Uudised

„Õppurid täidavad laskmiste läbiviimisel erinevaid rolle, näiteks abiliste ja tulekontrollijatena ning saavad ka ise harjutuste juures kaasa rääkida,“ ütles laskelaagri läbiviija kapten Tarvo Planken.

Laagri esimesel päeval valmistasid õppurid instruktorite juhendamisel ette laskeharjutusi järgnevateks päevadeks ning jätkasid individuaalsete jätkuväljaõppe laskeharjutustega. Eile aitasid õppurid korraldada ja sooritasid ka ise pooljao lahinglaskmisi. Täna ja homme jätkub laager jao lahinglaskmiste ja lahingpaari meeskonnaharjutustega ning käsigranaadi viskeharjutustega.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

„Meie eesmärk oli lihtsalt lastele natuke rõõmu valmistada ning Alma kaisuloomakampaania oli selleks hea võimalus. Loodame, et kingitud kaisuliblikad teevad lastele heameelt ja aitavad neil rutem terveks saada,“ ütles üks idee autoritest ajateenija reamees Mihkel Tiits.

Tagalapataljoni võitlejad kogusid kokku 950 Alma kohupiimakreemitopsi ümbrist, mille nad vahetasid Valio kontoris 38 kaisuliblika vastu. Kogumine võttis aega ligi kaks kuud.

„Suureks abiks oli tagalapataljoni juhtkonna ja Tapa toitlustuskompleksi toetus, kes aitasid kogumist organiseerida ja toetasid meie initsiatiivi igati,“ lisas reamees Tiits.

Täna andsid tagalapataljoni võitlejad kõik 38 kaisuliblikat üle Tallinna lastehaigla onkoloogiaosakonnale.

Homse kontserdi peateoseks on Oscar Navarro „Olümpose jumalad“. Kontserdi teises pooles tulevad ettekandele David R. Gillinghami „Südamest ja häälekalt“ ning Darius Milhaud´i süit „Scaramouche“ altsaksofonile ja orkestrile, solistiks mõned päevad tagasi reservi arvatud kauaaegne orkestri kontsertmeister vanemveebel Sulev Sommer. Lisaks esinevad solistidena kitarrivirtuoos Toomas Vanem ja laulusolist Karmen Rõivassepp. Kontsert kulmineerub Alo Mattiiseni viie isamaalise laulu ettekandega, kus koorina toetavad Karmen Rõivasseppa orkestri ajateenijatest moodustatud lauluansambel.

24. novembril 1918 moodustati 1. jalaväepolgu juures esimene orkester ja ametisse määrati esimene kaitseväe kapellmeister Georg Reeder.

Juba mõni kuu hiljem viidi orkester Sõjaministeeriumi alluvusse ja nimetati ümber Sõjaministeeriumi orkestriks. Georg Reederist sai selle orkestri juht ja kõigi sõjaväe muusikakooride (orkestrite) inspektor.

Tänane kaitseväe orkester on 1918. aastal moodustatud orkestri õigusjärglane.

„Poola õhuväe akadeemia kadetid saavad ülevaate Eesti kaitsepoliitikast, kaitseväe struktuurist ja põhiülesannetest ning ka Eestist üldisemalt,“ ütles kõrgema sõjakooli õhuväe põhikursuste ülem major Margo Ütt.

2014. aastal allkirjastasid Poola õhuväe akadeemia rektor brigaadikindral Jan Rajchel ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem kõrgkoolide õpilasvahetuste koostöölepingu. Programm võimaldab Poola õhuväe kadettidel käia õppimas Eestis ning sõjakooli õhuväeohvitseri eriala kadettidel saada kogemusi Poola õhuväe akadeemias.

Tartus asuvas kõrgemas sõjakoolis saab õppida rakenduskõrgharidusõppes sõjaväelise juhtimise erialal õhuväe suunal koostöös lennuakadeemiaga ja Poola õhuväe akadeemiaga. Õppeaeg õhuväe põhikursusel kestab kolm aastat võimaldades spetsialiseeruda lennuvälja, õhuseire või õhuoperatsioonide erialale.

Mereväe juhtkond rahuldas kaptenmajor Laanemetsa palve, endine miinijahtija Sakala komandör jätkab oma teenistust mereväe koolis.

2000. aastal tegevteenistust alustanud kaptenmajor Ott Laanemets asus mereväe laevastiku miinijahtija Sakala komandöri ametikohale eelmise aasta augustis.  

„Kõigil kolmel Soome-Iiri pataljonis teenival riigil on põhjust tunda uhkust oma hea töö üle, kuna teie pingutused aitavad hoida Lõuna-Liibanoni rahulikuna,“ ütles oma kõnes UNIFILi läänesektori ülem brigaadikindral Ugo Cillo. Lisaks kiitis kindral Cillo senist pataljoniülemat kolonelleitnant Vesa Vainiot viimase kuue kuu jooksul tehtud hea töö eest ja tänas Eesti kontingendi ülem major Kuido Põldojat Eesti sõdurite professionaalsuse ja panuse eest.

 „Ma tänan UNIFILi läänesektori ülemat tugeva juhtimise ja peatselt koju suunduvaid Soome-Iiri pataljoni sõdureid nende suuepärase töö eest! Minu aeg Soome-Iiri pataljoni ülemana on olnud nii au kui rõõm,“ ütles pataljoni juhtimise üle andnud kolonelleitnant Vesa Vainio toonitades, et pataljonis teenivate rahvuste koostöö olnud sujuv ja edukas tänu Soome, Iiri ja Eesti sõdurite professionaalsusele.

