Uudised

Senaator McCain tunnustas Eestit kaheprotsendilise kaitsekulutuste taseme hoidmise ja jätkuva panustamise eest NATOsse ning tänas eestlasi Ühendriikide sõdurite sooja vastuvõtu eest Eestis. „Ja eriti tänan Eesti sõdureid nende teenete ja ohvrite eest Iraagis ja Afganistanis,“ ütles senaator McCain.

Kindralleitnant Terrase sõnul on senaator McCain aastakümneid seisnud Balti riikide iseseisvuse ja vabaduse eest ning toetanud meid NATOga liitumise ajal. Samuti tõi ta esile senaatori teeneid Balti piirkonda suunatud abiprojektide kinnitamisel Ühendriikide senatis.

„Ja täna, kus olukord on keerulisemaks läinud, toetab ta selgelt ja kõvahäälselt Ameerika Ühendriikide püsimist Euroopas,“ ütles kindralleitnant Terras pärast teenetemärgi üleandmist senaator McCainile.

Eestis kahepäevasel visiidil viibivivad Ameerika Ühendriikide senaatorid John McCain, Lindsey Graham ja Amy Klobuchar kohtusid täna veel ka president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratasega ja kaitseminister Margus Tsahknaga.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

Liibanonis ÜRO rahutagamismissioonil Iiri-Soome pataljonis teenivad Eesti kaitseväelased tähistavad jõule täna ühise õhtusöögiga, mille tarbeks saatis kaitsevägi Eestist verivorsti ja muud kodumaist söögipoolist. Samuti saavad eestlased osaleda kesköisel missal ja laulda jõululaule koos Soome, Iiri ning Fidži rahuvalvajatega.

„Kuigi oleme sellel aastal pühade ajal kodust rohkem kui 3000 kilomeetri kaugusel, on jõulud meile Liibanonis tavapärasest veidi erilisem aeg. Tahan siinkohal tänada kõiki Eesti kontingendi peresid ja lähedasi, kellega oleme nendel jõuludel koos oma mõtetes, aga ka meie Iiri ja Soome kolleege ning Kanada Eesti koolilapsi, kelle saadetud jõulukaardid südame soojaks tegid,“ ütles Eesti kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Ivo Silbaum.

Sillbaumi sõnul on operatsioonipiirkonnas teenides hea meel tõdeda, et Eesti on rahulik ja edasipürgiv riik, mille üle võime uhked olla.

Malis teenivad Eesti kaitseväelased tähistavad jõule Bamakos koos sealse Eesti aukonsuli Eva Dialloga. Ka Malisse saatis kaitsevägi pühadeks Eesti toitu. Enamuse välisoperatsioonidel teenivate kaitseväelaste jaoks möödub jõulude ja aastavahetuse aeg töiselt ja pühi tähistatakse, siis kui teenistuses on vaba aeg.

Pühadeks saab koju pereringi jõule ja aastavahetust veetma nii palju ajateenijaid kui võimalik. Puhkuse alguse määrab väeosa ülem, seejuures on toimkonnad mehitatud ning ülejäänud pääsevad koju vastavalt graafikule. Väiksemaid jõuluüritusi on peetud nii väeosades kui mereväe laevadel, enamasti saavad ajateenijad neilt kaasa ka maiustusi. Samuti on ajateenijatel võimalus osaleda jumalateenistustel ja käia kinos ning teatris.

Staabi- ja sidepataljoni pidulik jõuluõhtusöök leidis aset 12. detsembril, kohal oli ka jõuluvana. Sel nädalal said sideväelased osaleda kaitseväe jumalateenistusel Tallinna katoliku kirikus. Samuti on pataljoni ajateenijad traditsiooniliselt abiks heategevusüritusel Oleviste kirikus.

Kuperjanovi jalaväepataljonis on jõulude ja aastavahetuse ajal väeosas viibivatel ajateenijatel võimalik soovi korral käia kirikus ja kinos. Jõulude ja aastavahetuse menüü on pataljonis pisut pidulikum ning sealt ei puudu ka verivorst, hapukapsas ja seapraad.

Kõrgema sõjakooli kadettide jaoks on jõulupidustused juba läbi - pühad märgitakse seal iga-aastaselt ära traditsioonilise piduliku kadettide õhtusöögiga.

