Uudised

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

1. jalaväebrigaadi ülema Veiko-Vello Palmi sõnul on hea soomuskaitse ja suure tulejõuga lahingumasinate saabumine oluline kvaliteedihüpe, mis mõjutab kogu meie kaitsevõimet. „Tegemist on märgilise sündmusega – maailmatasemel soomusmasina lisandumine kaitseväe relvastusse tõstab olulisel määral nii 1. jalaväebrigaadi kui kogu kaitseväe lahinguvõimet,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Saabunud lahingsoomukid hakkavad alaliselt paiknema 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus, kus soomuskooli Hollandis ja Soomes õppinud instruktorid alustavad oktoobris mehaanikute ning jaanuaris meeskonnaliikmete väljaõpet.

CV9035 lahingumasinaid hakkab kasutama elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon, mis jalaväe lahingumasinate saabudes kolib 1. jalaväebrigaadi Paldiski linnakust Tapa linnakusse.  Üksuse alalise ümberpaiknemise tingib Tapale rajatav taristu ning kaitseväe keskpolügooni lähedus.

Vastavalt 2014. aastal Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud hankelepingule soetas Eesti nelikümmend neli kaasaegset jalaväe lahingumasinat CV 9035EE ja kuus eriotstarbelist tanki, mis saabuvad Eestisse aastatel 2016-2018. Lisaks on Eesti sõlminud lepingu kolmekümne seitsme CV90 platvormil valmistatud toetussoomuki soetamiseks, millest enamiku on 1. jalaväebrigaad juba kätte saanud.

Pildigalerii:

Video:

Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla minuti. Lennuki transponder oli välja lülitatud, lennuplaan oli esitamata ning lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi.

Kursuse ülema nooremleitnant Mati Jänese sõnul seab selline harjutus tähtsale kohale kursuslaste ühtekuuluvustunde ja vaimse ettevalmistatuse. „Nad peavad hoidma moraali kõrgel ning suutma koordineeritult tegutseda,“ ütles nooremleitnant Jänes.

Tallinna Miinisadama lähistel peetud harjutus algas avariiolukorra simulatsiooniga, misjärel pidid kursuslased laeva hülgama ning siirduma päästeparvedesse, kus ajateenijatel oli kasutada piiratud kogus toitu ja vett. Igas päästeparves pidi üks ajateenija hakkama täitma vaatleja ülesandeid, et jälgida ümbrust ja otsida kontakti päästjatega.

Neljanädalasel mereväe baaskursusel osales 10 tegevteenistujat ja 25 ajateenijat. Kursus koosneb kahest osast, lisaks madruseõppele omandavad ajateenijad ka sõjalaeval teenimiseks vajalikud erioskused.

Mereväekool, mis asub Tallinna Miinisadamas ja kuulub laevastiku koosseisu, annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning täiendus- ja ümberõpet.

Pildigalerii:

Video:

„Küberkeskkond ei ole ainulaadne ega eriline – see on vaid üks osa mitmemõõtmelisest  lahinguväljast, millega me nüüd silmitsi seisame,“ ütles kindralleitnant Terras. Sellest tulenevatesse ohtudesse tuleb tema sõnul suhtuda tõsiselt ja olla valmis ka vastutegevuseks.

Teemal „Vaade allianssi idatiivalt“ kõnelenud kindralleitnant Terrase sõnul näitas Venemaa agressioon Gruusias ja eelkõige Ukrainas NATO-le ja Euroopa Liidule kätte kitsaskohad, millega tuleb tegeleda.

„See oli äratuskell, mida ei tohi vaigistada. Venemaa kasutab meie nõrkusi osavalt enda kasuks ja me peame nendega tegelema mitte vastandudes vaid lahendusi otsides,“ ütles kindralleitnant Terras.

Samuti toonitas kindralleitnant Terras vajadust investeerida eelhoiatusvõimekusse, et kiirendada alliansi otsustusprotsesse.

TechNet Europe 2016 on kommunikatsiooni, elektroonika, teabe ja infosüsteemide asjatundjaid ühendava liidu (AFCEA - Association for Communications, Electronics, Intelligence and Information Systems Professionals) poolt korraldatav konverents, mis toimus esmaspäevast kolmapäevani Hollandis Rotterdamis.

„Äsja teenistust alustanud sõdurite järgmised kaheksa kuud 1. jalaväebrigaadis saavad olema meeldejäävad.  Lisaks heale väljaõppele ning uutele tuttavatele saavad ajateenijad koos liitlastega õppustel harjutades ka rahvusvahelise töökogemuse,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm. 

2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni saabub põhikutsega üle neljasaja ajateenija, sealhulgas kaks väliseestlast Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Ühendriikidest pärit reamees Sven Wichmani sõnul otsustas ta vabatahtlikult ajateenistusse tulla soovist oma esivanemate riiki teenida. „Tunnen, et mul on kohustus tulla ajateenistusse nii  Eesti riigi, minu enda kui ka minu vanemate ja vanavanemate pärast,“ ütles Wichman.

