Uudised

„Koostöövõime on meile kõigile elulise tähtsusega ning harjutused liitlaste üksustega  suurendavad meie kõigi võimeid,“ ütles Briti õhutõrjepatarei ülem major Andy Bates.

Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul annab koostöö brittidega eestlastele vajalikud kogemused enda võimekuse tugevdamisel. „Eesti kaitseväe vajaduste nimekirja alguses on maapeal paiknevad õhutõrje relvasüsteemid. Seetõttu on meie jaoks ülimalt oluline ja õpetlik selliste süsteemide tundmisel tugineda Suurbritannia kogemustele,“ ütles kolonel Tarien.

Erilist tähelepanu pööratakse õppusel juhtimis- ja kommunikatsioonisüsteemide ühildamisele ning koostööle. Baasi õhutõrje harjutustesse on kaasatud ka siin baseeruv Briti kuningliku õhuväe õhuturbe lennusalk ning Eesti-USA õhuvägede ühisharjutusel osalevad USA ründelennukid A-10. Transatlantilise võimekuse parandamise ja väljaõppe algatuse raames Eestis viibiv Briti õhutõrjeüksus jääb Ämarisse nädala lõpuni.

Ühendkuningriigi kahurväe 16. rügemendi patarei kasutab 1996. aastal kasutusse võetud lühimaa õhutõrjerakette Rapier FSC, mis on mõeldud ülehelikiirusega madalalt lendavate heade manööverdusvõimetega lennukite tõrjumiseks. Süsteemi saab kasutada ka droonide ning tiibrakettide hävitamiseks. Süsteem koosneb stardiseadmetest, millest igaüks kannab kaheksat laskevalmis raketti, seireradarist ja jälgimissüsteemist. 

Kaitsevägi viib harjutusväljadel väljaõpet läbi aastaringselt. Harjutusväljadel kehtivad liikumispiirangud ajal, kui seal toimub väljaõpe. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusväljadel liikumist.

Et vältida inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Iga posti peal on väike must nool, mis näitab kuhu suunda postist jääb harjutusväli. Samuti on osadel postidel märgid, et tegemist on kaitseväe harjutusväljaga ja kontaktnumber.

Laskmiste ja muu sarnase (näiteks lõhketööde) ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.

Harjutusväljadel on sissesõiduteede juures olemas ka infotahvlid, kus on kirjas, millal harjutusväljal tegevus toimub ja seal viibimine võib olla eluohtlik.

Kaitseväe harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta edastatakse infot ka kohalikele omavalitsustele ja ajalehtedele. Kogu kasutusinfo on nähtav ka internetis harjutusväljade kodulehel harjutusvali.mil.ee.

Nii harjutusväljade veebilehel, kohalikes ajalehtedes kui infotahvlitel on kontaktnumbrid, kus saab soovi korral küsida täiendavat infot harjutusväljal toimuva ja seal liikumise kohta.

Jõhvi linnakus paikneva Poola üksuse ülema kapten Krzysztof Ilnicki sõnul avaldas Viru jalaväepataljoni ajateenijate võitlusvaim talle muljet. „Nad võitlesid nagu tõelised tiigrid,“ ütles Ilnick ning lisas, et niivõrd hea võitlusvaimuga liitlasele saavad poolakad vajadusel kindlasti loota.

Viru jalaväepataljoni 1. jalaväekompanii ülema abi nooremleitnant Priit Põdersalu sõnul polnud võistlus juulis ajateenistusse saabunud ajateenijatele kerge, sest nende vastas seisid Poola elukutselised kaitseväelased. „Värskelt tsiviilist tulnud noormehed näitasid, et võistlustel eristas neid elukutselistest sõduritest vaid relva käsitsemise kiirus,“ ütles Põdersalu.

Võistlevad meeskonnad pidid lükkama veoautot, tegema lõuatõmbeid, roomama, jooksma ning demonstreerima relva kasutamise oskust. Võitjat välja ei kuulutatud, võistluse korraldajate eesmärk oli parendada osalejate oskusi ning füüsilist vormi.

Tegemist oli teise Eesti ajateenijate ja Poola kaitseväelaste võistlusega: esimese võistluse korraldas eelmisel nädalal Viru jalaväepataljon, seekord mõtlesid ülesandeid välja Poola kaitseväelased.

Poola kaitseväe 17. motoriseeritud jalaväebrigaadi 7. motoriseeritud jalaväepataljoni 5. jalaväekompanii ligi 150 sõdurit viivad väljaõpet ja koostööharjutusi läbi igas Balti riigis kokku kolme kuu jooksul. Poola üksus tuli Eestisse Lätist, kus nad osalesid õppusel Saber Strike ning erinevatel USA ning Läti kaitseväelaste ühisharjutustel.  Esimesel augustil läheb kompanii Leetu, et harjutada koostööd Leedu kaitseväe üksustega. 

