Uudised

​Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

Oktoobris teenistusse tulnud reamees Rene Kaasik leidis, et animatsioonitegemine, mis tema jaoks oli esmakordne kogemus, oli kõikide osavõtjate jaoks põnev: „Joonistasime tegelasi valmis, panime neid liikuma, monteerisime filmi kokku ning tulemusega jäime rahule. Lõbus oli,“ lisas ta.

Militaaranimatsiooni töötuba toimus Tapa linnakus juba neljandat korda ning MTÜ Nukufilmi Lastestuudio  õpetaja Sondra Lampmanni sõnul tõestas üritus taaskord, et animatsioon võlub ka täiskasvanuid.

Militaaranimatsiooni töötoas valminud lühifilmid osalevad Priit Pärna V animafilmifestivali võistlusprogrammis ning oktoobrikuu lõpust saab neid näha ka animafilmifestivali kodulehel. 

„Esmakordselt viisime läbi kursuse, kus osalesid ainult tegevväelased ja politsei esindajad. Osalejad olid väga motiveeritud ja pühendunud ning olen kindel, et üksused saavad siit omale väga pädevad parameedikud,“ ütles kursuse rühmaülem leitnant Juri Tereštšenkov.

Õppurid omandasid kursustel teadmised esmaabivõtetest, kompaniiparameediku pädevusse kuuluva meditsiinitehnika- ja vahendite kasutamisest ning üksuse meditsiinilise toetamise iseärasustest. Kursuse praktika läbisid kursuslased Tallinna kiirabis.

Tegevväelastele pühendatud kursus oli selle aasta jooksul teine kompaniiparameediku kursus. Varasemalt on taolisi kursusi korraldatud ajateenijatele ning korra aastas.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses ka kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Kaitseväelased tutvustasid eelmisel nädalal Eestisse saabunud jalaväe lahingumasinate tehnilisi lahendusi ning ja võimet maastikul takistusi ületada. Jalaväe lahingumasinad CV9035 on toodetud Rootsis BA Systems Hägglunds AB poolt. Masinatel 600 kilovatine Scania V8 diiselmootor ja relvastuseks on 35 millimeetrine kahur Bushmaster III, mille efektiivne laskeulatus on 4 km ja kiirus 200 lasku minutis, aga ka 7,62 mm kuulipilduja ning 10 kild- ja suitsugranaadi laskeseadet.

Uue soomusvõimega olid kutsutud tutvuma nii kaitseminister Hannes Hanso, Hollandi suursaadik Eestis Karen van Stegeren, kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel kui ka ümberkaudsete omavalitsuste juhid.

„Soomusmanöövrivõime loomist on ette valmistatud aastaid. Arvesse on võetud sõjaline ohupilt, sõjamängude tulemused, võimelüngad, Eesti maastiku iseärasused, olemasolev relvastus, teiste suurte hangete maht ja ajaraam,“ ütles kaitseminister Hannes Hanso. „Eesti riigikaitse arengule annab tugevuse meie rahva kaitsetahe ja poliitiline kokkulepe paigutada Eesti sõjalisse riigikaitsesse üle kahe protsendi SKPst. Just rahva tahe ja poliitiline konsensus andsid võimaluse astuda see pikk ja oluline samm kaitseväe arengus.“  

Eelmisel nädalal saabus Eestisse esimese partii Hollandist hangitud soomustehnikat, mille hulka kuulus kaksteist jalaväe lahingumasinat CV9035 ja üks Leopard 1 baasil ehitatud naastetank. Saabunud soomustehnika paikneb alaliselt 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus, kus soomuskooli Hollandis ja Soomes õppinud instruktorid alustavad oktoobris mehaanikute ning jaanuaris meeskonnaliikmete väljaõpet.

