Uudised

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

Kuigi sihtmärgiks olnud käekell oli Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõnistet teeninud ligi kolmteist aastat, polnud pataljoniülemal raske kellast loobuda. "Igal asjal on algus ja lõpp. Sellel kella lõpp oli väga väärikas," ütles major Tõniste.

Kella tabas esimeses voorus üheksandana lasknud nooremleitnant Even Hurt,  kes peab enda edu saladuseks varasemat laskevõistlustel osalemist.  Võitja sai vastavalt traditsioonile täpse lasu eest auhinnaks uue käekella, mida ta enda sõnul hakkab uhkusega kandma. "Sellel kellal on minu jaoks eriline tähendus," ütles nooremleitnant Hurt.

Laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi pataljoni tegevväelased. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadist 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas ringis. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülemale kella.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui toonane Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale ning otsustas ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda, et muuhulgas sellega ärgitada tegevväelasi ka oma laskeoskust parandama.

Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.

Esmaspäevani Eestis viibivad laevad täiendavad siin oma varusid ning annavad meeskonnaliikmetele võimaluse mõnepäevaseks puhkuseks. Seejärel suundub grupp Läänemerele.

Täna kohtus miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa kaitseminister Hannes Hanso, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase, mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperi ning Tallinna Kesklinna linnaosa vanema Alar Näämega.

NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi kuulub kaheksa laeva. Tegemist on esimese korraga ajaloos, kui NATO laevagruppi juhib eestlasest mereväelane. Grupi lipulaevaks on Saksa mereväe toetuslaev FGS Elbe, millel tegutseb ka grupi rahvusvaheline staap. Lisaks on praeguses grupis miinijahtijad EML Sakala Eestist, LVNS Imanta Lätist, LNS Skalvis Leedust, HNoMS Måløy Norrast, HMS Grimsby Ühendkuningriikidest, HNLMS Willemstad Hollandist ja BNS Narcis Belgiast.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja kuulub esmaste kiirreageerijate hulka (Nato Response Force). Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjelaevadest, näitab NATO lippu demonstreerides koostöövõimet ja kohalolekut erinevate riikide õppustel ja harjutustel.

Foto:

„On hea meel tõdeda, et nüüd saame rääkida juba traditsioonist, mis on kinnistunud nii õhuväe kui kaitseväe tegemistes,“ ütles ürituse korraldanud õhuväe allohvitseride kogu juhatuse liige ja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai. 

Staabiveebel Jallai sõnul on jooksu korraldajad tänulikud kõigi osalejate panuse eest, sest kogutud rahaga toetatakse MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu sportlaste osalemist järgmistel Võitmatute spordimängudel Torontos 2017. aasta septembris. Vigastatud sõdurite mängud on mõeldud oma kodumaa nimel võidelnud sõdurite võitlusvaimu säilitamiseks, mängude idee pärineb Ühendkuningriigi prints Harrylt ning prints Williami ja tema abikaasa kuninglikult fondilt.

Heategevusjooksu toetasid lisaks osalejatele ja ürituse korraldanud õhuväe allohvitseride kogule ka Padise mõis, Niitvälja golf, Rõõmu kaubamaja ja Rõõmu köök-küpsetuskoda, Sportland, Kuulsaal; Eesti meremuuseum / Lennusadam, spordiklubi Sparta, Kalev SPA, Estravel, Saku õlletehas, Triobet kardikeskus, Crossfit I&M, Keila rattapood, Selver ning Salvest.

Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/57801

„Tänasel lahtiste uste päeval oli enamik külastajatest gümnaasiumiõpilased, kelle seas huvi sõjakooli vastu oli keskmiselt kõrgem ning kes kasutasid võimalust sõjakooli õppimisvõimaluste kohta otse kadettidelt küsida,“ ütles lahtiste uste päeva läbiviija kadett Raivo Alteberg.

