Uudised

Kindralleitnant Jacobsoni sõnul on ta väga rahul Saksa üksuste kohalolekuga. „Samuti on minu ohvitserid ja sõdurid rääkinud, et siin harjutamine on neid jõuliselt arendanud,“ lisas ta.

Lisaks Saksa 231. mägijäägripataljoni kaitseväelastele kohtus kindralleitnant Jacobson ja 1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmiga, kes andis ülevaate 1. jalaväebrigaadist ning reservarmee rakendamise põhimõtetest.

Bundeswehri 23. mägijäägribrigaadi 231. mägijäägripataljoni kompaniisuuruse üksus jõudis Eestisse juuli alguses, ligi 200 Saksa kaitseväelast jäävad Tapale kuni septembri lõpuni. Kolmekuuline rotatsioon on jagatud kaheks pooleteise kuu pikkuseks tsükliks, milles osalevad 231. mägijäägripataljoni kaks erinevat kompaniid.

Saksa kaitseväelaste eesmärk on tutvuda Eesti maastiku ja väljaõppetingimustega, lisaks harjutavad sakslased Eesti kaitseväelaste ja teiste siin viibivate liitlasüksustega.

Patika-Pruunakõrve teed kasutavad nii keskpolügoonile sõitvad kaitseväelased kui kohalikud elanikud. Katkisest truubist vallavalitsust teavitanud kolme lapse ema Eliisa Jürmani sõnul lubas vallavalitsus uue truubi paigaldada paari aasta jooksul. „Õnneks ei pidanud nii kaua ootama,“ ütles Eliisa Jürman, kelle sõnade kohaselt voolas vesi tänu katkisele truubile kevadel ja sügisel pere hoovist läbi nagu jõgi. „Kummikutest erilist abi ei olnud – vesi ulatas üle põlve.“.

Ameerika Ühendriikide 15. pioneeripataljoni 902. kompanii rühmaülem leitnant Mitchell Simmonsi sõnul oli teetruubi parandamine maantee kauguse, tee kitsuse ja ristumiskohtade puudumise tõttu küllaltki keeruline operatsioon. „Pidime väga täpselt planeerima oma suurte masinate kasutamist, ehitusmaterjali maha laadimist ja muid taolise teetruubi parandusega kaasnevaid nüansse. Kuid võimalus inimesi aidata oli pingutust väärt,“  ütles leitnant Simmons.

Ühendriikide pioneerid panustasid projekti eritehnika ja tööjõuga, töid juhtinud 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased tööjõu ja materjaliga ning Saksa  231. mägijäägripataljoni kaitseväelased tööjõuga.

„Loomulikult lähevad kõik meie sportlased medaleid püüdma,“ ütles staabi- ja sidepataljoni spordirühma ülem seersant Raido Mitt, kelle sõnul on kuuest kaitseväelasest neli kindlad medalipretendendid. „Kapral Heiki Nabi Kreeka-Rooma maadluses ja meie paarisaerulise neljapaadi võistkonnas võistlevad kapral Tõnu Endrekson, kapral Kaspar Taimsoo ning kapral Andrei Jämsa on need mehed, kellele nii meie kui Eesti rahvas suuri ootusi paneb,“ ütles Mitt.

Kapral Heiki Nabil on muuhulgas ette näidata kaks maailmameistri tiitlit aastatest 2006 ja 2013 ning olümpiamängude hõbemedal 2012. aasta olümpiamängudelt Londonis. Kapral Tõnu Endrekson saavutas koos Jüri Jaansoniga Pekingi olümpiamängudel kahepaadi sõudmises teise koha, samuti on ta maailmameistri võistlustelt võitnud kokku neli pronksmedalit. Endrekson, Jämsa ja Taimsoo on võitnud kolm Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit, viimane Euroopa meistritiitel võideti koosseisus Endrekson, Jämsa, Taimsoo ja Raja selle aasta 8. mail.

