Uudised

Rühmaülem leitnant Janez Guznaril on hea meel, et just tema juhitav üksus saadeti Eestisse, kus nad saavad harjutada koostööd Eesti kaitseväelastega ning siin asuvate NATO liitlasüksustega. "Minu mehed on harjunud tegutsema mägisel maastikul ning seetõttu pakub Eesti lage ning metsarohke maa seni tundmatuid väljakutseid, nagu näiteks tegutsemine piiratud nähtavusega alal," ütles leitnant Guznar. 

Sloveenlaste rühm paikneb 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus ning hakkab Eestis tegutsema koos nädala alguses Eestisse saabunud Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 503. jalaväerügemendi vormikandjatega. Sloveenia kaitseväelased paiknevad Eestis kuni detsembri lõpuni.

Õppus toimus merealal Kattegatist Bornholmini ja sellel osales 38 laeva, 2 allveelaeva ja 8 lennuvahendit 14 erinevast riigist. Lisaks osalesid õppusel tuukri- ja toetusüksused. Õppusel harjutasid mereväelased erinevaid sõjapidamise distsipliine eskaleeruva kriisi ja kineetilise konflikti korral.

Õppuse esimene pool koosnes planeeritud harjutustest, mille eesmärk oli üksuste kokku töötamine ja süsteemide test enne operatsioonile minekut. Laevadele tähendas see manööverdus- ja sideharjutusi, merel varustamist, üksteise abistamist, laskeharjutusi ja miinijahtijatele miinitõrjesüsteemide kontrolli.

Õppuse teine pool oli stsenaariumi järgi kulgev taktikaline sõjamäng kahe osapoole vahel, kus pandi varem harjutatu proovile. Laevad pidid täitma oma ülesandeid ja selle kõrvalt reageerima tekkivatele olukordadele paindlikult.

Miinijahtija Sakala kuulus sihtüksusesse, mille ülesandeks oli puhastada veealad miinidest, et tagada fregattidest koosneva sihtüksuse ohutu läbisõit operatsioonialasse. Lisaks miinitõrjele täitis Sakala ka mereluure ülesandeid koos fregattide sihtüksusega, et vältida vastase põgenemist läbi kitsuste.

Õppusel osales peale NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ka hävitajatest ja fregattidest koosnev NATO 1. alaline mereväegrupp. Lisaks NATO alalistele gruppidele osales õppusel ka laevu ja lennukeid Taanist, Rootsist, Lätist, Leedust ja Poolast, kes tegid NATO üksustele vastutegevust. Northern Coast seeria õppused on Saksa mereväe planeeritud iga-aastased Läänemere manöövrid, mis sel aastal toimusid Taani mereväe sihtgrupi juhtimisel.

Mali väljaõppemissioonil osalenud vanemveebel Kristo Palsi raamat põhineb Malist kodustele saadetud kirjadele ning annab lugejale ülevaate nii välismissioonide olemusest kui missioonil viibiva kaitseväelase igapäevaelust. Samuti kirjeldab raamat Aafrikas teenimise eripära ning kaitseväelase suhteid kodustega missioonil viibimise ajal. Suurema osa raamatu eest saadud honorarist annetas vanemveebel Pals Carolin Illenzeeri fondile. 

224-leheküljelise raamatu autor Kristo Palsi sõnul ajendas teda raamatut avaldama nii soov jagada mälestusi kui näidata lugejale maailma mitmekesisust. „Igapäevaselt me ei tunne rõõmu selle üle, mis meil olemas on ning kipume oma elukeskkonda pigem kritiseerima. Aafrikas sain ma aru, kuidas eestlastel oma kodumaa ja riigiga tegelikult vedanud on,“ ütles vanemveebel Pals.

Tartus esitletakse raamatud 17. septembril kell 13.00 Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes.

Kaitseväe peastaabi allohvitser vanemveebel Kristo Pals teenib kaitseväes 1997. aastast, väljaõppemissioonil Malis viibis ta 2015. aasta augustist 2016 märtsini.  

​Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.​

Madallennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

173. õhudessantbrigaadi 503. jalaväerügemendi kompaniiülema kapten Chris Salisbury sõnul kulgesid hüpped tõrgeteta ning harjutuse õnnestumist soosisid ka ideaalilähedased ilmastikutingimused.

"Harjutus andis hea võimaluse teha koostööd Balti riikide relvajõududega,“ lisas Salisbury, kelle sõnul tegid Eesti kaitseväelased head tööd maandumisala ettevalmistamisel.

Üksus saabub peagi Eestisse, et teenida siin kuni järgmise aasta jaanuarini ja vahetab välja alates juunist Tapal paiknenud Ühendriikide 69. soomusrügemendi tankikompanii.

173. õhudessantbrigaadi võitlejad sooritavad sarnaseid hüppeid lähipäevil ka Lätis, Leedus ning Poolas. Eestisse saabusid Ühendriikide õhudessantväelased kahe C-17 tüüpi transpordilennukiga oma kodubaasist Vicenzast Itaalias.