„Madalmaadest targalt soetatud moodsad jalaväe lahingumasinad on  maastikul suure läbimisvõimega, kõrge soomuskaitsega, muljetavaldava tulejõuga, kõrgtehnoloogilised ja suudavad võidelda koos liitlaste tankidega,“ ütles kaitseminister Hanso.

Kaitsevägi relvastab jalaväe lahingumasinatega CV 9035 elukutselistest sõduritest koosneva Scoutspataljoni, mis tähendab, et Scoutspataljon muutub motoriseeritud üksusest mehhaniseeritud üksuseks ning selle käigus vahetab CV 9035 välja praegu kasutusel olevad SISU XA-188 ratassoomukid.

Vastavalt 2014. aastal Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud hankelepingule soetas Eesti 44 kaasaegset jalaväe lahingumasinat CV 9035EE ja kuus eriotstarbelist tanki, mis saabuvad Eestisse aastatel 2016-2018. Lisaks on Eesti sõlminud lepingu kolmekümne seitsme CV90 platvormil valmistatud toetussoomuki soetamiseks, millest enamiku on 1. jalaväebrigaad juba kätte saanud. 

„AWACSi regulaarseks muutunud lennud NATO ühise õhuruumi Läänemere piirkonnas on üheks osaks suuremast programmist, mille NATO käivitas 2014. aastal vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas,“ ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Tarieni sõnul moodustavad E-3  plaanipärased lennud koos Eesti-Läti-Leedu maapealsete õhuseireüksuste ning Ämaris ja Šiauliais paiknevate õhuturbe lennusalkadega olulise osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist, olles Balti riikide õhuruumi suveräänsuse garantiiks.

Lennuk kuulub NATO lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise üksuse koosseisu, viimased kaks aastat on selle üksuse lennuvahendid sooritanud perioodiliselt lende ka Läänemere neutraalvete ning NATO liikmete territooriumite kohal. 

Eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuk E-3 on eristub lennukil asuva seenekujulise radoomi tõttu, mille all on kuni 400 km tööraadiusega radari antenn.  Lennuk suudab anda ülevaate kõigi õhus asuvate lennuvahendite kohta, lisaks seirele võimaldavad lennuki tehnilised vahendid juhtida ka mitmesuguseid õhuoperatsioone, teha mereseiret ning võtta võtta vajadusel üle maapealsete õhuoperatsioonide juhtimiskeskuste funktsioonid.

NATO lennupõhine eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise üksus koosneb Geilenkircheni lennubaasis Saksamaal paiknevatest lennukite E-3A komponendist ja missioonisüsteemide insenerikeskusest ning Waddingtoni lennubaasis Suurbritannias paiknevast lennukite E-3D komponendist.  Lennukid E-3A ja E-3D on lennuki Boeing E-3 Sentry erinevad variandid. Prantsuse õhuväe relvastuses on sama lennuki variandid E-3F, mis samuti osalevad NATO operatsioonidel. Samuti on väiksemate AWACS-tüüpi lennukite üksus Türgil.

„Suur osa meie tänaseid sõdureid on sama vanad kui leitnant Julius Kuperjanov oma loodud pataljoni eesotsas lahingus langedes. Seepärast võin ma täna kindlalt väita, et meie väeosa alusepanija saab väärikalt mälestatud igal ajal ja tema lahingulippu hoitakse pataljonis kõrgel,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem major Tõnis Vau.

Taara linnakus peetud sünniaastapäeva mälestusrivistusel asetati pärg väejuhi büsti jalamile.

Tartus Raadi kalmistul läbi viidud mälestustseremoonial osales Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond ning auvalve ja pataljoni staabiülem asetas pärja leitnant Kuperjanovile püstitatud mälestussamba juurde.

Leitnant Julius Kuperjanov  sündis 11. oktoobril 1894 ja teda on postuumselt autasustatud kolme Vabaduseristiga. Pärast väejuhi surma veebruaris 1919 nimetati leitnant Kuperjanovi loodud ja juhitud üksus Kuperjanovi partisanide pataljoniks.