Esmakordselt osalevad olümpiamängudel laskja kapral Peeter Olesk ning reamees Martin Kupper. Kapral Olesk krooniti 2013. aastal Euroopa juunioride meistriks, reamees Kupper võitis eelmisel aastal Leirias peetud kergejõustiku heitealade talvistel Euroopa karikavõistlustel kuldmedali.

Staabi- ja sidepataljoni spordirühma kuulub praegu 20 tippsportlast. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine ja toetamine kaitseväes ning ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

„Põhiliselt keskendume Iraagis jalaväetaktika õpetamisele ja relvaõppele,“ ütles treeningmeeskonna ülem kapten Rainer Samarokov. Samarokovi sõnul õpetavad eestlased Iraagi julgeolekujõudude sõduritele tegutsemist jao-, rühma- ning kompaniitasandil. „Väljaõppe eesmärgid oleme paika pannud koos meie liitlastega Ameerika Ühendriikidest ja Taanist, viimastega saab meie koostöö olema kõige tihedam.“

Eesti treeningmeeskond hakkab paiknema Iraagis Anbari provintsis, kuuludes Taani väljaõppekontingendi koosseisu.

Ameerika Ühendriikide juhitav Daeshi-vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitati 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärk on Daeshi-vastase sõjalise võitluse pidamine ja toetamine eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

Riigikogu otsustas Eesti osalemise operatsioonil selle aasta 15. juunil, lubades Iraaki saata kuni 10 kaitseväelast.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul on Scoutspataljonil ees mitu keerulist ülesannet - kolimine Tapa linnakusse ning uute jalaväe lahingumasinate CV90 kasutusele võtmine. „Ma olen kindel, et täna pataljoni juhtimise üle võtnud major Kundla jätkab oma eelkäija tööd ning muudab väeosa veelgi paremaks kui see täna on,“ lisas ta.

Major Tarmo Kundla teenib kaitseväes alates 1996. aastast. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel Vahipataljonis, aastatel 2013 kuni 2015 oli ta 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonna ülem ning 2012 kuni 2013 Scoutspataljoni staabiülem. Alates 2015. aastast oli major Kundla välisteenistuses Ameerika Ühendriikides. Ta on osalenud sõjalistel välisoperatsioonidel Bosnia-Hertsegoviinas luureüksuse Baltsquadron-10 staabiohvitserina ja ISAF operatsioonil Afganistanis planeerimisohvitserina.

„Kakskümmend üks aastat tagasi tulin nooremseersandina siia, Paldiski linnakusse, et anda oma panus Eesti riigi kaitsmisse. Minu teekond oli äärmiselt põnev ning väljakutsete rohke,“ ütles kolonelleitnant Andrus Merilo tseremoonial. „Kõige tähtsam on aga see, et sain teenida koos maailma parimate võitlejatega,“ lisas Merilo, kes jätkab teenistust kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna.

Scoutspataljoni ülema vahetuse tseremoonial osalesid kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm, 1. jalaväebrigaadi üksuste ülemad ja veeblid ning Scoutspataljoni kaitseväelased.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisva lahingutegevuse- ja kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus.

„Olen väga tänulik, et mulle on usaldatud lahingukooli veebli ametikoht,“ ütles vanemveebel Ojasoo. „Soovin kaasata võimalikult palju kaitseväe erinevaid üksusi meie tegemistesse, et nad saaksid anda panuse uue allohvitserkonna sündimisel.“

Vanemveebel Indrek Ojasoo on teeninud kaitseväes 1998. aastast, varasemalt on ta muuhulgas teeninud  NATO Brunssumi väejuhatuse staabis ning osalenud neljal rahvusvahelisel operatsioonil Kosovos ja Afganistanis nii allüksuse ülema kui ka staabiallohvitserina.

Tänaseni lahingukooli veeblina teeninud vanemveebel Tanel Aldošin jätkab oma teenistust 2. jalaväebrigaadis.

Lahingukool kuulub kaitseväe ühendatud õppeasutuste koosseisu, koolitades peamiselt vanemallohvitsere.

