Uudised

„Super tulemus,“ oli verekeskuse arstil Sirly Tikasel hea meel, et nii paljud vormikandjad, kellest suurema osa moodustasid kolm nädalat tagasi ajateenistusse astunud sõdurid, tulid abivajajaid aitama. „Kindlasti oleme siit saanud ka sellist verd, mille varud on meil kriitilised. Noormehed juba uurisid, millal järgmine kord tuleme,“ lisas ta.

Suurtükiväepataljoni ajateenija reamees Germo Nõgesmaa sõnul on vereandmine päris huvitav kogemus: „Nii suurt nõela pole mulle arstid varem veeni sisse pannud,“ ütles ta ning lisas, et teiste aitamine tekitab terves noores mehes ikka hea tunde. „Pärast vere andmist saab natuke puhata energia taastamiseks, nii et kasu on mõlemapoolne,“ leidis Nõgesmaa.

Igalt doonorilt võeti 450 ml verd, millega saab aidata vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

„Meie rotatsioonil on mitu olulist eesmärki – me harjutame Eesti maastikul, mis ei ole üks kergemaid ning saame seeläbi tugevamaks ja teeme koostööd Eesti kaitseväelastega, mis tugevdab meie liitlassuhteid,“ ütles brigaadikindral Sollfrank ja tänas Eesti riiki ning kaitseväge sooja vastuvõtu eest.

Saksa kaitseväelaste eesmärk on tutvuda Eesti maastiku ja väljaõppetingimustega ning harjutada koos Eesti kaitsejõudude ja teiste siin viibivate liitlasüksustega. Üksus jõudis Eestisse juuli alguses ning jääb Tapale kuni septembri lõpuni.

Kolmekuuline rotatsioon on jagatud kaheks pooleteise kuu pikkuseks tsükliks, milles osalevad 231. mägijäägripataljoni kaks erinevat kompaniid. Kokku on Saksa kontingendi suurus ligi 200 inimest.

Mägijäägrite üksused on spetsialiseerunud raskel maastikul ning ekstreemsetes ilmastikutingimustes tegutsemisele. Eestis teenivate üksuste relvastusse kuuluvad jalaväe lahingumasinad Boxer ja luuresoomukid Eagle. 231. mägijäägripataljoni kodubaas asub Bad Reichenhallis Lõuna-Saksamaal.

Ajaga 8:41,13 lõpetanud kapral Kotštegarov tagas triatloni võiduga pääsu ka Hawaii Ironmanile. Kapral Kotšegarov lõpetas 3,8 kilomeetrise ujumisdistantsi seitsmendana, 180 kilomeetrise rattasõidu järel oli ta tõusnud kolmandaks ning jooksudistantsi lõpetas juba esimesena.

Kapral Kirill Kotšegarov kuulub staabi- ja sidepataljoni kehakultuuri ja spordi arenduskeskuse koosseisu. Kehakultuuri ja spordi arenduskeskuse eesmärk on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus staabi ja sidepataljonis perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Lennukid lendavad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Pean väga tähtsaks kaasamist ja meeskonnatööd. Esimene neist on ülemast sõltuv, teine aga kõigist. Kuna ma tunnen õppeasutuste võtmetöötajaid varasemast ajast, tean, et meeskonnatöö saab käima. Seega on kõige olulisem tuvastada need õiged valdkonnad, millele prioriteet suunata, selles omakorda tuleb toeks eelnimetatud kaasamine. Usun, et koos saame väljakutsetega hakkama,“ ütles KVÜÕA ülema ülesannetesse asunud kolonelleitnant Mõts.

Kolonelleitnant Mõts alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal. Ta on lõpetanud riigikaitse akadeemia kaitseväe õppesuuna, Balti kaitsekolledzi vanemstaabiohvitseride kursuse ning täiendanud end USA maaväe suurtükiväekoolis. 2011. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistrikraadi sotsioloogias. Aastatel 2005-2012 teenis kolonelleitnant Mõts KVÜÕA-s, sealhulgas taktika õppetooli ülemana. Tema sulest on ilmunud “Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused,” mis on KVÜÕA-s maaväeohvitseridele taktika ja staabitöö õpetamisel oluline õppematerjal. Ta on osalenud välisoperatsioonil Bosnia- ja Hertsegoviinas kontingendi vanemana. Alates 2012. aastast oli Mõts Kirde kaitseringkonna ning alates 2014. aastast Lõuna kaitseringkonna ülem. 2015. aastast on kolonelleitnant Mõts olnud kaitseväe peastaabi nõunik doktriinide alal.