Sõjakooli kadetid viisid külastajatele läbi ringkäigu, mille raames tutvustasid nad Eesti riigikaitset, kadetielu ning sõjakooli õppe- ja olmetingimusi. Lisaks said külastajad relvanäitusel tutvuda kaitseväes kasutatava relvastuse ja varustusega ning külastada kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõjamuuseumi.

Kõrgem sõjakool korraldab aastas neli avatud uste päeva, neist kaks õppeaasta esimesel ja kaks teisel poolel. Rohkem infot sõjakooliga tutvuma tulemisest kõrgema sõjakooli koduleheküljel http://www.sojakool.ee/tule-kulla/.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Jõustruktuuride korraldatav tasuta kogupereüritus "Kõikide laste isadepäev"  algab pühapäeval kell 11 ja tegevusi jätkub kuni kella kolmeni.

Kohapeal saab näha kaitseväe rasketehnikat ja relvi, seal hulgas ka eriväelaste varustust ning proovida sõdurivarustust. Kaitseliit näitab, kuidas ennast maskeerida ning pakub tasuta sõdurisuppi. Näha ja katsuda saab veel politsei- ja piirivalveameti politseiautosid ja et Haapsalu on merelinn, on kohal ka politsei merekaater.

Samuti korraldavad kaitseväelased korvpallivisete võistluse ning mälumängu. Päästjad näitavad muuhulgas kuidas käsitleda tulekustutit ning mis on tuletõrjesport. Maanteeamet jagab helkureid ning pöörlevas autos saab kätte tunde ja teadmised, kuidas käituda, kui auto on katusel.

Isadepäeval on kõigil võimalus osaleda erinevates mängudes ja võita auhindu. Päeva juhib Venno Loosaar ja Premia kostitab külalisi tasuta jäätisega. Kogupereüritusel esinevad kaitseväe orkester, rahvatantsurühm West, tantsukool JJ-Street ja laulustuudio Do-Re-Mi. Päeva lõpetab ansambel Shanon.

Neljateistkümnendat korda aset leidvat "Kõikide laste isadepäeva" korraldavad ja toetavad kaitsevägi, Kaitseliit,

politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus, siseministeerium, maanteeamet, Premia, Tallinna loomaaed, Haapsalu veekeskus ja Eesti Autorite Ühing.

Isadepäeva traditsioon on alguse saanud 1910. aastal Ameerikast. Eestis tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Jõustruktuuride korraldatava "Kõikide laste isadepäeva" eesmärk on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli.

Info ja kava ürituse kodulehel .

„21. kooli ning staabi- ja sidepataljoni seovad ajaloolised sidemed, just sellepärast tuleme me kokku ja tähistame koos isadepäeva,“ ütles staabi- ja sidepataljoni huvijuht Reet Kaljula ja lisas, et pataljoni kaitseväelased ja kooli õpilased tähistavad koos erinevaid tähtpäevi.

Staabi- ja sidepataljoni töötoas said huvilised tutvuda sõduri varustusega ja teada, kuidas pakkida sõduri seljakotti. Samuti sai proovida luua traatühendust ja kasutada erinevaid sidevahendeid ning lahendada kaitseväe teemalist ristsõna.

Südikamad said end proovile panna kaitseväe üldfüüsilise testi elementide, näiteks kätekõverduste ja istesse tõusude, normide täitmises. Kõikidel lastel ja isadel oli võimalik kätt proovida ka joonistamises ning parimaid autasustatakse staabi- ja sidepataljoni aastapäeval.

Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte.

Kindralleitnant Tomaszycki sai ülevaate brigaadi võimekustest, linnaku infrastruktuurist ning Eesti riigikaitse süsteemi toimimise põhimõtetest. Visiidi peamiseks eesmärgiks on otsida kahe riigi kaitseväelaste jaoks võimalike koostöö kohti ning vahetada kogemusi.