Hetkel operatsiooni Atlantic Resolve raames Tapal paiknevad Ühendriikide 69. soomusrügemendi 3. pataljoni sõdurid suunduvad käesoleva kuu lõpus tagasi oma kodubaasi Ameerikas.

173. õhudessantbrigaad oli üks esimesi üksusi, kes NATO julgeolekumeetmeid toetava Ühendriikide operatsiooni Atlantic Resolve raames Eestisse saabus.

„Soovime oma reservohvitseridele pakkuda võimalust hoida end kursis uute asjadega väeosas ning samuti võimalust omavahel lähemalt tutvuda, et õppekogunemisel oleks sellevõrra lihtsam ja sujuvam,“ ütles staabi- ja sidepataljoni veebel staabiveebel Siim Tambaum. „Üritus on reservohvitseridele vabatahtlik ja kindlasti tahame selliseid päevi ka tulevikus läbi viia.“

Staabi- ja sidepataljoni reservohvitserid saavad täna ülevaate pataljoni tegevusest, samuti aga lihvivad oma oskusi näiteks orienteerumises ja rännakul, saavad kaitseväes kasutusel oleva maastikusõiduki tüübikoolituse ja tutvuvad kuulipildujaga Browning.

Reserevohvitser lipnik Kaur Kanguri sõnul on staabi- ja sidepataljoni korraldatud reservohvitseride päev vajalik ja huvitav.

„Seni on väga põnev olnud. Ootan väga Browningu õpet. On väga hea üht-teist oma teenistusest meelde tuletada ja saada ülevaade, kuidas asjad praegu pataljonis toimivad, sest kõik areneb kogu aeg ja kindlasti tuleb end pataljonis toimuvaga ja selle arengutega kursis hoida,“ ütles lipnik Kangur. „Samuti on väga tore näha vanu tuttavaid, nii reserv- kui tegevväelasi.“

Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Samuti näiteks peab pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte.

„Kavatsen tagalapataljoni ülemana jätkata tööd, mida eelmine pataljoniülem on edukalt teinud. Üksustele on oluline, et logistilise toetusega saabuksid õiged asjad õiges koguses õigel ajal õigesse kohta ning selle tagamine ongi meie tähtsaim ülesanne,“ ütles pataljoni uus ülem major Janek Zõbin.

Major Janek Zõbin teenib kaitseväes 1994. aastast ning on olnud nii pioneeripataljoni rühmaülem, demineerimiskeskuse ülem kui ka pioneeripataljoni staabiülem. Alates 2012. aastast on major Zõbin teeninud erinevatel ametikohtades kaitseväe logistikakeskuses ja toetuse väejuhatuses, enne 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülema ametikohale asumist teenis ta toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse ülema ametikohal. Major Žõbin on osalenud kahel välismissioonil Afganistanis ning teda on autasustatud Kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest, Kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest ning Maaväe ohvitseri hõberistiga.

Kolonelleitnant Kalmer Kruus juhtis tagalapataljoni 2012. aasta juunist. Edasist teenistust jätkab kolonelleitnant Kruus 1. jalaväebrigaadi staabis tagalajaoskonna ülemana.

Tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, seitset pataljoni ja kolme üksikkompaniid. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.

Ligi 40-kilomeetrilise rännaku jooksul läbisid õppurid jagudena 12 kontrollpunkti, kus tuli lahendada erineva iseloomuga ülesandeid. „Kontrollpunktide planeerimisel arvestasime, et esindatud oleksid nii üldfüüsilised kui ka mõtlemist vajavad ülesanded,“ ütles 2. õppeaasta maaväe põhikursuse kadett Taavi Oja. Kontrollpunktides tuli noorkadettidel muu hulgas ületada köiesild, panna kokku erinevaid relvi ning läbida takistusriba, lisaks pidid kadetid osalema mälumängus.

Eile lõppenud ühtlustamiskursuse eesmärk oli lisaks õppurite sõjalise väljaõppe taseme ühtlustamisele ning meeskonnatöö- ja juhiomaduste hindamisele ka kursuslaste ühtekuuluvustunde suurendamine. Järgmisel nädalal alustavad noorkadetid sõjakoolis akadeemilise õppetööga.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Kohtumisel andis kolonelleitnant Enno Mõts brigaadikindral Sirelile ülevaate kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülesannetest, struktuurist, õppetööst ning koostööst teiste kõrgkoolidega.

Kaitseväe juhataja asetäitja sõnul on kaitseväe ühendatud  õppeasutustel oluline roll erinevate tasandite sõjaväeliste juhtide ettevalmistamisel kõikidele väeliikidele. „Oluline on ära kasutada kaitseväe ühendatud õppeasutuste potentsiaali - näiteks väljaõppeprotsessis peaksid üksused matkekeskust senisest rohkem rakendama,“ ütles brigaadikindral Sirel.

Lisaks kaitseväe ühendatud õppeasutustele külastab brigaadikindral Sirel täna veel Taara linnakus asuvat lahingukooli, eile tutvus kaitseväe juhataja asetäitja Balti kaitsekolledži ja 2. jalaväebrigaadi tegevusega.