Uudised

Kursuse läbiviija kapten Indrek Olveti sõnul saavad õppurid kursuse raames teadmised sellest, kuidas traumahaiget süstemaatiliselt käsitleda.

Nädal aega kestva kursuse eesmärgiks on anda õppuritele teadmised traumahaige käsitlemisest traumameeskonnana haigla erakorralise meditsiini osakonna tasemel ja traumameeskonna töö juhtimisest. Lisaks on üheks kursuse osaks rahvusvahelise standardi järgi korraldatav traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (ATLS).

Kursuse korraldavad kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse koostöös kaitseministeeriumi ja mittetulundusühinguga Vaba Ukraina.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

„Tänasest saavad ajateenijad keskenduda oma erialale – tänu tsentraalselt korraldatud baaskursustele on meie sõduritel ühine põhi, nad räägivad ühes keeles ning see lihtsustab tulevikus pataljonide vahelist koostööd,“ rääkis 1. jalaväebrigaadi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem major Ranno Raudsik.

Erialakursusele eelnesid sõduri- ning nooremallohvitseride baaskursus, kus ajateenijad õppisid igale riigikaitsjale vajalikke üldisi baasoskusi.

Kokku toimub 1. jalaväebrigaadis tänavu 11 nooremallohvitseride erialakursust. Tulevasi suurtükiväelasi õpetatakse neljal suunal – arvutus, mõõdistus, tulejuhtimine ning relvameeskond. Pioneeripataljoni koosseisus olevad õppurid omandavad akvalangist-geoloogi ning pioneerieriala teadmisi. Jalaväepataljonide tulevased nooremallohvitserid õppivad motoriseeritud- ning tavajalaväeüksuste tegutsemise protseduure. Tulevasi spetsialiste koolitatakse ka side-, luure-, ning tankitõrje erialakursustel.

Nooremallohvitseride kursustel omandavad tulevased jaoülemad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast ning tulevase eriala spetsiifikast. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel antakse ajateenijale auaste. Kursuse jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülema kursusele.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

„Eestis saadud väljaõppega omandasime tugeva baasi, mida oleme Soomes saanud detailidega rikastada. Kindlasti on väga oluline rahvusvaheline töö- ja keelekeskkond, milles tegutsemist harjutada saime. Oleme Liibanoni missiooniks igati valmis,“ ütles ESTPLA- 22 rühmaülem leitnant Virko Luide.

„Soomes läbitud väljaõpe näitas, et kõik Eesti kaitseväelased on väga heal tasemel. Viimane tõestab kogu Eesti kaitseväe õigeid valikuid ja kõrget taset alates ajateenijast kuni vanemohvitserideni ning seda mistahes riigi armeega võrreldes,“ ütles järgmise kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Ivo Silbaum. „Arvestades Lähis-Ida piirkonna pingestatud olukorda võib Liibanonis üldiselt valitsenud rahulik olukord kiirelt muutuda. Seetõttu on ääretult oluline rahuvalvajate kõrge professionaalsus.“

Varem on missiooniks valmistuv Eesti kontingent läbinud relvastuse täiendkoolituse ning jao- ning rühmataseme väljaõppe, mille raames harjutati patrullide läbiviimist, kiirrünnakut ning tegevust hoonestatud alal. Lisaks on kontingent saanud missioonispetsiifilise väljaõppe. Samuti on Soomes läbinud tüübikoolituse soomuki- ja maastikumasinajuhid.

Viimasel kahel nädalal harjutasid kaitseväelased Soome kaitseväe instruktorite käe all, et lihvida ning ühtlustada oskusi, mis olid varem omandatud. Eesti kontingendi staabiohvitserid läbisid staabiõppuse, et harjutada koostööd Soome ja Iiri staabiohvitseridega.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti kontingendist moodustab jalaväerühm ESTPLA-22, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Pea pooled kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega.

Järjekorras viies kaitseväe Liibanoni kontingent suundub rahuvalvemissioonile novembri lõpus ja vahetab välja seal maikuust teeninud Eesti kaitseväelased. Esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996 – 1997 ning selle üksuse liikmete hulgast üks on ka praegu Liibanoni siirduva kontingendi koosseisus.

