Uudised

Kindralleitnant Riho Terrase sõnul jagavad Eesti ja Ühendkuningriik sarnast arusaama nii hetkel Euroopas valitsevast julgeolekuolukorrast kui Eestisse saabuvate üksuste ülesannetest.

Kaitseväe juhatajad jõudsid ühisele arusaamisele, et Eestisse saabuvate üksuste põhiülesandeks on kaitse ja heidutus ning seetõttu peab saabuv üksus olema lahinguvõimeline juba esimesest päevast alates.

„Eestil ja Ühendkuningriigil on ligi sajandipikkune side, meie sõdurid on koos teeninud Afganistanis ning praegune üksuste toomine võimaldab seda sidet veelgi tugevdada,“ ütles Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja õhuväemarssal Peach, kelle sõnul saab üksusi puudutavatest detailidest rääkida peagi. Ühendkuningriik jätkab panustamist Euroopa julgeolekusse.

Visiidi raames sai kaitseväe juhataja ülevaate julgeolekuolukorrast ning käimasolevatest operatsioonidest, homme teeb kindralleitnant Terras ettekande kuninglikus kaitseuuringute kolledžis ning külastab Molesworthis asuvat NATO luurekeskust.

Seminari põhiteemaks oli kogu 1. jalaväebrigaadi hõlmavate ajateenijate kursuste planeerimine, ettevalmistamine ja korraldamine. Selliseid tervet 1. jalaväebrigaadi hõlmavaid kursusi korraldatakse  eelmise aasta jaanuarist, konverents andis võimaluse vanemallohvitseridele oma kogemustest rääkida ning koos tekkinud probleemidele lahendusi otsida.

„Vanemallohvitserid on tänu oma pikaaegsetele kogemustele sõduritele heal tasemel juhendajad ja mentorid. Selline seminar on hea võimalus pakkuda välja uusi ideid ja lahendusi, mida igapäevases teenistuses rakendada,“ ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane.

Lisaks väljaõppega seotule käsitleti seminaril ka allohvitseride koolituste, rotatsioonide, ülendamiste ja ergutustega seotud teemasid.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus kuhu kuulub ajateenijatest formeeritud Kalevi ja Viru jalaväepataljonid ning elukutseline Scoutspataljon. Lisaks kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel rõhutas väeosa lipu olulisust. „Lipu all teenitakse, lipu all minnakse vajaduse korral lahingusse ning lippu kaitstakse,“ ütles brigaadikindral Sirel Võrus peetud tseremoonial.

Lisaks brigaadikindral Sirelile lõid kaitseväe noorima üksuse lipu vardasse naela Võru maavalitsuse esindaja Britt Vahter, 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, tagalapataljoni ülem major Tarmo Tameri, eelmine ülem major Argo Laanemaa, pataljoni veebel staabiveebel Andrus Gross ja töötajate esindaja Vladimir Saar.

Tseremoonial osalesid 2. jalaväebrigaadi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkonnad ning tagalapataljoni isikkoosseis.

Täna annetatud lipp on valmistatud sel aastal ning ei põhine ajaloolisel sümboolikal. 2014 aastal loodud 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni lipu musta ja punasega neljastatud välja keskel on tagalapataljoni sümbol, kaks ristatud hõbedast mõõka põimituna hõbedase pandlaga.

2. jalaväebrigaadi tagalapataljon on 2014. aastal loodud väeüksus, mille põhiülesanne väljaõpe ja tagalatoetus ning reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine.

„Lisaks seni omandatud teadmiste rakendamisele võimaldab praktika õppuritel kogeda reaalset vastutust ning annab arusaama nende tulevasest teenistusest,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõjaväepedagoogika õpetaja kapten Juhan Aus.

Praktika jooksul õpivad kadetid tundma üksuse töökorraldust, samuti viivad õppurid läbi laskeväljaõpet kuni rühma suurusele allüksusele.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles. 

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000. 

NATO sõjalise komitee kokkusaamisel arutasid liitlasriikide kaitseväe juhatajad Varssavi tippkohtumisel vastu võetud otsuste rakendamist. Eraldi toimus arutelu Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola suurendatud liitlaste kohaloleku raames panustavate liitlastega.

Kaitseväe juhataja tänas liitlasi, kes on panustanud meie regiooni turvalisemaks muutmiseks ning rõhutas, et NATO kohaldumine muutunud julgeolekuolukorraga peab jätkuma kogu lahingruumispektris - maa, meri, õhk ja küber. „Samuti leppisime kokku, millised on järgmised sammud heidutuse ning operatsioonide osas ja andsime konkreetsed suunised alliansi sõjalisele struktuurile,“ ütles kindralleitnant Terras.