Pataljoni A-kompanii ülema, kapten Marko Pungari sõnul teavitati juhtunust koheselt ka politseid, kes umbes 40-50 cm pikad noortaimed ära võttis ja alustas asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust.

„Politsei tunnustab terase pilguga ajateenijat tänu kellele õnnestus ära hoida vähemalt 250 grammi keelatud ja sõltuvust tekitava aine jõudmine meie tänavatele,“ ütles Võru politseijaoskonna politseimajor Anti Paap.

Eestis välitingimustes kanepitaime kasvatades võib see sirguda mitme meetri pikkuseks. Tavaliselt avastatakse sellised omaette olevad kasvukohad, kas politseile laekuvate vihjete või näiteks ka jõustruktuuride õppuste ja muude sarnaste harjutuste käigus, mida peetakse üldjuhul just seenemetsadest eemal ning eraldatud kohtades.

“Taimede leiukoha vaatlusel võis näha, et nende kasvataja ei ole eksperimenteerija, vaid pigem asjatundja: taimed kasvasid spetsiaalsetes turbakottides, juures oli ka kastmissüsteem,” lisa Paap. Kriminaalasja eeluurimist viib läbi Võru politsei.

Kokku võtsid ligi kakssada sportlast kolmest Balti riigist 19. kuni 22. juulini mõõtu suvebiatlonis, sõjaväe orienteerumises,  jalgpallis, rannavõrkpallis, tänavakorvpallis, sportlikus kalapüügis, males, sangpommispordis, lauatennises, laskmises ning noorkotkaste mitmevõistluses.

Lisaks jalgpallile paistsid eestlased silma rannavõrkpallis, kus kuue võistkonna hulgas saavutas meeste võistkond koosseisus Johan Vahter  ja Keiro Jõgisalu teise koha. Suvebiatloni individuaalarvestuses võttis esikoha staabi- ja sidepataljoni kehalise kasvatuse spetsialist Daniil Steptšenko lätlase Oskars Blausi ees, sõjaväe orienteerumises oli naiste arvestuses võidukas sõjaväepolitseis teeniv leitnant Erika Kalda. Laskmises saavutas kaheteistkümne võistleja hulgas teise koha Raul Erk, meeskondlikult jäi laskmises Eesti Läti ees ja Leedu järel teiseks.

Esimesed Balti sõjaväespordi mängud toimusid 2002. aastal Lätis, 2017. aasta Balti sõjaväespordi mänge peetakse järgmisel suvel Eestis. 

Lennukid lendavad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16. Ämari lennubaasis ajutiselt baseeruvad ründelennukid  A-10 osalevad kuni 8. augustini Eesti õhuruumis läbiviidaval Eesti ja USA õhuväe ühisharjutusel.

“Algav õppus on osa president Barack Obama 2014. aasta septembris välja kuulutatud USA õhuväe roteeruva kohaloleku kavast. Vaatamata väga piiratud ressurssidele on Eesti õhuvägi suutnud Ämari lennubaasist, Tapa õhk-maa laskealast ja Eesti paindlikult korraldatud õhuruumist luua väljaõppekompleksi, mis pakub külastavatele üksustele häid väljaõppetingimusi ja toob neid jätkuvalt Eestisse,” ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Harjutuse käigus kasutatakse Tapa lähedal paikneval kaitseväe keskpolügoonil lennukite pardakahurite õppemoona ja 25-naelaseid õppepomme. Kasutatav õppemoon ei tekita märkimisväärseid heliefekte. Harjutused toimuvad tööpäeviti ajavahemikus kell 10 kuni 17. Õppuse käigus sooritatakse polügooni ümbruses ka madallende. Mujal toimuvate madallendude sooritamisest teavitab kaitsevägi elanikkonda eraldi. Plaani kohaselt lendavad korraga Eesti õhuruumis kuni neli ründelennukit.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud nii oma manööverdusvõime, suure tulejõu kui ka suhteliselt vaikselt töötavate mootorite poolest. Ründelennukid on pärit USA õhuväe 303. eskadrillist, Whitemani lennubaasis Missouri osariigis.

„Maailm on rahutu. Meie siin peame jääma rahulikuks ja suutma säilitada külma närvi. Peame tegema kõik üheskoos selleks, et kaitsevägi oleks võitlusvõimeline, relvastatud, varustatud ja mehitatud nii, et mitte kellelgi ei tuleks pähe sellele väele väljakutset esitada,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras rivistusel.