Vaata kaitseväelaste tervitusi Liibanonist:

ja Malist:

„See päev on kõigi kuperjanovlaste jaoks oluline hetk, kus korraks peatuda ja mõtiskleda. Sel päeval tähistame tänapäevase Eesti suurima väeüksuse sündi, mis võitles kuulsusrikkalt Vabadussõjas ning kannab sellest ajast peale silmapaistva surmapõlglikkuse, kokkukuuluvuse ja taktikalise nutikuse traditsiooni,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste.

“Teisalt on aastapäev mälestushetk kõigi Vabadussõjas langenutele mõtlemiseks. Hetk mõistmiseks, et Eesti riigi ja rahva vabadus ei ole lihtsalt saavutatud seisund vaid selle kestmiseks tuleb näha vaeva ning olla valmis riigi kaitsmiseks ikka ja jälle panustama.“

Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlik sünnipäev on 23. detsember 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa moodustada väeosa. Kuperjanovi partisanide pataljoni sünnipäevaks oli pataljoni asutaja Julius Kuperjanov jõudnud koos temaga ühinenud väikese, 37-mehelise salgaga Vabadussõja keerises Puurmanni mõisani.

Kuperjanovil tekkis partisanide salga loomise mõte seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis valitses 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel.

Vabatahtlike rohkearvulise juurdevooluga Vabadussõjas muutus see salk peatselt iseseisvaks rügemendiks kõikide selle juurde kuuluvate komandodega ning oma suurtükiväe pataljoniga.

„Et meie riigikaitse põhineb reservarmeel, tahame kindlad olla, et otsustaval hetkel on meie üksuste eesotsas pädevad mehed,“ rääkis ettevõtmise eesmärgist tagalapataljoni operatiivsektsiooni ülem leitnant Rait Ruuder ja lisas, et eilne üritus andis tõestust, et reservohvitseridel on tugev tahtmine olla kursis riigikaitses toimuvaga.

Tulevikus planeerib tagalapataljon reservväelastega kokkusaamisi korraldada paar korda aastas.

Reservlipnik Erik Prits, kes sai pataljoni laskmisvõistluse üldarvestuses viienda koha, ütles, et tahab saada osa riigikaitsest ka rahuajal – jagame omavahel infot, säilitame sidet oma üksusega. „Ma usun, et selliseid kokkusaamisi võiks olla rohkem, et siis, kui tuleb kutse, on tegevuskäik juba teada,“ lisas Prits.

Lisaks laskeoskuste värskendamisele said reservväelased ülevaate pataljonis ning kaitseväes toimuvast ning ka reservohvitseridele mõeldud Eesti Reservohvitseride Kogu 1. jalaväebrigaadi sektsiooni tegevustest.

2015. aasta võitu kaitsma läinud kaitseväe võrkpallurid saavutasid alagrupiturniiril võidud Ragn Sellsi ja ABB üle, veerandfinaalis alistati tulemusega 2:1 eelmise aasta finaalivastane Audru võistkond. Poolfinaalis pidi kaitseväe võrkpallivõistkonna paremust tunnistama Omniva, kelle üle saavutati võit samuti tulemusega 2:1.

Kaitseväe võrkpallivõistkonnale oli detsembris saavutatud turniirivõit juba selle aasta kolmas esikoht: oktoobris alistati riigiametnike võrkpalliturniiri finaalis skooriga 2:1 maaeluministeerium, novembri lõpus kohtusid esmakordselt firmaspordi pallimängude meistrivõistlustel võrkpallis osalenud kaitseväelased turniiri finaalis Swedbanki võistkonnaga, kindlustades geimidega 25:27,  25:15 ja 18:16 endale esikoha.

Kolmel võidukal turniiril mängisid kaitseväe koondvõistkonna eest: major Aivo Laidla,  maat Toomas Tammsaar, nooremseersant Peeter Rõbakov, Marek Matsalu, Rauno Mäe, seersant Raigo Strastin, veebel Rivo Arro, Marget Pähkel-Sedrik, seersant Carolin Mesi, nooremseersant Keiro Jõgisalu ja  major Meelis Stamm.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes olev kolonelleitnant Avo Veske soovis oma kõnes lahingukooli õppuritele edu edasiseks teenistuseks ning tänas neid õppima asumise otsuse eest. „Teil on selge arusaam oma rollist ning olete tulnud õppima, et teha seda veel paremini ning astuda samm edasi oma kvaliteedis,“ ütles kolonelleitnant Veske. „See teadmine, tahtmine ja samm ise eristab teid nendest, kes kooli tulnud ei ole. Teie langetatud otsusest võidate nii teie kui terve kaitsevägi.“

Vanemallohvitseride põhikursuse õpingud algasid augustis ning õppurid on selle aja jooksul omandanud teadmised pedagoogikast, üld- ja sõjaväelisest juhtimisest ning läbisid laskeharjutuste korraldamiseks vajaliku väljaõppe. Värsked nooremveeblid suunduvad edasistele õpingutele erialakoolidesse ja teenistuspraktikale. Kursuse lõpetamine on 2017. aasta juunis.