Kaitseväe juhatajad toonitasid erinevate meetmete sidususe olulisust ning andsid suuniseid NATO edasisteks sammudeks tugevdatud heidutus- ja kaitsehoiaku, stabiilsuse edendamise ning operatsioonide osas.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

„Seekordse reservõppekogunemise puhul tegi eriliselt head meelt meie reservväelaste kõrge motiveeritus. Pea kõik, kes alustasid 5. septembril, on jõudnud ka finišisirgele,“ ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus. „Kõik osalejad on näidanud ennast võitlejatena, kelle peale võib keerulistel aegadel loota. Aga ka õppekogunemise läbi viinud õhuväe ohvitseride ja allohvitseride üle saab uhke olla. Ligi kaks nädalat kestnud õppekogunemine viidi läbi professionaalsel tasemel.“

Reservõppekogunemisel tuletati meelde nii üksikvõitleja oskusi kui harjutati tegutsemist kuni kompaniisuuruse allüksuse koosseisus. Enamus baasikaitsega seotud harjutusi viidi läbi Ämari lennubaasi territooriumil ning kaitseväe Kikepera harjutusväljal Pärnumaal, 14. kuni 17. septembrini harjutasid õhuväelased Padise, Vasalemma ja Keila valdade territooriumil tegutsemist kaitse-, ründe- ja viivituslahingus. Õhuväelased on tänulikud kohalikele elanikele ning omavalitsustele, kelle toetus võimaldas õppuse edukat korraldamist.

„Sõduri baaskursusega on ajateenistuse esimene etapp edukalt läbitud. Kindlasti ei tähenda see, et edaspidi läheb kergemaks, vastupidi – väljaõppinud sõdurini on veel pikk tee minna. Professionaalse instruktorkoosseisu ja motiveeritud ajateenijate koostöös olen aga kindel, et jõuame selle eesmärgini,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Juuli alguses 1. jalaväebrigaadis teenistust alustanud ajateenijate sõduri baaskursus kestis üksteist nädalat ja esmakordselt viidi seda terve brigaadis läbi uuendatud kujul. Kursuse eesmärk on õpetada ajateenijatele üksikvõitleja oskuseid ja treenida neid võimalikult kiiresti välitingimustes hakkama saama.

Tulevased reservlogistikud andsid truudusetõotuse  Ämaris toimunud pidulikul rivistusel.

„Läbides sõduri baaskursuse, sooritades eksameid ning rännaku, tõestasite esmajoones just iseendale oma teotahet ja kindlust raskuste ületamisel. Kandke meie väeosa – logistikapataljoni – tuld sülgava terasdraakoni embleemi au ja kohusetundega,“ ütles toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Andres Kraav.

Sõduri baaskursuse viimaseks pingutuseks olid selle nädala alguses toimunud rännakud. Rännaku kestel tuli sõduritel täita kontrollpunktides erinevaid ülesandeid, millega hinnati üksikvõitleja baasoskuste omandamist. 

Staabi- ja sidepataljoni lahtiste uste päeval said lapsed katsuda ja proovida erinevaid sõdurivarustuse elemente, sealhulgas lahingrakmeid, kiivreid, toiduvalmistamise vahendeid ja komplekteeritud seljakotte. Kaitseväelased püstitasid murule telkmantlitest mitu varjualust just selliselt, nagu sõdurid seda metsas teevad, ning tutvustasid lastele ka kaitseväe relvastust ja sõidukeid. Samuti said külastajad kätt harjutada militaarseid näomaalinguid tehes või pilte joonistades.

Staabi- ja sidepataljonile omaselt oli üles seatud näitus ka erinevatest kommunikatsioonivahenditest. Näiteks said lapsed suhelda telefoni teel, mis võeti kasutusse lühidalt pärast teist ilmasõda.

Noore Markeni sõnul tulid nad lasteaiakaaslastega staabi- ja sidepataljoni sõdureid tervitama. Temale meeldis autodest kõige rohkem sideauto, mille katusel ilutses suur silinder. “Selle katusel on pomm-rakett ja sellega saab teisi autosid sihtida,” ütles ta.

Mirjam ja Marleen leidsid, et sõdurite juures on tore olla. “Kõik meeldib siin. Näo maskeerimine on kõige ägedam ja sõduritel on käiste peal ilusad Eesti lipud,” ütlesid nad.

Staabi- ja sidepataljoni külastas täna ligi nelisada last kümnekonnast Tallinna lasteaiast.

„Enda sõdurite kohta võin küll ainult kiidusõnu öelda. Minu jaoks oli tegemist esimese rühmaga, mida ma juhendasin ja nad said üle ootuste hästi said hakkama,“ ütles tänavu sõjakooli lõpetanud Vahipataljoni rühmaülem nooremleitnant Anti Aduson.

Vahipataljoni ülem major Martin Kukk tänas rivistusel ajateenijaid juba antud panuse eest ning ütles, et pärast puhkust ootavad neid ees uued väljakutsed, mis on seotud senisest suurema vastutuskoormaga nii enda kui ka oma kaaslaste ees. „Soovitan teil edaspidigi pingutada, kuid mitte üle pingutada, et ka ajateenistuse möödudes seisaks rivis sama arv mehi kui täna siin,“ ütles major Kukk.

Sõduri baaskursusel said ajateenijad teadmisi sõduri põhioskustest. Vahipataljoni ülesannete eripärast tulenevalt läbisid sõdurid ka aukompanii erialakursused ning on juba täitnud ka presidendi auvahtkonna ülesandeid Kadriorus.

Pärast truudusetõotusele järgnevat puhkust suunduvad ajateenijad erialakursustele kas autojuhi, nooremallohvitseri või relvastuse erialale. Vahipataljonis baaskursuse läbinud mereväe ajateenijad suunduvad edasi teenima mereväe laevastiku sõjalaevadele.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Alates 2015. aasta märtsist paikneb vahipataljon Miinisadama linnakus.