. Seetõttu oleme Eestis otsustanud ka eraldi küberväejuhatuse loomise. On selge, et ka NATO struktuuri kaasajastamisel tuleb kübervaldkonna päevakajalisust arvesse võtta,“ lisas Terras.

Kahepäevasel kokkusaamisel arutavad kaitseväe juhatajad ka Afganistanis käimasoleva toetusmissiooni „Resolute Support“ arenguid, koostööd NATO globaalsete partnerite Jaapani ja Lõuna-Koreaga ning alliansi tegevusi Ukraina ja Georgia suunal.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

Aastapäevale pühendatud ja pataljoni ajaloolist lahinguteed järgiv rännak algas Rakvere raudteejaamast, kus sõjaajaloolane Igor Kopõtin rääkis Vabadussõjast ning suurtükiväepataljoni eelkäija 1. suurtükiväebrigaadi formeerimisest.

„Olge sama visad, kartmatud ning võidukad nagu need mehed, kes üheksakümmend üheksa aastat tagasi astusid siinsamas rongilt maha, vedasid haubitsad positsioonidele ning asusid lahingusse isamaa iseseisvuse nimel,“ ütles oma alluvatele suurtükiväepataljoni ülem major Arbo Probal.

Ligi 15-kilomeetrilisel rännakul mälestati Vabadussõjas langenuid pärja panekuga Rakvere Vabadussõja võidusamba jalamile, samuti külastasid suurtükiväelaed Vabadussõja-aegse suurtükipatarei ülema kapten Jaan Tõnissoni hauda Rakvere Linnakalmistul.

Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuari 1918, mil Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.

Kui seni viisid Eesti rahuvalvajad ümberkaudsetes asulates ja sinise joone lähedal läbi regulaarseid patrulle, siis järgnevad kaks kuud jälgitakse Liibanoni ja Iisraeli eraldavat sinist joont pidevalt. Jätkatakse ka motoriseeritud patrullide läbiviimist.

„Sinise joone vahetus läheduses asuvasse baasi 6-50 asumine toob meile järgnevaks kaheks kuuks kaasa eelkõige keskkonnavahetuse, aga ka suurema vastutuse, kuna põhibaasist eemal olles peame palju iseseisvamalt tegutsema ning vajadusel erinevatele olukordadele kiirelt reageerima,“ ütles Estpla-22 rühmaülem leitnant Virko Luide.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitu intsidenti. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Erinevate väiksemate positsioonide mehitamine on osa regulaarsest teenistusest. Eestlaste uut teenistuskohta ümbritsevad kaitsebarjäärid, olemas on vaatlus- ja kaitsepositsioonid, helikopteri maandumisplats, söökla ning sarnased olmetingimused nagu põhibaasis.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Lõuna-Liibanonis paiknevast Iiri-Soome pataljonist.

Kokku panustab UNIFILi 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti esimese üksusena jalaväekompanii.

Eesti jalaväerühma Estpla-22 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-22 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Kolmandale kohale jäi Läti, edestades oma lõunanaaber Leedut. Valmieras peetud jäähokiturniiril võitis Eesti esimeses mängus 2:7 seisuga Leedut. Kohtumises Lätiga suutsid eestlased 1:4 kaotusseisust viigistada ja võita järgnenud karistusvisete seerias lätlasi skooriga 5:4. Kanada meeskond alistas Läti 11:2 ja Leedu 9:2. Tasavägises ja võitluslikus esikoha mängus võitis Eesti Kanadat skooriga 4:2, lätlased võitsid pronksimängud Leedut tulemusega 6:5.

Eesti kaitsejõudude hokiklubi koondises mängisid turniiril tegevväelased Scoutspataljonist ning staabi- ja sidepataljonist, ajateenijad vahipataljonist, Kalevi jalaväepataljonist ning staabi- ja sidepataljonist, samuti kaitseliitlased erinevatest malevatest üle Eesti. Koondise treener on Jüri Rooba.

Lisaks võistlesid esmaspäevast neljapäevani peetud 4. Balti sõjaväespordi talimängudel Balti riikide kaitseväelased ja kaitseliitlased ka laske- ja murdmaasuusatamises, talvises kalapüügis, rinnalt surumises ning jäähokis. Suusaaladel ja rinnalt surumises olid esindatud ka Ukraina ning jäähokis Kanada kaitsejõudude sportlased.

Murdmaasuusatamise noorteklassi tüdrukute arvestuses võtsid kolmikvõidu Kaitseliidu Võru maleva kaitseliitlased: esikohale tuli Kaidy Kaasiku Keidy Kaasiku ja Merli Mari Utsali ees. Noormeeste arvestuses saavutas teise koha Kasper Keerperg Kaitseliidu Järva malevast. Täiskasvanute hulgas võtsid murdmaasuusatamise mõlemad esikohad eestlased – naiste arvestuses malevlane Terje Piirmann Kaitseliidu Võru malevast ja meeste arvestuses reamees Mart Kevin Põlluste 2. jalaväebrigaadist.

Laskesuusatamise noorteklassis tütarlaste hulgas saavutasid Kaitseliidu Võru maleva kaitseliitlased Hanna Moor, Gerda Narusk ja Miia Heleene Utsal vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha. Ainukesena suutis eestlasi edestada esikohale tulnud Krystyna Daytrenko Ukrainast.

Täiskasvanute arvestades saavutas malevlane Sirli Hanni Kaitseliidu Võru malevast naiste arvestuses teise koha.

Murdmaasuusatamise segateatevõistluses tulid täiskasvanute hulgas esikohale Terje Piirmann ja Mart Kevin Põlluste kahe Leedu võistkonna ees. Noorte klassis saavutasid esikoha Keidy Kaasiku ja Kasper Keerperg ning kolmandaks tulid Kaidy Kaasiku ja kaitseliidu Võru maleva Kristjan Sok.

Laskesuusatamise segateatevõistluses saavutasid noorteklassis teise koha Hanna Moor ja Taavi Perv, kes jäid alla vaid Läti meeskonnale. Täiskasvanute hulgas tulid kolmandaks malevalne Sirli Hanni ja reamees Hannes Moor 2. jalaväebrigaadist. Nende järel neljandaks isa ja tütre tandem Gerda Narusk ja nooremleitnant Priit Narusk.

Talvises kalapüügis jäid Eesti esindajad Läti ja Leedu järel kolmandaks.

Järgmised, järjekorras viiendad Balti sõjaväespordi talimängud toimuvad tuleval aastal Leedus.

Pildid:

Videod: