Uudised

Kindralleitnant Terras ja kindral Dunford arutasid nii NATO Varssavi tippkohtumisel lepitud vägede paigutamist NATO idatiiva riikidesse, rahvusvahelist julgeolekuolukorda kui koostööd luure- ja operatsioonide valdkonnas, kus Eesti kaitseväe juhataja sõnul on vaja oluliselt parandada NATO ühist luure- ning analüüsivõimet. „Erinevate liikmesriikide luurevõimekused tuleb rakendada ühise ohupildi ning selle adekvaatse analüüsi eesmärgil. Eesti ning USA arusaamad kattuvad selles küsimuses täielikult. Olen veendunud, et tõhus heidutus ning kaitsevõime on võimalik vaid tugeva luurekoostöö tingimustes,“ ütles kindralleitnant Terras.

Kindralleitnant Terras rõhutas kohtumisel vajadust jätkata Ühendriikide üksuste paiknemist Balti riikides, sest see tugevdab märkimisväärselt NATO sõjalise heidutuse taset NATO idatiival. Kaitseväe juhataja hinnangul on lisaks agressiivse Venemaa ohjamisele tarvis parandada NATO valimisolekut ohtude tõrjumiseks NATO lõunatiival ning küberruumis. Kindralleitnant Terrase sõnul on küberkaitse kinnitamine eraldiseisva sõjalise valdkonnana Varssavi tippkohtumisel märk sellest, et NATO liikmesriigid võtavad küberohte üha tõsisemalt.

Kindralleitnant Terras viibis ametlikul visiidil Ameerika Ühendriikides 26.-28. septembrini. Visiidi käigus esines kindralleitnant Terras ka Washingtonis Euroopa poliitika-analüüsi keskuses ning kohtus USA senati ning esindajatekoja relvajõudude komiteede juhtidega.  

Õppepäeva eesmärk oli senisest enam kaasata 2. jalaväebrigaadi vabatahtlikke reservohvitsere üksuse tegemistesse ning luua side üksuse tegevväelaste ja reservohvitseride vahel.

Õppeprogrammi koostamisel arvestati reservohvitseride taustaga, näiteks logistika-alase haridusega  osalejatele tutvustati tagalapataljoni tegevust ning erialase täiendkoolituse võimalusi. Lisaks said reservväelased lasta püstolkuulipildujast ning näidata oma teadmisi mälumängus.

Õppepäeva korraldaja nooremleitnant Urmas Abeli sõnul jätkab 2. jalaväebrigaad selliste õppepäevade korraldamist ka tulevikus. „Reservohvitseridele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata. Ning nagu näitas ka seekordne üritus, siis huvi meie tegemiste vastu on suur,“ ütles nooremleitnant Abel.

Arutelud senati relvajõudude komitee esimehe senaator John McCainiga ning teiste komitee liikmetega keskendusid NATO Varssavi tippkohtumisel vastuvõetud sammude hindamisele.

Kaitseväe juhataja sõnul on Ameerika Ühendriikide panus Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni järgselt olnud NATO-s kõige konkreetsem ning käegakatsutavam. „Eesti jaoks on oluline, et USA sõjaline kohaolek piirkonnas jätkub ning seda täiendab teiste NATO liitlaste üksuste paiknemine Balti riikides ja Poolas,“ ütles kindralleitnant Terras kohtumisel John McCainiga.

Kohtumistel keskenduti ka USA kongressis käimasoleva eelarveprotsessi ning NATO idatiiva kindlustamiseks mõeldud eraldiste teemadele. Kindralleitnant Terras rõhutas Eesti kindlat valmidust teha omalt poolt kõik, et Eestis viibivad liitlaste üksused oleksid võimalikult hästi majutatud ning nende väljaõppevajadused oleksid kõige paremini tagatud. „On selge, et Eesti valitsuse otsus panustada kaitsekuludesse 2% SKP-st ning vajadusel isegi enam, ei ole jäänud meie suurima liitlase silmis tähelepanuta“, ütles kindralleitnant Terras.

Kaitseväe juhatajal on visiidi käigus Ameerika Ühendriikidesse kavas veel kohtumine USA staabiülemate komitee esimehe kindral Joseph Dunfordiga ning osalemine paneeldiskussioonis Washingtonis paikneva Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse iga-aastasel julgeolekufoorumil.

„Mul on rõõm ja au olla täna siin mereväelaste ees. Ja uhke on näha, kuidas teie kõrval on rivistunud Vahipataljoni võitlejad, kes kaitsevad vabariigi presidendi kantselei hoonet, olles presidendi kaardiväelastena Eesti visiitkaart aastas tuhandetele ja tuhandetele, kes Kadriorgu satuvad,“ ütles president Ilves. „Kümme aastat Vabariigi Presidendina ja riigikaitse kõrgema juhina olen ma näinud Eesti kaitseväe järjest tugevamaks kasvamist. Olen siiras, kui ütlen – ma tunnen uhkust meie kaitseväelaste üle.“

Pidulikust rivistusest võtsid osa mereväe laevastiku ja mereväebaasi mereväelased, Vahipataljoni kaitseväelased ja kaitseväe orkester. Pärast pidulikku rivistust kohtus president väeosade juhtkondadega ja külastas Miinisadamas asuvat Vahipataljoni kasarmut, milleks on 2015. aastal renoveeritud endine miiniladu.

Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus paiknevad mereväebaas ja mereväe laevastik ning alates 2015. aastast ka Vahipataljon.

„Saime hea kogemuse võitlemaks Briti mehhaniseeritud pataljoni koosseisus. Suurimaks lisaväärtuseks oli võimalus harjutada võitlust hoonestatud alal kompanii koosseisus, milleks Eestis tingimused puuduvad,“ ütles Scoutspataljoni ülem major Tarmo Kundla.

Kolm nädalat kestnud õppusel harjutasid Scoutspataljoni C-kompanii 120 võitlejat ja Eesti rahvuslik toetuselement lahingutegevust koos Briti ja Poola soomusüksustega. Väljaõpet viidi läbi erineval maastikul nii päevasel kui öisel ajal. NATO kiirreageerimisjõudude hulka kuuluv Eesti jalaväekompanii on osa lahingugrupist, mille tuumiku moodustab Ühendkuningriigi kuningliku Walesi printsessi rügemendi 1. pataljon.

Eesti kontingendi varustus, sealhulgas üle 20 ühiku tehnikat, saabub Saksamaalt tagasi meritsi ning jõuab Paldiskisse oktoobri alguses.

NATO kiirreageerimisjõudude (Very High Readiness Joint Task Force ehk VJTF) loomine otsustati 2014. aasta septembris toimunud Walesi tippkohtumisel. Alalises valmisolekus väekontingent koosneb umbes 5000-liikmelisest maaväekomponendist, millele lisanduvad mere-, õhu- ja erivägede üksused. Kriisiolukorras on kiirreageerimisjõud võimelised reageerima loetud päevadega.

Tapal asuv hoone on pärast sisustamist mõeldud kasutamiseks spordihallina ning keskpolügoonil hakatakse rajatises hoiustama väljaõppeks vajalikke vahendeid. Tehtud töö abil paranesid nii väljaõppevahendite- ja laskemoona ladustamistingimused kui sõdurite sportimisvõimalused Tapa linnakus. Lisaks rajati Tapale laskemoona ladustamispunkt, mis muudab lihtsamaks harjutuste tarbeks mõeldud laskemoona hoiustamise ja selle väljastamise.

Ühendriikide pioneerikompanii ülema kapten Steven Sfeiri sõnul möödus nende Eestis veedetud aeg meeldivalt, ehitustöid segas vahepeal vaid kehv ilm. „Eesti kaitsevägi ja toetuse väejuhatus on meid igati aidanud ja toetanud ning teinud omalt poolt kõik, et me teie süsteemi sulanduks ja probleemideta tegutseda saaksime,“ ütles kapten Sfeir.

Ameerika pioneeriüksuse koosseisus viibis Eestis ligi 100 inimest ja pea sama palju erinevat tehnikat. Kompanii tehnika liikus eelmisel nädalal raudteed mööda üksuse alalisse paiknemiskohta Saksamaal.

Kahe Eestis viibitud suve jooksul on 15. pioneeripataljoni üksused lisaks nüüd valminud projektidele muuhulgas ehitanud keskpolügoonile rasketehnikale sobiliku tee ja liikumiskoridorid ning puidust kergkasarmud. Lisaks on abistatud ka kohalikke, näiteks ehitati sel aastal Vohnja koolile mängumaja, tööriistakuur, uus jalakäijate sild ja jalgrada.

15. pioneeripataljon loodi 1916. aastal, üksus võttis osa mõlemast maailmasõjast, samuti Korea ja Vietnami sõdadest. Pataljoni ülesanne on toetada relvajõude pioneerivõimekusega, sealhulgas rajada ülesande täitmiseks vajalikke ehitisi ning teid.