Lisaks said tänasel tseremoonial lõputunnistuse 29 vanemallohvitseride keskastmekursuse õppurit. Kümme nädalat kestnud kursusel omistasid õppurid teadmised üld- ja sõjaväelisest juhtimisest ning pedagoogikast.

Vanemallohvitseride keskastmekursus on allohvitseride hariduse ja sõjaväelise väljaõppe kolmanda astme kursus, mis kandis varem vanemveebli kursuse nime ning seda on korraldatud alates 2003. aastast.

Lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo soovis vanemallohvitseride kursusel osalenutele jõudu ja jaksu „Nüüd alles tegelik töö algab. Ükski kool ei valmista ette täielikult tööd tegema, vaid annab kätte suuna ja mõtteviisi, kuidas edasi minna.“

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Eile tänati lennubaasis kogumiskampaanias olulist rolli mänginud Terasliblika jooksu toetanud ettevõtteid, kus osalejad said ülevaate õhuväest, tutvusid lennubaasi ja liitlaste õhuturbe üksusega, samuti maitsti koos sõdurtoitu.

Ürituse korraldaja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai sõnul on väikesest mõttest saanud alguse traditsioon, mis läheb korda nii toetajatele kui kaitseväelastele. „Annetusega tõmbame joone alla Õhuväe Allohvitseride Kogu aastale ja kohtumme tuleva aasta 9. novembril järjekorras kolmandal heategevuslikul jooksul,“ lisas Jallai.

Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimees Enn Adoson andis ülevaate võitlejate edukast osalusest käesoleva aasta mängudel USA-s ja edastas oma tänusõnad toetajatele.

Õhuväe Allohvitseride Kogu korraldas 11. novembril raha kogumiseks Ämari lennubaasis Terasliblika jooksu, millest võttis osa ligi 300 osalejat Eestist, Saksamaalt ja Sloveeniast.

Heategevusjooksu toetasid lisaks Padise mõis, Niitvälja golfikeskus, Rõõmu kaubamaja ja Rõõmu köök-küpsetuskoda, Sportland, Kuulsaal, Eesti meremuuseum, spordiklubi Sparta, Kalev SPA, Estravel, Triobet kardikeskus, I&M Crossfit, Keila Rattapood, Saku, Selver, Salvest.

Võitmatute spordimängude idee algatajaks ja patrooniks on Tema Kuninglik Kõrgus Prints Harry. Esimesed Invictuse Games spordimängud peeti 2014. aastal Londonis, mängudest võttis osa ligi 400 osalejat 13 riigist.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

„Kooliülese õppuse läbi viimisega tehti kaitseväe ühendatud õppeasutustes sel nädalal ajalugu, kui uuendatud väljaõppeplaani tulemusel lõimiti erinevate taktikaliste tasemete väljaõpe,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna juhataja Nele Rand.

Kaardiõppusel moodustati harjutuse raames õppivast koosseisust pataljonide-, kompaniide ja rühmade juhtkonnad, kes harjutasid läbi erinevate taktikaliste harjutuste jalaväepataljonide kaitselahinguid brigaadi koosseisus. Õppuse eesmärgiks oli kinnistada ja tõsta õppurite lahingutegevuse planeerimise- ja juhtimise oskusi ning valmistada õppureid ette teenistuseks sõjaaja ametikohtadel.

Õppuse läbiviija kolonelleitnant Maidu Allikase sõnul saavutati õppusel soovitud tulemused. „Õppurid said harjutuse raames planeeritu ellu viia ja proovida tehtud plaanide paindlikkust ning kohanemist muutuvates olukordades ja seda kõikidel tasemetel.“

Õppusel osalesid KVÜÕA tegevteenistujad ning õppurid põhikursuselt, keskastmekursuselt ja brigaadi staabiohvitseride kursuselt.

Õppus koosnes planeerimisfaasist, maastikuluurest ning üksuste juhtimisest sõjamängu meetodil. Järgmine kooliülene õppus KVÜÕA-s peetakse 2017. aasta kevadel.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.