„Meie riikidel on ees palju väljakutseid seoses täiendavate liitlasvägede vastuvõtuga ning täna saime põhjaliku ülevaate sellest, kuidas Eesti kaitsevägi selleks ettevalmistusi teeb,“ ütles operatiivülema sõjaline nõunik kolonel Krzysztof Nolbert.

Kolonel Nolbert lisas, et tänavu suvel 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus paiknenud Poola kompanii kogemused tõestasid, et Eesti riigi liitlasvägede vastuvõtu võimekus on kõrgel tasemel. 

Eile külastas Poola kaitsejõudude delegatsioon NATO küberkaitsekoostöö keskust Tallinnas ning kohtus kaitseväe juhataja asetäitjaga brigaadikindral Indrek Sireli ja peastaabi ülema kolonel Martin Heremiga.

Kindralleitnant Riho Terrase sõnul on oluline, et julgeolekuolukord Euroopas ning selle naabruses saaks Euroopa Liidu poolt asjakohaselt arvesse võetud, sest liikmesriikide ootused ning soovid Euroopa Liidu kaitsedimensiooni arendamise osas on otseselt seotud inimeste igapäevaste julgeolekumuredega. „Kindlasti ei võta Euroopa Liit üle NATO kohta, sest Euroopa Liidu sõjalised võimed ning ambitsioon on suunatud eelkõige operatsioonidele väljaspool Euroopat. NATO on ja jääb Eesti jaoks kõige olulisemaks julgeolekutagajaks. Euroopa Liidul on aga mitmeid olulisi võimekusi, mis aitavad julgeolekut veelgi tugevdada,“ ütles Terras.

Kaitseväe juhataja rõhutas ressursside suurendamise vajadust Euroopa Liidu kaitsevaldkonna arendamisel. „On selge, et kui Euroopa Liit soovib endale suuremat rolli julgeoleku- ning kaitsedimensioonis, siis peavad liikmesriigid olema valmis sellesse ka investeerima. Olemasolevate võimaluste baasil on keeruline eeldada paremat kaitset. Julgeolekuolukorrast tingituna tuleb paljudel riikidel paratamatult kaitsekulutusi tõsta,“ ütles Terras.

Lisaks globaalstrateegia teemalisele arutelule anti kohtumisel osalenud Euroopa Liidu kaitseväe juhatajatele ülevaade sõjalistest missioonidest Vahemerel, Aafrika looderannikul, Malis, Somaalias ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Sõjalist komiteed juhib alates 2015. aasta novembrist Kreeka kindral Mikhail Kostarakos.

Kuus nädalat kestval nooremallohvitseride logistika erialakursusel omandatakse teadmisi erinevatest logistikaalastest protseduuridest. Õpitakse ja harjutatakse veooperatsioonide planeerimist, jaotuspunktide püstitamist ja toimimist, veoste ohutuse tagamist, materjalide väliladustamist, kütuste käitlemist aga näiteks ka välitoitlustust, veoste- ja jaotusoperatsioonide julgestamist jms.

Kursusel on kokku 88 osalejat erinevatest väeosadest, kellest ligi kolmandik on logistikapataljoni ajateenijad. Lisaks osaleb kursusel 4 tegevväelast. Nooremallohvitseride väljaõpe lõppeb 16. detsembril, mille järel omistatakse kursuse lõpetajatele nooremseersandi auaste.

Meditsiini väljaõppekeskuses alanud rühmaparameediku kursusel omandatakse esmaabivõtteid, rühmaparameediku kvalifikatsioonile vastava meditsiinitehnika, instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsiini selle eri aspektides, välihügieeni jms. Õppurite väljaõppe üheks osaks on ka kiirabibrigaadides praktika teostamine.

Rühmaparameediku kursusel osaleb kokku 88 õppurit erinevatest Eesti väeosadest. Kursuse koosseisus on lisaks ajateenijatele ka 4 tegevväelast. Parameedikute väljaõpe lõppeb järgmise aasta jaanuaris.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Pataljon asub Ämari lennubaasi territooriumil.

Kaitseväe meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses ka kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.