Lisaks võtab oktoobrikutsega ligi sada ajateenijat vastu Ämaris paiknev toetuse väejuhatuse logistikapataljon.

Väeossa saabudes täidavad ajateenijad esmalt vajalikud dokumendid, läbivad arstliku kontrolli ning saavad enne kasarmutesse majutamist kätte ka üksikvõitleja varustuse. Järgmistel päevadel alustatakse kolmekuulist baasoskuste kursust, mille käigus omandavad ajateenijad põhilised teadmised üksikvõitleja jalaväetaktikast, liikumisviisidest, maskeerimisest, relva kasutamisest, käemärkidest, välitingimustes toitumisest ja sidepidamise reeglitest. Kaheksakuulise ajateenistustsükli neljandal ja viiendal kuul omandab ajateenija ühe paljudest kaitseväe poolt pakutavatest erialadest, millega kaasneb erialarelvade õpe. Märtsist maini õpitakse tegutsemist erinevates lahinguliikides jao, rühma ning kompanii koosseisus.

Kokku kutsutakse ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, mil üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis  ning oktoobris, mil kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Pildigalerii:

Video:

„Laskevõistlusel pandi proovile laskurite individuaalne laskeoskus enim kasutatavates laskeasendites nii püstoli kui automaatrelva laskeharjutustes,“ ütles võistluse peakorraldaja kapten Riho Juurik. „Meeskondlikus laskeharjutuses oli vaja tunda erinevate Eesti kaitseväe relvade efektiivseid laskekaugusi ning kiire meeskondliku otsustamisega tabada sihtmärke vahemikus 25-300m,“ lisas kapten Juurik.

Individuaalses arvestuses järgnesid võistluse võitjale leitnant Silver Mäele teise koha saavutanud vanemveebel Meelis Barbo ja kolmanda tulemuse lasknud kadett Kristo Pihlak. Meeskondliku arvestuse võitnud keskastmekursuse I võistkond edestas õppeasutuste töötajate võistkonda ning kolmanda koha saavutanud keskastmekursuse II võistkonda. Proloogvõistluse, milles osalesid kõikidest võistkondadest 2 eelregistreeritud laskurit, võitis samuti magistrant leitnant Silver Mäe, kes alistas automaadi M-14 laskmisel finaalis mereväe kadeti Artur Kaljuranna.

Nursipalu harjutusalal ja Tsiatsungõlmaa lasketiirus toimunud laskevõistlusel osalesid kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppejõud, üliõpilased ja külalisvõistlejad kaitseliidust.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

„Muusikapäeva raames rõõmustab elav muusika ajateenijaid ja tegevväelasi juba kolmandat aastat ning siiani on algatus saanud rohkelt positiivset tagasisidet,“ ütles kaitseväe peastaabi tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse jaoskonna ülema ülesandeid täitev leitnant Eero Salmann

Eesti muusikanõukogu ja kaitseväe koostöös toimuvad muusikapäeva raames kontserdid Ämari lennubaasis, 1. jalaväebrigaadi Paldiski, Jõhvi ja Tapa linnakus ning staabi- ja sidepataljonis. Keskmiselt 30 minutit kestvate kontsertide fookuses on klassikaline muusika, kuid kuulda saab ka koori-, pärimus- ja jazzmuusikat.

Rahvusvahelise muusikapäeva traditsiooni tähistamist 1. oktoobril algatas 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollane president ja legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin. Eestis on muusikapäeva tähistatud aastast 2002, mil Eesti muusikanõukogu algatas piduliku muusikapreemiate väljaandmise traditsiooni. 

„Meie väljaõpe Eestis oli intensiivne ja kohalikud tingimused pakkusid meile mitmekülgseid harjutusvõimalusi. Koostööst Eesti kaitsejõududega saime väärtuslikke kogemusi ning me täname kohalikku kogukonda meile osutatud külalislahkuse eest,“ ütles Saksa kontingendi ülem kolonelleitnant Konrad Herborn.

Sakslaste väljaõppe peamine eesmärk oli tundma õppida kohalikke olusid, viimaseks proovikiviks oli septembri keskel peetud kahepäevane ühisharjutus Kaitseliidu Viru malevaga.

Juuli alguses Eestisse saabunud 231. mägijäägripataljoni kolmekuuline rotatsioon oli jagatud kahte ossa, millest mõlemad hõlmasid kompaniisuurust üksust. Kokku sai Eesti kaitseväe ja kohalike oludega lähemalt tuttavaks ligi nelisada Saksa mägijäägrit.

Üksuse tehnika liigub Saksamaale tagasi meritsi, isikkooseis lahkub Eestist lennukiga.

231. mägijäägripataljon on raskel maastikul ja ekstreemsetes ilmastikutingimustes tegutsemisele spetsialiseerinud üksus, mille kodubaas asub Bad Reichenhallis Saksamaal. Üksuse relvastusse kuuluvad jalaväe lahingumasinad Boxer, soomustransportöörid Fuchs ja luuresoomukid Eagle.