Uudised

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

„Olen juba üle viie aasta unistanud kõrgemasse sõjakooli õppima tulemisest. Mõte tekkis juba enne seda, kui naistele tänased ajateenistuse läbimise võimalused loodi,“ ütles lahtiste uste päeva külastaja Ragne Plaan, kes tuli sõjakooli eluolu ja tingimustega lähemalt tutvuma.

Lahtiste uste päeva ringkäigu raames tutvustasid kadetid külastajatele sõjakooli õppimis- ja olmetingimusi ning kaitseväes kasutatavat relvastust ja varustust. Lisaks said külastajad tutvuda kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõjamuuseumiga ning infot sõjakooli sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.

Kõrgem sõjakool korraldab aastas neli avatud uste päeva, neist kaks õppeaasta esimesel ja kaks teisel poolel. Järgmine võimalus kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevale tulla on 11. novembril 2016. Rohkem infot kõrgema sõjakooli koduleheküljel www.sojakool.ee/tule-kulla.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Osalejad said proovida väga erinevaid distsipliine, mis olid paljudele uudsed. Võistlus oli väga hästi korraldatud, mille eest tänu kaitseliidu lasketiirule ja korraldajatele,“ ütles üks Eesti-poolne osaleja kaitseväe peastaabi rahvusvahelise koostöö jaoskonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Kaupo Kiis.

Võistlejatel tuli lasta nii seisvaid kui liikuvaid sihtmärke erinevatelt kaugustelt ja erinevatest relvadest. Viie laskeharjutuse kokkuvõttes tuli võitjaks kaitseväe peastaabi rahvusvahelise koostöö jaoskonna ülem major Meelis Vilippus. Teisele kohale tuli Valgevene kaitseatašee kolonel Igor Tereshko. Kolmanda koha karikas võttis atašeede sideohvitser kolonelleitnant Lauri Einre.

Võistlusel olid esindatud Valgevene, Soome, Rootsi, Poola, Inglismaa, Hiina, Jaapan, Ameerika Ühendriigid ja Eesti. Kokku osales 17 inimest, kelle hulgas olid Eestis tegutsevad kaitseatašeed ning kaitseministeeriumi ja kaitseväe rahvusvahelise koostööga seotud teenistujad.

Iga ala parimaid autasustati medalitega, üldarvestuse kolm parimat said auhinnaks karikad. Laskevõistlus on üks kaitseväe poolt kaitseatašeedele korraldatavatest üritustest, mille eesmärgiks on tihendada omavahelist suhtlust. Laskevõistluse traditsiooni on kavas järgmisel aastal jätkata.

"Kaitseväe üksuste missioonile saatmine on minu jaoks üks oluline ja õige asi. Just nii nagu täna, plaanin kogu oma ametiaja jooksul võtta aega ja kohtuda nende meeste ja naistega, kes lähevad välisoperatsioonile," sõnas president Kaljulaid.

"Ma olen lubanud olla alati kohal, kui kõne all on meie vabadus ja julgeolek. Teie töö, misiganes maailma otsas, on alati võitlus Eesti vabaduse säilitamiseks ja julgeoleku kasvatamiseks," lisas riigipea.

President Kaljulaid rõhutas, et Lähis-Ida julgeolekupoliitiline tähtsus maailmas ei ole vähenenud ning Eesti osaleb muutunud julgeolekuolukorras rahvusvahelise stabiilsuse tagamises. "Teeme seda ka Eestist kaugemates regioonides, olles nii mitte ainult julgeoleku tarbija, vaid ka selle looja," ütles president Kaljulaid.

"Soovin, et tulete tagasi veelgi professionaalsemana. Teid kõiki ootab meie riik. Teist igaüht vajab meie riik. Mina usun teisse," lisas ta.

President Kaljulaid asetas täna Paldiskis ka lilled hukkunud kaitseväelaste mälestuseks Camp Bastioni mälestusmärgi juures. Samuti anti riigipeale Paldiski linnaku külastuse käigus ülevaade Scoutspataljonist ning Kalevi jalaväepataljonist.

Eesti rahuvalvajate ülesanne ÜRO UNIFILi missioonil on patrullida oma vastutusalas öösel ja päeval nii jalgsi kui motoriseeritult, mehitada vaatlusposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas on eestlaste ülesanne patrullida nii öösel kui päeval Iisraeli ja Liibanoni eraldaval kontrolljoonel ehk sinisel joonel. Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal.

„Side Ühendkuningriigi ja Eesti vahel on väga tugev, mis on meie Afganistanist saadud ühise kogemuse tulemus,“ ütles kindralmajor Skeates, kelle sõnul jätkab ühendekspeditsioonivägi Helmandi provintsis alanud koostööd riikide vahel, kes Afganistanis koos sõdisid.
Kindralmajor Skeates, ütles, et ühendekspeditsioonivägi on pärast täisvõimekuse saavutamist võimeline osalema erinevat tüüpi operatsioonides alates humanitaarabi andmisest kuni lahingmissioonideni ning hõlmab nii maaväe, mereväe, õhuväe ja küberkaitse üksusi, mille osakaalu ja võimekusi muudetakse vastavalt püsitatud ülesandele.
Visiidi raames kohtus kindralmajor Skeates kaitseminister Hannes Hansoga, tutvus Scoutspataljoni väljaõppevõimalustega ning asetas pärja Paldiskis asuva hukkunud kaitseväelaste mälestusmärgi jalamile.
Kiire reageerimisvõimega ühendekspeditsiooniväe eesmärgiks on võimaldada NATO koostöö kõrval täiendavaid ning mitmekesisemaid võimalusi reageerimaks erinevatele väljakutsetele üle terve maailma. Ühendekspeditsioonivägi on 2015. aastal loodud üksus, kus osalevad Eesti, Hollandi, Leedu, Läti, Norra, Taani ja Ühendkuningriigi üksused.

