Uudised

Lisaks võtavad 2. septembrini kestvast tööpäevadel peetavast õppusest osa eile Rumeeniast Câmpia Turzii lennubaasist saabunud USA 194. ekspeditsioonieskadrilli neli hävitajat F-15C, Ämaris baseeruvad Ühendkuningriigi õhuturbehävitajad Eurofighter Typhoon, Eesti õhuväe reaktiivõppelennukid L-39 ning Ämari õhuoperatsioonide juhtimise keskuse kaitseväelased.

„Algav õhuvägede ühisõppus on märk sellest, et USA võtab tõsiselt oma lubadusi panustada meie piirkonna julgeolekusse,“ ütles Eesti õhuväe staabiülem kolonelleitnant Toomas Susi, kelle sõnul aitab algav õppus tõhustada erinevate riikide õhuvägede koostööd.

Ämari lennubaasi saabunud 16 hävitajat F-15C osalevad Eesti suurimal õhk-õhk õppusel, kus kuni kuuest hävitajast koosnevad formatsioonid hakkavad kõrgel Eesti õhuruumis pidama omavahelisi õppelahinguid. Hävitajate liikumist suunavad Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses tegutsevad Eesti ja Belgia sihitajad.

Ämarisse saabunud F-15C on taktikaline hävitaja, mille esmaseks ülesandeks on õhuülekaalu loomine. Lennuk on tuntud oma hea kiirenduse, avioonika ja manööverdusvõime poolest. F15C relvastusse kuulub neli erinevat tüüpi õhk-õhk-raketti ning lennuki parema tiivakonsooli tüveosas asuv 20mm-kaliibriga Gatling´i automaatkahur.

„Rännaku eesmärgiks on kursuslaste ühtsuse tagamine, mille nad rännaku käigus teineteist paremini tundma õppides saavutavad,“ ütles lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.

Põhikursuslaste meeskonnad läbisid kümnekilomeetrise kontrollpunktidega rännaku. Kontrollpunktides määratlesid õppurid välisriikide vormielemente, koostasid maastikumudeli ja läbisid erinevaid takistusradasid. Rännaku anti õppuritele kätte kursus lipp. „See on miski, mille nad on raske vaevaga välja teeninud ja mida nad saavad edaspidi kursuse sümbolina uhkusega kanda,“ ütles vanemveebel Ojasoo.

Vanemallohvitseride põhikursus alustas õpinguid 1. augustil, 59 õppurile oli lipurännak esimene ühine proovikivi. Rännaku jooksul hinnati lisaks ülesannete sooritustele õppurite juhiomadusi ning meeskonnatööd.

Esimene lipurännak korraldati lahingukoolis 1995. aastal. Lahingukool kuulub kaitseväe ühendatud õppeasutuste koosseisu ning peamise ülesandena koolitab vanemallohvitsere.

„Tegemist on pikaaegse töö viljaga, mille üle mul on siiralt hea meel,“ ütles kindralleitnant Terras, kelle sõnul teeb saavutus au Eesti jõustruktuuridele. „Kapral Tõnu Endrekson, kapral Kaspar Taimsoo ning kapral Andrei Jämsa näitasid olümpiamängudel võisteldes üles visadust ja otsusekindlust, mis on eeskujuks igale kaitseväelasele.“

Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo saavutasid täna peetud sõudevõistluse finaalis kolmanda koha valitseva maailmameistri Saksamaa ja teisena lõpetanud Austraalia järel.

XXXI olümpiamängudest Rio de Janeiros võtab osa kuus kaitseväelast, kes esindavad Eestit neljal erineval olümpiaalal. Lisaks sõudjatele osalevad kaitseväelastest Rio olümpiamängudel maadleja kapral Heiki Nabi, laskja kapral Peeter Olesk ning kettaheitja reamees Martin Kupper.

Staabi- ja sidepataljoni spordirühma kuulub praegu 20 tippsportlast. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine ja toetamine kaitseväes ning ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

„Hollandlased on meie head koostööpartnerid, eriti tõstaksin esile Hollandi panust meie soomusvõime arendamisel,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. „Selles, et Eesti saab omale moodsad jalaväe lahingumasinad, on oma osa ka Hollandi suursaadikul.“ 

Hollandi suursaadik Eestis Jos Schellaars sai teeneteristi kaitseväe soomusvõime arendamise toetamise, Hollandi üksuste Eestisse toomise ning Hollandi õhuväe osalemise eest Balti õhuturbes.

Eesti sõlmis lepingu 44 jalaväe lahingumasina CV9035 soetamiseks 2014. aasta detsembris, esimesed soomukid saabuvad Eestisse selle aasta lõpus.  Hollandi relvajõudude 43. mehhaniseeritud brigaadi 44. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii on osalenud nii Scoutspataljoni talvelaagris Baltic Bison, 2015. aastal Narvas peetud vabariigi aastapäeva paraadil kui õppusel Kevadtorm 2016. Eelmisel aastal võttis suurõppusest Siil osa hollandlaste õhutõrje meeskond, samuti osales mereväe laev HNLMS Willemstad Eesti miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015. Balti õhuturbesse on Hollandi õhuväelased panustanud aastatel 2005 ja 2014.