„Konkurents oli tugev, jäin oma tulemusega rahule,“ ütles 3. õppeaasta maaväe kadett Haldo-Rait Harro. „Ning lisaks teadmistele ja praktilisele kogemusele andis olümpiaadil osalemine võimaluse luua teiste sõjakoolide kadettidega kontakte, mis annavad edasiseks koostööks hea aluse.“

Euroopa julgeoleku- ja kaitsekolledži poolt kolmandat korda korraldatud rahvusvahelisele julgeoleku- ja kaitsepoliitika olümpiaadile jõudmiseks tuli Euroopa Liidu liikmesriikide sõjakoolide kadettidel esmalt läbida e-keskkonnas õppemoodul ning seejärel esitada teemakohane essee. Esseevooru edukalt läbinud kadetid said võimaluse osaleda Slovakkias olümpiaadi lõppvoorus.

Lõppvoorus moodustati viieteistkümnest Euroopa Liidu liikmesriikide sõjakoolidest pärit kadettidest viis kaheksaliikmelist meeskonda, mis läbisid julgeoleku- ja kaitsepoliitika alaseid teadmisi kontrolliva testi. Esikoha saavutas meeskond, kuhu kuulus ka sõjakooli kadett Harro.

Euroopa julgeoleku- ja kaitsekolledži korraldatud rahvusvahelise olümpiaadi eesmärk oli anda kadettidele baasteadmised Euroopa Liidu liikmesriikide ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning võimalus luua ja tugevdada kadettide omavahelist suhtlusvõrgustikku.

President Ilves tänas oma pöördumises kõiki tema teenistuses olnud kaitseväelasi. Ilvese sõnul on käsundusohvitserid oma ülesandeid täitnud kohusetundlikult, leides vajadusel lahendusi keerulistele  olukordadele.

1920. aastal loodi toona ka riigivanema asjaajamist korraldava vabariigi valitsuse kantselei koosseisu adjutandi ametikoht. Hilisemate aastate käigus muutus nii ametikoha nimetus kui ka teenistuse asukoht - adjutandist sai käsundusohvitser ning Toompealt koliti Kadriorgu.

1940. aastani lähetati riigipea teenistusse 16 ohvitseri, sealhulgas käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson.

Vabariigi presidendi käsundusohvitseride ametikohad taasloodi president Lennart Meri poolt 1993. aasta 14. detsembril. Tänaseni on kolme presidendi käsutuses olnud 7 vanemkäsundus- ning 16 nooremkäsundusohvitseri. Ohvitserid, kes on esindanud nii maa-, mere- kui ka õhuväge.

Õppusel osalevad kaks eestlaste Sandown-klassi ja kaks soomlaste Katanpää-klassi miinitõrjelaeva. Mõlemast riigist võtab õppusest osa ligikaudu 100 mereväelast, kelle seas on ka ajateenijaid.

Harjutustel lastakse kõigist pardarelvadest nii õhu- kui ka pealevee-sihtmärkide pihta. Soome merevägi kasutab õhusihtmärkidena 20-100 meetri kõrgusel lendavaid droone, mis imiteerivad ründelennukeid. Eesti mereväe miinijahtijad on relvastatud 23 mm õhutõrjekahuriga ning kolme 12,7 mm raskekuulipildujaga Browning. Soomlaste Katanpää-klassi miinijahtijad on varustatud õhutõrjerelvaga Bofors 40 mm L/70. 

EML Admiral Cowani komandör kaptenmajor Tanel Leetna sõnul on õppus oluline nii rahvusvahelise koostöö  kui väljaõppe seisukohalt. „Baltic Shield annab meile suurepärase võimaluse õhusihtmärkide pihta laskmist harjutada,“ ütles kaptenmajor Leetna.

Eesti alused on Soome mereväe korraldatavatel laskeharjutustel osalenud 2010. aastast.