Rivistusel osalenud ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL läänesektori ülema brigaadikindral Ugo Cillo sõnul on Soome-Iiri pataljoni rahuvalvajad näidanud üles märkimisväärset professionaalsust Iisraeli ja Liibanoni eraldava „sinise joone“ ka kõige delikaatsemate lõikude valvamisel.

„Täna üle antavad rahumedalid on ÜRO tänu teie pühendumuse ja suurepärase teenistuse eest. Kandke seda medalit uhkusega,“ ütles brigaadikindral Ugo Cillo rahuvalvajatele peetud kõnes.

Eesti kaitseväelastele andis ÜRO medalid üle Antti Rytövuori Soome välisministeeriumist. Lisaks osalesid rivistusel Soome suursaadik Liibanonis Matti Lassila, Iiri armee staabiülema asetäitja kindralmajor Kevin Cotter, teiste UNIFILi panustavate riikide esindajad, Liibanoni armee ja politsei esindajad, Soome-Iiri pataljoni vastutusalasse jäävate omavalitsuste juhid ning usuliidrid.

Eesti alustas välisoperatsioonidel osalemist 20 aastat tagasi ÜRO rahuvalvemissioonidega Horvaatias ja Liibanonis. Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne Liibanonis on hoida ära osapoolte vaheline olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm Estpla-21 on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Pataljoni ülem on kolonelleitnant Vesa Vainio.

Pildigalerii:

„Konverentsi eesmärk on eelkõige õppejõudude ja õppurite teadvustamine, kuidas toetada õppurite ennast juhtivat õppimist,“ ütles konverentsi peakorraldaja kaitseväe ühendatud õppeasutuste didaktika juht Svetlana Ganina.

Teist korda peetav õppemetoodiline konverents algab plenaaristungiga, kus esitatakse kaks ettekannet õppurite seisukohast, neist esimene käsitleb Tartu Ülikooli õppimise head tava ning teine käsitleb ennast juhtivat õppijat KVÜÕA magistriõppe näitel.

Seejärel jätkub konverents paralleelsessioonides, kus teevad ettekandeid valdkonna parimad spetsialistid Eesti kõrgkoolidest, pärastlõunal jätkub konverents seminarivormis töötubadega. Konverentsi lõpetab kokkuvõttev osa, kus sisekaitseakadeemia kadetid ja KVÜÕA õppurid presenteerivad töötubade tulemusi.

Konverentsi ettekannete teesid avaldatakse konverentsi kogumikus. Lisaks koostatakse Sõjateadlase erinumber, kus esinejad saavad soovi korral avaldada teadusartikli.

Õppemetoodilist konverentsi on võimalik otseülekandes vaadata kell 10.00-13.15 veebiaadressil

Rohkem infot konverentsist

Hävitajad lendavad üle Eesti madallennu alade ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Ämari lennubaasis baseerub Saksa õhuväe lennusalk, mis on relvastatud hävitajatega Eurofighter ning Šiauliais baseerub Prantsuse õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

Õppuse eesmärk oli teha ohutuks endisel lahingumoonalao territooriumil leiduvad lõhkekehad ning harjutada koostegutsemist teiste riikide demineerijatega.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni demineerimiskeskuse ülema leitnant Karmo Saare sõnul annab sellisel territooriumil tegutsemine väga häid praktilisi kogemusi. „Meie meeste peamine ülesanne on muuta elu ohutumaks, tehes kahjutuks lõhkekehi nii Eestis kui ka teistes riikides,“ ütles leitnant Saar. Saare sõnul aitab Lätis peetud õppus kaitseväelastel valmistuda ka Afganistani jätkumissiooniks, kus kaitseväe demineerijatel tuleb tegeleda nii terroristide valmistatud kui nõukogude armeest maha jäänud lõhkekehadega.

Õppusel osales üle 140 kaitseväelase Lätist, Taanist, Eestist, Leedust, Luksemburgist, Norrast, Saksamaalt, Belgiast ning Rootsist. Samuti osalesid vaatlejatena Sloveenia, Ukraina, Kanada ja Ungari esindajad. Kokku leiti 7-hektariliselt maa-alalt ligi 1000 lõhkekeha.

Õppus toimus Lätis endisel lahingumoonalao territooriumil Cekules, mis oli kasutusel aastatel 1920-1995. Algselt Läti kaitseväe jaoks ehitatud lao territooriumi on lisaks lätlastele kasutanud nii Saksamaa kui Nõukogude Liit. Teise maailmasõja ajal lasti toona sakslaste laskemoonalaona kasutusel olnud kompleks partisanide poolt õhku, mille tulemusena paiskus lõhkemata lahingumoon laiali. Peale sõda kasutas sakslaste puhastatud ja taastatud kompleksi edasi Nõukogude armee.

Ladude territooriumi puhastamine algas 1994. aastal, igal aastal leitakse ning neutraliseeritakse Cekules üle 1000 ühiku ohtlikku lahingmoona.

Hävitajad lendavad üle Eesti madallennu alade ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lend toimub tööpäeva teises pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Ämari lennubaasis baseerub Saksa õhuväe lennusalk, mis on relvastatud hävitajatega Eurofighter ning Šiauliais baseerub Prantsuse õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000