1981. aastal Hollandi diplomaatilise korpusega liitunud Jos Schellaars on Hollandi Kuningriigi suursaadik Eestis 2013. aasta veebruarist.

Kindralleitnant Everardi sõnul on Eesti ja Ühendkuningriigi sõdurid koos teeninud sõjalistel operatsioonidel, mis loob eeldused veenva ja suutliku heidutuse loomiseks. „Pärast tänaseid arutelusid on meil oluliselt täpsem ettekujutus võimekustest, mida Eesti vajab ning siinsetest väljaõppevõimalustest, mida saame omavahel siduda,“ lisas Everard.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul peab järgmisel aastal NATO täiendavate julgeolekumeetmete raames Eestisse saabuva pataljoni näol olema tegu mitmerahvuselise lahingvõimelise soomusüksusega, mille juhtriik on Ühendkuningriik ning mis oleks vajadusel valmis kiirelt reageerima. „Otsuse üksuse kasutamiseks teeb Põhja-Atlandi Nõukogu ja kogu pataljoni juhtimine peab toimuma NATO käsuliinis,“ ütles Terras.

Lisaks kohtumistele kaitseväe peastaabis ja kaitseministeeriumis tutvusid Ühendkuningriigi delegatsiooni liikmed Tallinnas paikneva NATO staabielemendiga ja said ülevaate Läänemere piirkonna julgeoleku olukorrast ning Eesti kaitseväe struktuurist ja relvastusest. Homme külastatakse kaitseväe Tapa linnakut.

Selle aasta juulis Varssavis aset leidnud NATO tippkohtumisel otsustasid liikmesriigid nelja pataljoni lahingugrupi saatmise Balti riikidesse ja Poolasse, mille raamriigid on Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Kanada.

„Mõlemad mehed on teeninud Eesti riiki praktiliselt kaitseväe taastamisest ning nende pikaajalise teenistuse jooksul on nad juhtivatel kohtadel vastutanud kaitseväe arengut suunavate otsuste elluviimise eest,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Kindralmajor Saare puhul tõstis kindralleitnant Terras eelkõige esile Ämari lennubaasi arendamist ning ütles, et kindralmajor Saar on pikka aega olnud Eesti õhuväe hääl, mõistus ja südametunnistus.

Kindralmajor Valeri Saar on teeninud Eesti kaitseväes alates selle taasloomisest. Ta on teeninud üksiku raadiotehnilise õhukaitsepataljoni ülema, õhuväe staabi ülema, kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja ning staabiülema asetäitjana NATO treeningmissioonil Iraagis.

Kindralmajor Saar on lõpetanud Žitomiri kõrgema õhukaitse raadioelektroonika sõjakooli, Harkivi õhukaitse akadeemia akadeemilised kursused, Bundeswehri staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaal ning kursused NATO kaitsekolledžis ja Balti kaitsekolledžis. 2012. aastast teenis kindralmajor Valeri Saar Eesti sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures.

Kindralmajor Saar tänas oma lahkumiskõnes nii oma alluvaid, ülemaid kui abikaasat ning ütles, et tänases pidevalt muutuvas maailmas vajatakse ja usaldatakse kaitseväelasi rohkem kui varasematel aastatel. „Kaitseväelane täidab vajadusel ka need ülesanded, mida teised täita ei saa või ei oska,“ lisas ta.

Brigaadikindral Peeter Hoppe puhul rõhutas kindralleitnant Terras tema panust tänase riigikaitse arengukava koostamisel ning suurõppuse Kevadtorm käivitamisel. „Kindlasti on kaitseväe tänane nägu paljuski kindral Hoppe nägu,“ ütles Terras.

Brigaadikindral Peeter Hoppe alustas teenistust kaitseväes 1993. aastal Kuperjanovi pataljonis rühmaülemana ning jõudis sama pataljoni ülema ametikohani. Aastatel 2000-2002 teenis ta kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas ning oli aastatel 2002-2005 maaväe staabi ülem. Ta on teeninud NATO ühendväejuhatuse staabis Brunssumis planeerimisosakonna jaoskonnaülemana.

Alates 2011. aastast teenis brigaadikindral Hoppe kaitseväe peastaabi ülemana. 2013. aasta suvel asus ta kaitseväe sõjalise esindaja ametikohale NATO operatsioonide väejuhatuses Belgias.

Brigaadikindral Peeter Hoppe sõnul on kaitsevägi kahekümne viie aasta jooksul oluliselt arenenud ning eestlastel on põhjust nii oma riigi kui kaitseväe üle uhkust tunda. „Eestlaste enesekriitilisus ja põhjamaine stoilisus ei lase mõnikord tunda siirast heameelt ja uhkust saavutuste eest, kuigi me seda tegelikult peaksime,“ ütles üheksa aastat võõrsil erinevatel ametikohtadel teeninud brigaadikindral Hoppe, kelle sõnul näeb Eesti arengut kõige paremini just see, kellel on olemas võrdlusmoment teiste riikidega.