KVÜÕA senine ülem kolonel Martin Herem suundub edasi kaitseväe peastaabi ülema ametikohale. Kolonel Heremi teenistus kaitseväes algas aastal 1996 Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis. Ta on lõpetanud Eesti riigikaitse akadeemia, KVÜÕA keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse ja kõrgema juhtimiskursuse. 2002. aastast sai kolonel Heremist KVÜÕA õppejõud ning hiljem taktika õppetooli ülem. 2012. aastast on kolonel Herem olnud KVÜÕA ülema asetäitja ning alates 2013. aastast kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Eesti ja Soome kaitseväelased arutasid kahe riigi kaitsevägede vahelist koostööd ja piirkonna julgeolekuküsimusi. Viitseadmiral Takanen külastas samuti NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskust ja tutvus Ämari lennubaasiga.

Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Alates eelmise aasta kevadest teenivad Eesti rahuvalvajad Liibanonis Soome kontingendi koosseisus Soome – Iiri ühispataljonis ja jätkavad teenistust koos soomlastega ka siis kui pataljoni juhtriigiks saab sellest sügisest Iirimaa.

 Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid, Eestil on tihe koostöö Soomega logistika ja relvastuse vallas. Kaitsevägi kasutab nii Eestis kui ka sõjalistel operatsioonidel Soome päritolu soomustransportööre Sisu.

Miinijahtija Sakala komandör kaptenmajor Ott Laanemets ütles, et laeva meeskond on eelseisvaks teenistuseks valmis, sest paljud laeval teenivad mereväelased on miinitõrjegrupis teeninud ka varasemalt ja hiljuti läbiti laevaga ka edukalt NATO lahinguvalmiduse test.

Miinijahtija Sakala ja tema meeskond läbis lahinguvalmiduse testi juunikuu keskpaigas. Kahenädalane test lõppes lõpuharjutusega. Muuhulgas imiteeriti terroristide paadi rünnakut laevale, mille käigus hukkus stsenaariumi kohaselt ka laeva komandör. Seetõttu jäi vastase tõrjumine ja rünnaku tagajärgede likvideerimine ülejäänud meeskonna ülesandeks.

Erinevate laevadega on Eest mereväelased NATO miinitõrjegruppides osalenud juba üle kümne aasta, kuid seekord juhib miinitõrjegruppi esmakordselt Eesti mereväe ohvitser. Alates käesoleva aasta juunikuust juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa ning tema staabis teenib ka kolm Eesti mereväe ohvitseri. Miinijahtija Sakala ja tema meeskond alustab koos liitlasriikide mereväelaste ja nende alustega koos harjutamist järgmisel nädalal. EML Sakala koosseisus teenib miinitõrjegrupis ka kolm mereväe ajateenijat.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrje grupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja mille ülesandeks on olla esmaste kiirreageerijate hulgas. Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjevõimekusega laevadest, osaleb erinevate riikide õppustel ja harjutustel. 

Sisseastumiskatsed maa-, mere- ja õhuväe rakenduskõrghariduse õppekava kandidaatidele algavad esmaspäeval, 18. juulil kell 09:00 kaitseväe ühendatud õppeasutuste peahoones organisatoorse poolega, millele järgneb kell 12:00-17:00 Tähtvere pargis üldfüüsiline test. Üldfüüsilise testi tulemused selguvad hiljemalt järgmisel päeval kell 10:00. Kandidaatide kutsesobivusvestlused toimuvad 19.-20.07 kell 09:00-17:00 KVÜÕA peahoones.

„Kõik katsetele registreerunud saavad hiljemalt 15. juulil läbi sisseastujate infosüsteemi katsete toimumise kohta teavituse, kutsesobivusvestluste täpsed kellaajad avaldatakse 18. juulil kõrgema sõjakooli koduleheküljel,“ ütles KVÜÕA õppekorraldusspetsialist Katrin Sütt.

Katsete tulemusena kujunenud pingereal vastuvõetavad õppurid otsustatakse neljapäeval vastuvõtukomisjoni koosolekul. Sisseastumiskatsete tulemused avaldatakse sisseastujate infosüsteemis ja kõrgema sõjakooli koduleheküljel neljapäeval kell 17:00.

Rakenduskõrgharidusõppe sisseastumiskatsetele on tänavu registreerunud maaväe õppesuunale 119, mereväe õppesuunale 27 ja õhuväe õppesuunale 44 noort. Neist 133 on läbinud ajateenistuse ning saavad vastuvõetuks osutudes juba sel sügisel õppima asuda. Ülejäänud vastuvõetuks osutunud immatrikuleeritakse õppeasutustesse 2017/2018. õppeaastal pärast ajateenistuse läbimist.

Kandidaatidele on sisseastumiskatsete ajaks eelregistreerimise alusel võimaldatud majutus. Katsete tulemused avalikustatakse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast sisseastumiskatsete toimumist õppeasutuste kodulehel. Katsetele tulles on kandidaatidel vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Sisseastumiskatsete nõuete kohta leiab täpsemat teavet kõrgema sõjakooli kodulehelt  .

Kõrgem sõjakool tagab parima juhtimisalase kõrghariduse Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lennukid lendavad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.