Uudised
-
2. jalaväebrigaadi tagalapataljon lihvis välioskusi
Tagalapataljoni ülema major Tarmo Tameri sõnul aitab kriisi ja sõjaaja ülesandeid paremini täita rutiinist välja tulemine.
Lõppenud välilaagris värskendati teadmisi laske- ja taktikaõppes, orienteerumises, hoonestatud alal tegutsemises ning harjutati läbi tegevused paiknemisalal. Lisaks lahendati julgeolekualaseid situatsiooniõppe ülesandeid ning harjutati erinevate välioskuste praktilist rakendamist.
2. jalaväebrigaadi tagalapataljon on 2014. aastal loodud väeüksus, mille põhiülesanne väljaõpe ja tagalatoetus ning reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine.
-
Sõjakirurgid arutavad konfliktikogemuste rakendamist tsiviilmeditsiinis
Kahepäevase seminari raames saavad seltsi liikmed ülevaate sõjaväe– ja tsiviilmeedikute koostööst ning Afganistanis omandatud kogemuste rakendamise võimalustest meditsiinis.
Ürituse Eesti-poolse korraldaja reservmajor doktor Tiit Mereni sõnul on muljetavaldav, millise kiirusega on brittidel õnnestunud Afganistani lahinguväljal omandatud kogemusi rakendada näiteks kiirabiteenistuse töös.
Teiste seas arutlevad muutuste sisseviimise üle meditsiinisüsteemis kaitseväe katastroofimeditsiinini keskuse ülem kolonelleitnant Ahti Varblane, Tallinna kiirabi juht Raul Adlas, traumakirurg Peep Talving ning Rootsi kaitseväe traumakirurgia üks juhte.
Seminaril osalejad saavad ülevaate ka Läänemere julgeolekuolukorrast, innovatsioonist meditsiinitööstuses ning sõjaväe– ja tsiviilmeditsiini koostöövõimaluste kasutamisest riigikaitses.
Laupäeval tutvuvad sõjakirurgid Ida-Tallinna keskhaigla amputatsioonijärgse taastusravi keskuse ja Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise kirurgia üksuse tööga.
Eesti sõjaväekirurgid on koos briti kolleegidega teeninud Afganistanis Camp Bastioni kolmanda taseme sõjaväehaiglas, kus nende ülesandeks oli ravida raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi.
Haiglas said abi nii liitlasvägede võitlejad, sealhulgas Eesti kaitseväelased, kui ka kohalikud elanikud.
-
Kaitsevägi mälestab leitnant Kristjan Petti
Matusetalitusel osalesid ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ning Vahipataljoni aukompanii ja auvahtkonna kaitseväelased.
Kristjan Pett sündis 8. juulil 1915. aastal Lõuna-Eestis Uderna külas. Peale ajateenistust asus ta õppima aspirantide kooli ning peale kaheaastast praktikat läbis Pett edukalt sõjakooli katsed. Sõjakooli lõpetas ta 1939. aastal, järgmisel aastal omistati talle nooremleitnandi auaste.
Leitnant Kristjan Pett teenis Eesti ratsaväerügemendis, mis 1941. aastal nõukogude võimude käsul likvideeriti. 1941. aasta juulis põgenes 232. laskurpolgu rühmaülemana sõdinud leitnant Pett rindelt, sattudes seejärel Saksamaale Köningsbergi vangilaagrisse.
1944. aastal sai Saksa armee koosseisus Lõuna-Eesti rindel sõdinud leitnant Pett haavata ning üksuse taganedes viidi ta laevaga Saksamaale Danzigi (tänane Gdansk). Seejärel suunati leitnant Petti pataljon Ida-Preisimaale Tilsiti (tänane Sovetsk Kaliningradi oblastis) linna kaitsele, kus ta sattus taas vangistusse.
Kristjan Pett vabanes vangistusest 1954. aastal. Pärast vabanemist sidus ta oma elu muusikaga, alustades õpinguid Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Edasi viis orkestrijuhi amet ta Kiviõlisse, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Innaga.
-
Venemaa Föderatsiooni sõjalennuk rikkus Eesti õhupiiri
Lennuk viibis Eesti õhuruumis ligi poolteist minutit. Lennuki transponder oli sisse lülitatud, lennuplaan oli aga esitamata ning lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.
Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi.
-
Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad andsid truudusetõotuse
Truudusetõotusega lõpeb tulevaste reservväelaste väljaõppe esimene etapp ehk sõduri baaskursus, mille jooksul sõdurid omandasid üksikvõitleja jaoks elementaarsed oskused, samuti metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.
-
Saksa hävitajad teevad Eesti õhuruumis madallende
Lennukid lendavad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende tehakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.
-
Ämaris algas õhuväelaste reservõppekogunemine
Lennubaasi ülema kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul on reservõppekogunemised ühiskonna küpsuseksamiks, sest reservarmee puhul näitab reservväelaste aktiivsus ja tööandjate suhtumine ka kodanike kaitsetahet. „Seetõttu on mul väga hea meel nii meie reservväelaste aktiivsuse kui nende tööandjate mõistva suhtumise üle,“ ütles kolonelleitnant Ülar Lõhmus.