„Minu tahe on jätkata kõrgemas sõjakoolis seni tehtud tööd ning hoida ja arendada neid põhimõtteid ja traditsioone, mis aitavad nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks ette valmistada väärikaid ja professionaalseid ohvitsere,“ ütles major Roosnurm.

Major Erkki Roosnurm on õppinud aastatel 1997-1998 riigikaitseakadeemias, aastatel 1998-2003 omandas ta KVÜÕA kõrgemas sõjakoolis ohvitserihariduse ning aastatel 2007-2009 läbis keskastme kursuse. Major Roosnurm on teeninud aastatel 2005-2007 kaitseväe juhataja käsundusohvitserina, aastal 2011 võttis ta sideohvitserina osa rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist Afganistanis.  Aastatel 2009-2010 teenis major Roosnurm Kirde kaitseringkonna Viru jalaväepataljonis erinevatel staabiohvitseri ametikohtadel ning aastatel 2011-2015 Viru jalaväepataljoni staabiülemana. Enne kõrgema sõjakooli ülema ametikohale asumist õppis major Roosnurm Ühendkuningriigis vanemstaabiohvitseri kursusel.

Major Luhaäär jätkab pärast ameti üle andmist õpinguid vanemstaabiohvitseri kursusel Saksamaal.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Tööpäevadel võivad Eesti õhuruumis teha madallende ka Ämaris Balti õhuturbe missiooni raames baseeruvad Briti kuningliku õhuväe hävitajad Eurofighter Typhoon.

Ründelennukid A-10 ja tankurlennuk KC-135  saabusid Eestisse juuli lõpus, et osaleda 8. augustini Eesti õhuruumis peetaval Eesti ja USA õhuväe ühisharjutusel.

Madallennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

„Nende pärgadega mälestame kõiki Sinimägedes hukkunud sõdureid, kes on ilma jäänud kõige kallimast, mida inimene võib omada – oma elust. Mälestame neid, kes on ilma jäänud oma kodudest, peredest, tulevikust ning on olnud sunnitud ringi rändama võõrail mail,“ ütles kaplan kapten Ott Aro.

Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid. Samuti mälestati lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.

25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.

Eesti rahvas kannatas II maailmasõjas sarnaselt teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti Vabariik on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud.

„Teie siinolek täitis kahte eesmärki. Üks neist oli poliitiline – NATO juhtide tasemel kokkulepitud julgeolekumeede ning teine, kuid mitte vähem tähtis, inimlik. Sest ainult läbi vahetu suhtlemise ning koostegutsemise saame me tõeliselt tugevateks liitlasteks, kes vajadusel tegutsevad koos kui üks tervik,“ ütles täna Jõhvi linnakus peetud lõpurivistusel Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.

5. jalaväekompanii ülem kapten Krzysztof Ilnicki tänas Jõhvi linnaku kaadrikaitseväelasi sooja vastuvõtu eest: „Minu alluvad ja mina nautisime siin oldud aega ja teiega suhtlemist. Meil on siiralt hea meel saada tuttavaks nii riigi kaitsjatega kui ka nendega, keda vajadusel kaitsma hakkame.“

Poola kaitseväelaste lõpurivistusel osalesid kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka, 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann ning Viru jalaväepataljoni kaitseväelased.

Poola kaitseväe 17. motoriseeritud jalaväebrigaadi 7. motoriseeritud jalaväepataljoni 5. jalaväekompanii ligi 150 sõdurit viivad kolme kuu vältel väljaõpet ja koostööharjutusi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Poola üksus tuli Eestisse Lätist, kus nad osalesid õppusel Saber Strike ning erinevatel USA ning Läti kaitseväelaste ühisharjutustel.  Soomustransportööridest Rosomak ning veoautodest koosnev kolonn asub teele Jõhvi linnakust pühapäeva hommikul kell 8.00, sõjaväepolitsei saadab kolonni marsruudil Ikla-Pärnu-Türi-Mäo-Tapa-Rakvere-Jõhvi.