Kehakaalus kuni 130 kg võistelnud Heiki Nabi läks kvalifikatsiooniringis vastamisi makedoonlase Blace Naceviga, kes andis Nabile loobumisvõidu. Veerandfinaalis alistas Nabi iraanlase Nateri Gaafar Shamsi skooriga 4:0 ning poolfinaalis ukrainlase Aleksandr Tšernetski tulemusega 5:1.

Laupäeval peetud finaalis kohtus Heiki Nabi Rio olümpiamängudel viienda koha saavutanud sakslase Eduard Poppiga. Võiduga 3:1 Poppi üle kordas Nabi eelmisel aastal Lõuna-Koreas Mungyeongis saavutatut, tulles Kreeka-Rooma maadluses kahekordseks sõjaväelaste maailmameistriks. Lisaks on Nabil ette näidata 2014. aastal New Jerseys peetud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel võidetud pronksmedal.

Kapral Heiki Nabi teenib 2012. aastast kaitseväe staabi- ja sidepataljoni spordirühmas, kuhu kuulub praegu 20 tippsportlast. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine ja toetamine kaitseväes ning ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

Mereväelase baaskursuse ülem nooremleitnant Mati Jänes ütles, et üldjuhul suunatakse ajateenijate seast mereväe ridadesse neid, kellel on juba varasem kogemus laevadel ja merel olemisega. Lisaks arvestatakse kutsealuse tsiviiltausta ka tema edasisel spetsialiseerumisel mereväes. Näitena tõi nooremleitnant Jänes kursusel osalevaid Saaremaa Laevakompanii madruseid ja motoriste, kes saavad ajateenistuse vältel jätkata sarnaste ülesannetega, millega nad on juba eraelus kokku puutunud. Samuti on kursusel osalenute seas kokakunstis vilunuid, kelle teenistuskäik jätkub mereväe laevastiku sõjalaevade kambüüsides.

Väljaõppe käigus omandavad kursuslased lisaks üld-merenduslikele teadmistele ka alusteadmised mereväe struktuurist ja ülesannetest, meresõja ajaloost ja laevaorganisatsioonist. Baaskursusele järgnevad erialaõpingud side, miinitõrje-relvastuse, koka, motorist-elektriku, tuukri erialal või mereväebaasi kaldateenistuses.

Mereväelase kursusel õpivad kaitseväelased ka enesepäästet ning tegutsemist erinevates avariiolukordades, mille esmased harjutused tehakse sisebasseinis. Kursusel osalevate ajateenijate sõnul kujunes suureks eneseületuseks vettehüpe kümne meetri kõrguselt, mis tundus kestvat terve igaviku, kuigi võttis tegelikult aega vaid mõne sekundi.

Nooremleitnant Jänes peab kursuse raskeimaks osaks ööpäeva veetmist merel päästeparves, kus ressursid on äärmiselt piiratud ning kõik harjumuspärased tegevused on raskendatud. Harjutuse lõpus vintsitakse kursuslased ükshaaval parvelt kopterisse, mis märgib ühtlasi ka kursuse lõppenuks.

Neljanädalasel mereväe baaskursusel osaleb 10 tegevteenistujat ja 25 ajateenijat. Mereväelase baaskursust viiakse mereväekoolis läbi kahel korral aastas – kevadel ja sügisel. Mereväekool, mis asub Tallinna Miinisadamas ja kuulub laevastiku koosseisu, annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning teostab täiendus- ja ümberõpet.

„Kaitseväe lendurite nõutava kvalifikatsiooni hulka kuuluvad ka oskused vee alla sattunud lennuvahendist välja pääseda, pinnale tõusta ning päästevahendeid kasutada,“ ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus. Lõhmuse sõnul oli seekordse õppuse eesmärk tutvustada basseini kasutamise võimalusi nii Eesti kui Läti ja Leedu õhuväelastele. „Tänane üritus oligi mõeldud demonstratsioonina, näitamaks õhuväe jaoks olulise merepääste harjutuse läbiviimise võimalusi sisebasseinis.“

Harjutuse käigus imiteeriti helikopteri hädamaandumist vette. Piloodid pidid ennast vee all kokpitist vabastama ning pinnale tõusma, harjutuse käigus tuli neil kasutada ka hingamisaparaati, päästevesti ja päästeparve.

Kui Baltic Bikini-nimelisi merepääste õppusi on Balti riigid korraldanud 2004. aastast, siis Revali merekooli bassein võimaldab Ämari lennubaasi tuletõrje- ja päästeteenistusel merepääste-alast väljaõpet teha aastaringselt. Basseinis saab ka muuta simulatsiooni tingimusi, näiteks tormi tugevust ja lainete kõrgust.