Juhtriigi vahetuse järel mehitab Iiri kontingent suurema osa varem Soome kontingendi poolt täidetud ametikohtadest ja vastupidi. Samuti läheb ühe kompanii mehitamise kohustus üle Soome kontingendilt Iiri kontingendile ja pataljoni tagalatoetust hakkavad tagama iirlased. 

Kolonelleitnant Vesa Vainio jätkab teenistust pataljoniülema asetäitjana. 

Iiri-Soome pataljonis teeniv Eesti jalaväerühm jätkab teenistust Soome kontingendi poolt mehitatavas jalaväekompaniis.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis.

„Kindralmajor Reimann ja tema kaaslased tolleaegses Varustusvalitsuses omasid väga tähtsat rolli selles, et Eesti ennast Vabadussõjas vabaks võitles. Võime uhkusega öelda, et tänase toetuse väejuhatuse ja Eesti sõjaväelogistika juured said alguse tublide Eesti meeste ja naiste tööst Varustusvalitsuses,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem kaptenleitnant Roman Lukas.

Hiiu-Rahu kalmistul toimunud mälestustseremoonial olid väljas toetuse väejuhatuse ja logistikapataljoni lipud, küünlad asetasid kindralmajori hauale toetuse väejuhatuse struktuuriüksuste esindajad. Pidulikul tseremoonial osales oma esindajate ja lipuga ka korporatsioon Rotalia, kelle vilistlane kindralmajor Reimann on.

Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks.

Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924-1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi Korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.

2002. aastal taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21.11.1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel Varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest see struktuuriüksus pidi tagama Rahvaväele kõige sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise, toitlustamise. 

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist, logistikapataljonist ja logistikakoolist.

Tänane hommik algas staabi- ja sidepataljoni kaitseväelastele ja teenistujatele piduliku rivistusega pataljoni territooriumil, kus pataljoniülem kolonelleitnant Rene Innos jagas kätte auastmekõrgendust saanud kaitseväelastele uued auastmetunnused ja ergutas tublimaid.

Kolonelleitnant Innos ütles pataljoni rivistusel, et 98 aasta jooksul on pataljon näinud erinevaid aegu, nii on pataljon korduvalt kolinud, pidanud Raua tänaval lahingu punaväelaste vastu, pataljon on likvideeritud ja taasloodud ning ometigi seisab pataljon täna oma algsete kasarmute ees ja vana lipu all.

„See kõik on saanud võimalikuks tänu sellele, et me pole kunagi unustanud oma peamist ülesannet - kaitsta Eesti elanikke ja aidata kaasa Eesti kaitsmisele. Meie ülesanne praegu on siit edasi minna, pidades au sees ajalooliselt kujunenud väärtuseid. Seda me võlgneme oma eelkäiatele,“ ütles kolonelleitnant Innos.

Pataljoni sünnipäeva tähistamine jätkus pataljoni ajaloolise filmi vaatamisega ja külas käisid Liivamäe lasteaia lapsed, et sideväelastele esineda. Pärast pidulikku lõunasööki esinevad ajateenijad isetegevuskavaga ja õhtul on traditsiooniline tõrvikujooks.

Pidustused jätkuvad neljapäeval, kui pataljonis on lahtiste uste päev ning reedel on pataljoniülema pidulik vastuvõtt kõikidele pataljoni kaitseväelastele ja teenistujatele.

21. novembril 1918, veidi vähem kui nädal pärast Eesti kaitseväe loomist, rajati staabi toetuseks ja sidetööde tarbeks lahinguväljal staabi- ja sidepataljon. Pataljon taasloodi 29. oktoobril 1993. aastal.

Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte.

Viiekümne kaheksa osaleja hulgas tuli sõjaväelaste maailmameistriks kiirlaskmises 591 punktiga major Zhenxiang Maj Hiinast, edestades kaasmaalast kolonel Yongde Jini (589 punkti) ning nooremveebel Fabrice Daumali Prantsusmaalt (587 punkti). Neljanda koha Peeter Oleski ees sai samuti 586 punktiga kapral Riccardo Mazzetti Itaaliast.

13. novembril alanud 49. sõjaväelaste maailmameistrivõistlused Kataris kestavad 20. novembrini, kokku osaleb võistlustel üle seitsmesaja laskuri ligi viiekümnest riigist. Eestit esindavad Dohas kaitseväe staabi- ja sidepataljoni spordirühma tegevväelased kapral Peeter Olesk ja kapral Anzela Voronova.

Kursuse eesmärk oli õpetada praegustele ning tulevastele allohvitseridele erinevate operatsioonide planeerimist ning elluviimist.

Kursuse ülema veebel Tony Paparella sõnul on tal hea meel, et viis eestlasest ajateenijat ja kolm tegevväelast moodustasid neljandiku kursuse isikkoosseisust. „Õpetasime tulevasi jao- ning rühmaülemaid keskenduma nendele ülesannetele, mis vajadusel aitavad neil lahinguolukorras oma üksust parimal moel juhtida,“ ütles veebel Paparella.

Juulis ajateenistusse tulnud Kalevi jalaväepataljoni õppuri Uku Lepna sõnul on ameeriklaste väljaõpe väga sarnane kaitseväe omaga. „Kuigi omandasime ka uusi teadmisi, oli enamus siin õpitust juba omandatud teadmiste kinnistamine,“ ütles õppur Lepna.

Kursuse esimestel päevadel õppisid osalejad planeerimisprotseduure, käsu koostamist ning selle andmist. Järgnevatel päevadel rakendasid õppurid omandatud teadmisi praktikas, analüüsides ülevalt saadud käsku, planeerides operatsiooni ning testides enda plaani ka maastikul toimunud objektikaitse õppusel.