Uudised

Miinitõrjegrupp sildus kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa juhtimisel täna hommikul Saksamaal Warnemünde sadamas, olles läbinud enam kui 10 000 meremiili ehk ligikaudu 19 000 kilomeetrit. Külastatav sadam on ühtlasi grupi lipulaeva FGS Elbe kodusadam.

Laevad on 2016. aasta teisel poolaastal osalenud mitmetel õppusel, millest mastaapseimad olid Šotimaal toimunud Noble Mariner ning Läänemerel toimunud suurõppus Northern Coasts. Viimase puhul oli tegemist kahenädalaste õppustega, kus miinitõrjegrupi peamiseks ülesandeks oli meremiinide otsimine laevadele navigeerimisvabaduse tagamiseks tihedalt kasutatavatel laevateedel.

Lisaks õppustele osales miinitõrjeüksus ajalooliste lõhkekehade otsimise operatsioonidel erinevates riikides nagu Norra, Taani, Läti ja Saksamaa. Kokku leiti 53 meremiini ja 7 muud lõhkekeha. Terve perioodi vältel identifitseeriti ka 728 muud merepõhjas olnud objekti. Grupp on NATO lipu all tegutsenud ka Prantsusmaal, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Eestis ning mitmetes teistes riikides.

Muuhulgas on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp (SNMCMG1) teisel poolaastal teinud 18 sadamakülastust erinevates liitlasriikides, pakkudes kõigile soovijatele võimalust külastada koosseisu kuuluvaid laevu. Kokku on laevu pea pooleaastase perioodi jooksul külastatud enam kui mitme tuhande inimese poolt.

SNMCMG1 suurim koosseis oli 2016. aasta teisel poolaastal kaheksa laeva. Miinitõrjegruppi andsid oma panuse Norra, Eesti, Läti, Leedu, Holland, Belgia, Suurbritannia, Saksamaa ja Taani, kes toetas kahe mehitamata veesõidukiga. Koostööd on tehtud ka mitte-NATO riikidega Soome ja Rootsi.

SNMCMG1 jätkab kaptenleitnant Seljamaa juhtimisel ka 2017. aasta esimesel poolel. Grupi staabilaevadeks on määratud Eesti mereväe sõjalaevad.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja kuulub esmaste kiirreageerijate hulka. 

„Ameerika Ühendriikide investeeringud Tapale näitavad, et meie liitlaste kohalolek on püsiv ja kindel. Ehitatud taristu parandab Ameerika üksuste väljaõppetingimusi ning täiustab tehnika ladustamise ja hooldamise võimalusi,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel.

Pidulikul lindilõikamise tseremoonial osalesid kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, USA maaväe Euroopa väejuhatuse ülema asetäitja rahvuskaardis kindralmajor John Gronski ning Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis James D. Melville.

Tapa sõjaväelinnakus ja kaitseväe keskpolügoonil on praeguseks valminud 27 Ühendriikide poolt finantseeritud ehitusprojekti kogumaksumusega 11,2 miljonit dollarit. Projektid valmisid USA armee pioneerikorpuse, USA maaväe Euroopa väejuhatuse pioneeridiiviisi ja Eesti kaitseministeeriumi ühise planeerimise ja kooskõlastuse tulemusena.

Valminud taristust osa on mõeldud väljaõppetingimuste parandamiseks, näiteks laskerajad, ning osa logistilise toe tagamiseks, näiteks garaažid, tehnikahallid, autopesula ning tehnika mahalaadimist oluliselt lihtsustav raudteeplatvorm Tapa linnaku lähistel.

„Võime taluda stressi, väsimust, unepuudust ja füüsilist kurnatust on allohvitserile ülioluline, kuna lahinguväljal peab ta suutma juhtida oma alluvaid ja iseennast, sest vaid nii sillutatakse teed Kuperjanovlaste võidule,“ iseloomustas rasket rännakut nooremallohvitseride kursuse ülem kapten Lauri Teppo.

Kaks päeva kestnud rännakul läbisid tulevased nooremallohvitserid ligi 100 kilomeetrise rännaku jooksul 14 erinevat kontrollpunkt. Kontrollpunktides oli sõdurite ülesanne lahendada erinevate raskusastmetega nii füüsilist- kui mõttejõudu vajavaid ülesandeid nagu veekogu ületamine, takistusriba läbimine, raskuste teisaldamine ja mälumäng. Rännaku tegi eriti keeruliseks muutlikud ilmaolud ning Lõuna-Eesti mägine maastik.

Rännaku pikkusest ja raskusest ülevaate saamiseks oli huvilistel võimalik jälgida jagude teekonda interaktiivselt kaardil, mis näitas ära jao läbitud teekonna ja kilomeetrid ning liikumiskiiruse. Lähedastele oli loodud võimalus jälgida meeskondlikke ülesannete sooritamist avalikku kontrollpunktis Suurel-Munamäel, mida ka aktiivselt kasutati.

Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad kaprali ja nooremseersandi auaste. Kursuse edukalt lõpetanud allohvitserid jätkavad oma teenistust meeskonna- ja jaoülemana ning parimad suunduvad õppima Lahingukooli reservrühmaülema kursustele.

Lõpurännak koosneb neljateistkümnest kontrollpunktist, kus ajateenijatel tuleb rakendada oma teadmisi muuhulgas relvade käsitsemisel, haavatu evakueerimisel ja köieronimisel.

Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad kaprali ja nooremseersandi auaste. Kursuse edukalt lõpetanud allohvitserid jätkavad oma teenistust meeskonna- ja jaoülemana ning parimad suunduvad õppima lahingukooli reservrühmaülema kursustele.

Selle aasta juulis ja oktoobris kaitseväkke saabunud ajateenijad arvatakse 2. jalaväebrigaadi koosseisus reservi peale 2017. aasta suurõppust Kevadtorm.

Teist aastat järjest on jagude teekonda võimalik jälgida interaktiivselt kaardilt veebiaadressil   ning külastada avalikku kontrollipunkti Suure Munamäe jalamil. Avalikus punktis saab jälgida kolme ülesande täitmist, milleks on relvade ja täiendava varustuse kandmine, takistusriba läbimine ja meeskondlik kätekõverdamine.

Saadud tulust pool läheb lasteküla savitöökoja toetuseks ning teine pool lastele taskurahaks.

 Pärnu Lastekülas kasvab üle 40 lapse päris pisikestest pea täisealiste noorteni. Kaitseministeerium ja kaitsevägi on teinud lastekülaga koostööd alates 2009. aastast. Lapsed on külastanud Kevadtormi õppusi, esinenud koos Kaitseväe orkestri ansambliga, koos on korraldatud talvepäevi ja muid ettevõtmisi.

Jõululaada meeneid müüsid lapsed esimestel aastatel kaitseministeeriumis, alates 2013. aastast toimub laat kaitseväe peastaabis kohvikus.

Eesti vabaduse eest võideldes langenud Briti mereväelaste auks asetasid kalmistul pärjad Ühendkuningriigi asesaadik Kathryn Lindsay, kaitseatašee kaptenleitnant Gary Brooks ning Eesti kaitseväe, kaitseliidu, Laevastiku Ohvitseride Klubi ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad.

1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Suurbritannia kergeristlejate eskaader tõi admiral E. A. Sinclairi juhtimisel kaasa hulgaliselt relvi, laskemoona ja muud varustust. Kuna Eesti merejõud polnud tol ajahetkel veel valmis oma sõjalaevu välja saatma, suundusid Suurbritannia ristlejad merele juba 21. detsembril, tulistamaks vaenlase positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla.

Briti laevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku jõudu iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.

Suurbritannia toetus oli nii poliitiliselt kui ka majanduslikult oluline sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile. Briti sõjalaevastik tagas Tallinnale Vabadussõja ajal julgeoleku merelt ning avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule.

„Lõpurännak ja -harjutus on nii sõduri baaskursuse kui ka nooremallohvitseride kursusel osalejatele viimaseks proovikiviks. Lisaks füüsilisele pingutusele on oluline rakendada õpitud teadmisi ning loomulikult töötada meeskonnana ühiselt finišisse jõudmise ja püstitatud ülesannete täitmise nimel,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Andres Kraav.

Ligi sada sügisel kaitseväkke saabunud ajateenijat läbivad sõdurioskuste baaskursuse viimase osana jalgsirännaku Paldiskist Ämarisse, näidates teele jäävates kontrollpunktides sõdurile vajalike põhioskuste tundmist.

Logistikapataljoni nooremallohvitseride kursus lõpeb kahepäevase harjutusega, kus kursuslased peavad ülesandeid täites tõestama, et suudavad pingelises olukorras töötada ühtse meeskonnana  ning rakendada neile õpetatud teadmisi. Lõpuharjutusel osaleb ligi 80 ajateenijat, kes eduka eksami ning lõpuharjutuse läbimise tulemusena saavad nooremseersandi auastme.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamised ülesanded on kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistikute õpetamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.

2. jalaväebrigaad kogus üheteistkümne ala lõikes kokku 108, 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni 76 ning sõjaväepolitsei ja vahipataljoni võistkond 69 punkti. Kokku võidutses 2. jalaväebrigaad neljal alal – esikoht läks neile suusatamises, kergejõustikus, maastikuvõistluses ja Johan Laidoneri olümpiateatejooksus.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljon oli võidukas Kreeka-Rooma maadluses ning sangpommi kahevõistluses. Triatloni ja sõjastatud viievõistluse esikohad läksid eelmise aasta meistrile staabi- ja sidepataljonile, kellel tuli seekord leppida 66 punkti ja üldarvestuse neljanda kohaga.

Jalgpalli esikoht läks aasta kokkuvõttes kuuendaks tulnud toetuse väejuhatusele, korvpallis võidutses 1. jalaväebrigaadi suurtükipataljon ning laskmises Kaitseliidu Tallinna malev. Kokku osales 2016. aasta spordimängude erinevatel võistlustel 27 kaitseväe ja Kaitseliidu üksust.

Aasta jooksul peetavate kaitseväe spordivõistluste võitja selgub üheteistkümne spordiala tulemuste kokkuvõttes. Paremust selgitatakse murdmaa- ja patrullsuusatamises, sangpommispordis, Kreeka-Rooma maadluses, triatlonis, sõjastatud viievõistluses, kergejõustikus, kindral Johan Laidoneri teatejooksuvõistluses, jalgpallis, maastikuvõistluses, laskmises ja korvpallis. Koha üldarvestuses saavad kirja need võistkonnad, kes võtavad osa vähemalt viiest alast.  

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.