Liibanoni rahuvalveoperatsioonil on kolm põhiülesannet: Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ja nendega koostöö tegemine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinni pidamine. Eesti jalaväerühma ülesanneteks on päevased ja öised patrullid jalastunult ning masinatel, sealhulgas Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel patrullimine, kontrollpostide mehitamised ja muud rahuvalvealased tegevused, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Iiri-Soome pataljonist. Pataljoni kuulub kaks Iiri jalaväekompaniid ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Pataljoni toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Iiri-Soome pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 40 riiki, üle 10 000 sõjaväelase ja ligi 1000 tsiviilametnikku ja kohalikku tsiviiltöötajat.

„Kaardiõppus Puhang on osa õppuste tsüklist, mille käigus toimuvad nii kaardi- kui ka arvutipõhised harjutused ning suur tähtsus on erinevate relvaliikide väljaõppel,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Harjutuse realistlikkust ja 2. jalaväebrigaadi jaoks kogu õppuse väärtust tõstis Kaitseliidu väga laialdane osalemine,“ lisas kolonel Rebo.

Õppusest võttis osa üle 90 kaitseväelase 2. jalaväebrigaadist, kaitseväe ühendatud õppeasutustest, 1. jalaväebrigaadist ja Kaitseliidust, eesmärgiga luua võimalus erinvate üksuste ülematele ja staapidele harjutada lahingutegevuse planeerimist, lahingkavandite väljatöötamist ja koordineerimist erinevate üksuste vahel.

Õppuse tulemina on 2. jalaväebrigaad tõstnud ülemate ja staapide koostöövalmidust ja professionaalsust ning loonud eeldused ühtseteks arusaamadeks 2. jalaväebrigaadi lahingrütmist.

Kaardiharjutus Puhang 2016 oli staapide treeningtsükli esimene harjutus, millele järgnevad erinevad õppused nagu Lõunatorm 2017 ja Kevadtorm 2017, kus rakendatakse sel nädalal omandatud teadmisi ja kogemusi.

2. jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri manööverüksus, mille üksused formeeritakse ajateenistuse käigus väljaõpetatud reservväelaste baasil.

Kindralleitnant Graube ütles, et Eestil on suured kogemused reservväel põhineva kaitseväe ülesehitamisel ja lisas et kindlasti on Lätil Eesti kogemustest midagi õppida.

Läti kaitseväe juhataja sai kaitseväe peastaabis ülevaate siinsest julgeolekuolukorrast ja Eesti kaitseväe mobilisatsioonisüsteemist. Samuti kohtus ta kaitseministri ja riigikogu riigikaitse komisjoni liikmetega ning asetas pärja Vabadussõja võidusambale. Pärastlõunal tutvus kindralleitnant Graube kaitseväe erioperatsioonide väejuhatusega.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis umbes pool minutit. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ja lennuplaan oli esitatud, piiri rikkumise hetkel ei olnud lennukil raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. Sel aastal on Venemaa Föderatsiooni lennuvahendid rikkunud Eesti õhupiiri kokku seitsmel korral.

Gruusia lahingukooli ülema kolonelleitnant Roman Kavtaradze sõnul on Eesti ja Gruusia vaheline koostöö hea ning Eesti läbitud väljakutsetest on palju õppida. „Meil on Eesti kogemusest sõjalise hariduse süsteemide arendamisel palju õppida, eriti õppekavade ülesehitusest ja hindamissüsteemidest,“ ütles kolonelleitnant Kavtaradze. „Visiidi jooksul saadud teadmisi saame kasutada meil kehtivate süsteemide parendamiseks.“

Kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste sõnul on Eesti ja Gruusia allohvitseride väljaõppe süsteemid üsna sarnased, mistõttu pakuvad meie välja töötatud süsteemid neile huvi. „Enim pakub Gruusia esindajatele huvi väljaõppekavasid puudutavad süsteemid, näiteks allohvitseride ja ohvitseride väljaõppe sidumine, rotatsiooniplaanid ja karjäärimudelid," ütles ülemveebel Saliste. „Seda, kuidas grusiinid neid süsteeme rakendada saavad ning kuidas Eesti neid selles toetada saab näeme tulevikus.“

Gruusia delegatsiooni visiit algas eile kaitseväe peastaabi külastusega. Täna külastas delegatsioon kaitseväe ühendatud õppeasutusi ning KVÜÕA sõjamuuseumi. Visiit jätkub täna kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli ja Kuperjanovi jalaväepataljoni külastusega Võrus, samuti tutvutakse Nursipalu harjutusväljaga.