Reservõppekogunemisel tuletatakse meelde nii üksikvõitleja oskusi kui harjutatakse tegutsemist kuni kompaniisuuruse allüksuse koosseisus. Enamus baasikaitsega seotud harjutusi viiakse läbi Ämari lennubaasi territooriumil ning kaitseväe Kikepera harjutusväljal Pärnumaal, 14. kuni 17. septembrini harjutatakse Padise, Vasalemma ja Keila valdade territooriumil tegutsemist kaitse-, ründe- ja viivituslahingus. Õppusel kasutatakse paukpadruneid ja muid imitatsioonivahendeid.
-
Reservohvitseride laskevõistlustel võidutsesid kaitseväe laskurid
Neljandat aastat kaitseväe juhataja poolt välja pandud peaauhinna võitis kaitseväe spordiklubi meeskond koosseisus kapten Tarvo Planken, kapten Veiko Park, kapten Allar Eesmaa ja vanemveebel Dagnis Maiberg, edestades politsei laskurite meeskonda, kuhu kuulusid leitnant Oliver Purik, lipnik Steve Kümnik, Kalver Kade ja Juhan Aasma. Kolmanda tulemuse sai kirja vanglateenistuse meeskond koosseisus Janar Saarniit, Kristjan Timusk, Priit Viin ja Kevo Jürmann.
Individuaalselt osutus parimaks lipnik Steve Kümnik politsei laskurklubist, edestades parimat välisvõistlejat Hannu Uroneni Helsingi reservväelaste meeskonnast. Kolmanda tulemuse tegi eelmise aasta võitja Raul Erk Kaitseliidu Tallinna malevast.
Edukaim naislaskur oli leitnant Merje Meerits kaitseväe Viru jalaväepataljonist ja parim veteran kapten Matti Kanep Kaitseliidu meredivisjonist.
Võistlusel osales 29 neljaliikmelist võistkonda kaheksast riigist. Lisaks Eesti reservohvitseride, Kaitseliidu, kaitseväe, politsei ja vanglate võistkondadele osalesid võistlusel Poola, Taani, Läti, Hispaania, Ukraina, Soome ja Saksamaa laskurid.
Eesti reservohvitseride laskevõistlust peetakse 1998. aastast.
-
Kaitseväelased lähevad NATO kiirreageerimisjõudude õppusele
Põhiosa Eesti kontingendist moodustab Scoutspataljoni jalaväekompanii koos rahvusliku toetuselemendiga.
„Scoutspataljoni jalaväekompaniile on õppus hea võimalus harjutada lahingülesannete täitmist selle üksusega, mille koosseisus me vajadusel ka päriselt tegutsema hakkame,“ ütles Scoutspataljoni ülem major Tarmo Kundla.
Eesti jalaväekompanii kuulub lahingugruppi, mille tuumiku moodustab Ühendkuningriigi kuningliku Walesi printsessi rügemendi 1. pataljon, kolmenädalasel õppusel tegutsevadki eestlased koos Ühendkuningriigi ja Poola soomusüksustega konventsionaalse sõjapidamise raamistikus.
Eesti kontingendi varustus, sealhulgas üle 20 ühiku tehnikat, viiakse Saksamaale laevaga. Isikkooseis liigub õppuse alale ja tagasi lennukiga.
NATO kiirreageerimisjõudude (Very High Readiness Joint Task Force – VJTF) loomine otsustati 2014. aasta septembris toimunud Walesi tippkohtumisel. Alalises valmisolekus väekontingent koosneb ligi 5000-liikmelisest maaväekomponendist, millele lisanduvad mere-, õhu- ja erivägede üksused. Kriisiolukorras on kiirreageerimisjõud võimelised reageerima loetud päevadega.
-
Kaitsevägi tänas olümpiasportlasi
Paarisaerulise neljapaadi koosseisus sõudnud kapraleid Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsät ja Kaspar Taimsood autasustati kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest. Samuti peeti meeles politsei- ja piirivalveametis teenivat Allar Raja.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul peavad nii kaitseväelased kui sportlased seisma oma riigi eest. „Peame hoidma seda riiki ja lippu ning andma rahvale tunde, et Eesti on vaatamata oma väiksusele üks vägev riik, mille eest tasub seista,“ ütles kindralleitnant Terras.
Lisaks kaitseväe juhatajale tervitasid olümpiasportlasi kaitseminister Hannes Hanso, kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ning teised kõrged kaitseväelased.
Sõudja kapral Kaspar Taimsoo sõnul vajab iga sportlane tippvormis püsimiseks järjepidevat tuge. „Usun, et see olümpia on veenvalt näidanud, et kaitseväe spordirühm on valmis suurteks tegudeks,“ ütles Taimsoo.
XXXI olümpiamängudest Rio de Janeiros võttis osa kuus kaitseväelast, kes esindasid Eestit neljal erineval olümpiaalal. Lisaks sõudjatele osalesid kaitseväelastest Rio olümpiamängudel maadleja kapral Heiki Nabi, laskja kapral Peeter Olesk ning kettaheitja reamees Martin Kupper.
„Nii sportlased kui kaitseväelased teevad oma tööd missiooniga. Astume kaitseväega ühte jalga spordi arendamisel ning suudame nii anda panuse ühiskonnale,“ ütles Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles.
Kaitseväe sportlased kuuluvad staabi- ja sidepataljoni koosseisu, kus praegu teenib 20 tippsportlast. Spordirühma eesmärk on spordi populariseerimine ja toetamine kaitseväes ning ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.