Lisaks kaitseväe juhatajale osalesid tseremoonial kaitseminister Hannes Hanso, riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed ja jõustruktuuride ning välisriikide esindajad. Kaitseväe juhataja senine asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik jätkab teenistust Eesti sõjalise esindajana NATO Euroopa ülemjuhatuse (SHAPE) juures ning senine peastaabi ülem kommodoor Igor Schvede Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.

Kindralleitnant Terrase sõnul on brigaadikindral Tiganik ja kommodoor Schvede muutnud kaitseväe sisulisemaks nii, et kaitsevägi koosneb reaalsetest üksustest, mis on päriselt võitlusvõimelised. „Olete selleks teinud määramatult palju ning järjekindlalt suunanud meie kaitseväe nägu ja tänu teile oleme suutnud kaitseväe arengukavast täita tugevasti üle 90 protsendi,“ lisas Terras.

Kaitseminister Hannes Hanso autasustas brigaadikindral Tiganikku ja kommodoor Schvedet kaitseministeeriumi teise klassi teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest riigikaitse arengukava 2013-2022 rakendamisel. Kaitseväe juhataja andis brigaadikindral Tiganikule ja kommodoor Schvedele üle hinnalise kingituse pikaaegse teenistuse ning märkimisväärse panuse eest kaitseväe arengusse.

Brigaadikindral Indrek Sirel oli alates 2006. aastast maaväe staabi ülem ja maaväe ülema kohusetäitja ning 2008. aastast maaväe ülem. Enne praegusele ametikohale asumist teenis ta Hollandis NATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosakonna ülemana.

Kolonel Martin Herem on alates 2012. aastast olnud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema asetäitja ning alates 2013. aastast õppeasutuste ülem.

Brigaadikindral Artur Tiganik on teeninud 1. jalaväebrigaadi ülema, maaväe staabiülema, 2012. aastast maaväe ülema ja 2014. aastast kaitseväe juhataja asetäitjana. Kommodoor Igor Schvede on enne teeninud peastaabi ülema asetäitja ning mereväe ülemana.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna juhataja Nele Rand ütles, et sel aastal tuli väga suur hulk kandideerimisavalduse esitanud kandidaatidest ka sisseastumiskatsetele. „Katsetele tulnute arv näitab, et kandidaatide valik on olnud teadlik,“ ütles Rand. „Suurel osal kandideerijatest, kes ka teistesse kõrgkoolidesse sisseastumisavalduse esitasid, on kõrgem sõjakool märgitud esimeseks eelistuseks.“

Sisseastumiskatsetele tuli 93 ajateenistuse läbinud kandidaati, kelle hulgast vastuvõtukomisjon võttis kooli vastu 64 kandidaati. Eelmisel aastal sooritasid sisseastumiskatsed edukalt 10 kandidaati, kes ajateenistusse läksid ning sel aastal õppima saavad asuda. Sisseastumiskatsetele tuli ka 30 kandidaati, kes ei ole ajateenistust läbinud. Neist 22 sooritasid katsed edukalt ning saavad õppima asuda pärast ajateenistuse läbimist.

Õppeosakond avalikustab vastuvõetute nimekirjad täna õhtuks SAIS-is ning kõrgema sõjakooli kodulehel. Vastuvõetud saavad oma õppima tulekut kinnitada SAIS-is kuni 1. augusti õhtuni. Uus kursus tuleb kooli 8. augustil.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Kui seni viisid Eesti rahuvalvajad ümberkaudsetes asulates ja sinise joone lähedal läbi regulaarseid patrulle, siis järgnevad kaks kuud jälgitakse Liibanoni ja Iisraeli eraldavat sinist joont pidevalt. Samuti jätkatakse motoriseeritud- ja jalgsipatrullide läbiviimist.

„Järgnevad kuud toovad meie rühmale suurema vastutuse, kuna hoolimata patrullide arvu vähenemisest peame samaaegselt hakkama ainult oma üksusega tagama baasivalvet, mehitama juhtimispunkti ja hoidma ühe jao pidevas kiirreageerimisvalmiduses,“ ütles rühmaülem nooremleitnant Valdo Hälvin ja lisas, et ülejäänud pataljonist eraldi paiknemine suurendab üksuse koormust, kuid samas möödub tegutsedes aeg kiiremini.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitmeid intsidente. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Erinevate väiksemate positsioonide mehitamine on osa regulaarsest teenistusest. Sarnaselt Soome kontingendile mehitavad Iiri rahuvalvajad roteeruvalt positsiooni 6-52. Eestlaste uut teenistuskohta ümbritsevad kaitsebarjäärid, olemas on vaatlus- ja kaitsepositsioonid, helikopteri maandumisplats, söökla ning sarnased olmetingimused nagu põhibaasis.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras neljas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Lisaks teenib kaks kaitseväelast Liibanonis ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO.

Eesti jalaväerühma Estpla-21 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-21 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.