Gruusia delegatsiooni Eesti visiidi eesmärk on saada ülevaade Eesti kaitseväest ning siinsest allohvitseride väljaõppe- ja karjäärisüsteemist, tutvuda väljaõppetingimustega ja arutleda võimalikke koostöövariante.

Valgamaal Laatres ja Hellenurmes toimuvast õppusest võtab osa ligi 200 kaitseväelast, liitlassõdurit ja  ametnikku, et harjutada üksuse tegutsemist hoonestatud lahinguruumis, mis seab suuremad ootused nii ülemate, kui ka üksuse tegevusele.

„Lahingutegevus hoonestatud alal on oluline iga taseme väljaõppe juures, kuna see kasvatab nii sõdurites kui nende ülemates otsustusjulgust, initsiatiivi ja reageerimiskiirust,“ ütles õppuse juht kapten Lauri Teppo.

Neljapäevani kestval õppuse oluliseks õppekohaks on ka koostöö liitlaste ja teiste jõustruktuuridega, et rikastada osalejate silmaringi ning õppida teineteise kogemustest.

Ajateenistuse jooksul valmistatakse sõdureid ette erinevates tingimustes võitlemiseks. Lahingutegevus hoonestatud alal on üks raskemaid lahinguliike, sest tuleb arvestada kiiresti muutuva lahingulise olukorraga, sidepidamise ning lahingujuhtimise eripäradega.

Wambola soetati koos oma sõsarlaeva Tasujaga aastal 2006 ja oli tänaseni mereväe reservis.

Laeva komandöriks määrati vanemleitnant Ermo Jeedas. Tänaseni EML Tasuja peal teeninud mereväelased, sealhulgas kaheksa ajateenijat, jätkavad oma teenistust EML Wambolal. Mereväe laeval Tasuja langetati täna sõjalaeva ahtrilipp, vöörigüüs ja komandöri vimpel.

Sõprusleping Kunda linna ja Eesti mereväe vahel sõlmiti esmakordselt 2001. aastal. Alates 2006. aasta suvest kandis Kunda vappi ja sõpruslaeva nime EML Tasuja. Tänasest hakkab seda tegema EML Wambola. 15 aastat koostööd osapoolte vahel on hõlmanud mitmeid haridusalaseid projekte, koostöökohtumisi ja külastusvisiite.

„Terve laeva meeskond on Kunda linnaga oleva sõprussuhtega olnud äärmiselt rahul. Selletõttu tuligi edasise koostöölepingu sõlmimine Wambola ja Kunda linna vahel mõlema osapoole initsiatiivil,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ermo Jeedas.

 „Varasem koostöö Eesti mereväe ja Tasuja meeskonnaga on olnud erakordselt meeldiv. Arvestades, et tavaliselt kipuvad samalaadsed kontaktid jääma pinnapealseks, siis meil on Tasuja meeskonnaga kujunenud vahetu kontakt. Rahulolu on avaldanud ka Kunda linna lasteaed Kelluke ja Kunda linna klubi. Info, mida Tasuja meeskond on mereväe poolt meie linnale toonud, on olnud väga põhjalik ja illustratiivne,“ ütles Kunda linnapea Kaido Veski.

Mereväe tuukri- ja toetuslaev EML Wambola (A433) kuulub Lindormen-klassi ning on ehitatud 1977. aastal. Varasemalt mereväe laevastiku koosseisu kuulunud 1959. aastal valminud EML Wambola (M311) kuulus Lindau-klassi ning arvati teenistusest maha 2009. aastal ja laev seisab Lennusadamas.

Lindormen-klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Laevadel on hea operatiivvõimekus ja meresõiduomadused. Varasemalt kasutas Taani kuninglik merevägi neid staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrjeeskaadris. Alates 2017. aasta jaanuarist täidab EML Wambola NATO alalise miinitõrjegrupi staabilaeva ülesandeid.