Kindralmajor Valeri Saar ja brigaadikindral Peeter Hoppe jätkavad tänasest oma teenistust reservväelastena.

Laagri läbiviija, suurtükiväepataljoni vanemveebel Ander Asbergi sõnul olid kõik osalejad tublid ning ei lasknud ennast häirida ei raskest varustusest, külmast ning vihmasest ilmast ega ka vähesest uneajast.

Lisaks riigikaitseliste teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamisele õppisid Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed ka igapäevaeluks vajalikku: kuidas enda eest hoolitseda, koristada ning muidu hakkama saada. „Tänavu tõestasid noored, et oleksid võimelised vajadusel ka liitlastega koos tegutsema,“ ütles vanemveebel Asberg.

Laager vältas kokku kuus päeva. Esimestel päevadel elasid ning harjutasid tosinkond laagrist osavõtjat kasarmus, kus omandasid teadmisi ja oskusi peamiselt kaitseväelisest distsipliinist, rivist, varustusest ja relvadest.

Seejärel suunduti lähimaastikule, kus õpiti, kuidas valida laagripaika ja seda maskeerida, kuidas maastikul liikuda ja varjuda  ning erinevates oludes allüksusena koostööd teha. Laagri kulminatsioonina avanes osavõtjail esmakordselt võimalus tutvuda lähemalt Ameerika Ühendriikide sõjaväelastega, nende soomustehnikaga ja proovida koos allüksusena maastikul tegutsemist.

„Väga äge oli,“ võttis nädalase laagri kokku noorkotkas Henri-Georg Eiche, kelle jaoks oli tegemist juba kolmanda taolise üritusega. „Me saime tutvuda ameeriklaste relvastusega, sealhulgas ka Abrams tankiga ja teha õppelahingu käigus koostööd, kus mina isiklikult juhtisin ameeriklastega ühist jagu,“ ütles mõne aasta pärast kindlasti pioneeripataljoni aega teenima tulla sooviv noormees.

Noorkotkaste ja kodutütarde riigikaitset tutvustav suvine laager toimus Tapa sõjaväelinnkus juba seitsmendat korda. 

Maaväe 20. põhikursuse ülem major Raul Kadaste ütles, et noorkadette ootab ees kolm rasket, kuid tulemusrikast aastat. „Kõige olulisem on see, et uued kadetid tahaksid õppida ning ellu viia oma uut karjääri, mille nad on valinud,“ ütles major Kadaste.

Uutele kadettidele algab kõrgemas sõjakoolis õppimine administratiivnädalaga, mille jooksul tutvustatakse õppuritele kaitseväes ja kaitseväe ühendatud õppeasutustes kehtivaid eeskirju ning alustatakse rivi-, relva-, sideõppe ja topograafiaga. Järgmisel nädalal algab noorkadettide ühtlustamiskursus, millega hinnatakse kadettide õppimisvõimet ja juhioskusi ning ühtlustatakse  õppurite sõjalise väljaõppe taset. Ühtlustamiskursus lõpeb septembri teisel nädalal traditsioonilise lõpurännakuga.

Kokku hakkab sel aastal kõrgema sõjakooli rakenduskõrgharidusõppes õppima 55 maaväe, 9 mereväe ja 9 õhuväe õppesuuna kadetti.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lennukid lendavad Ämari lennubaasi ümbruse, Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

 NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

 Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

 Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Kindral Hillieri sõnul on brittide teenistus Eestis ehe tõestus Ühendkuningriigi ja Eesti aastaid kestnud headest suhetest ja sellest, et järjest ohtlikumaks muutuvas maailmas tugevdab Balti õhuturbe- ning erinevate kiirreageerimisüksuste-alane koostöö Ühendkuningriigi pühendumust NATO-le ja Eestile.

Kohtumistel kaitseväes ja kaitseministeeriumis arutati õppustel osalemise ja Briti üksuste kohalolekuga seotud küsimusi.

Õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul on Ühendkuningriik Eesti strateegiline partner, kes on oluliselt panustanud NATO heidutuse tugevdamisse oma üksuste siirmisega nii sel aastal kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal.

Kuninglik õhuvägi osaleb viimase kolme aasta jooksul NATO Balti õhuturbe missioonil juba kolmandat korda, Ämaris paiknevad britid teist korda. Ämaris teeniv lennusalk kuulub kuningliku õhuväe 140. ekspeditsiooniüksuse koosseisu, mis alaliselt paikneb Šotimaal Lossiemouth´i lennubaasis.

Brittide lennusalga relvastusse kuuluvad hävitajad Eurofighter Typhoon, mis on valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Juuli lõpus saabus Ämari lennubaasi ka õhutõrjerakettidega relvastatud Ühendkuningriigi kahurväe 16. rügemendi patarei, et osaleda Briti, USA ning Eesti õhuväelastega lennubaasi õhutõrjeõppusel.