Uudised

Alates maikuust tegelesid USA pioneerid pea 4 km pikkuse rasketehnika tarbeks mõeldud tee rajamisega keskpolügoonile, samuti valmistati kahe väljaõppevahendite ladustamise tarbeks rajatavate kerghallide vundamendid.

Lisaks sellele ehitati kohaliku Vohnja kooli lastele mängumaja ja tööriistakuur ning rajati mõisaparki lagunenud silla asemele uus.

„Meie Eestis viibimise aeg oli väga meeldiv ning mul on hea meel, et saime olla abiks keskpolügooni infrastruktuuri arendamisel. Samuti olen rõõmus, et Vohnja koolile mängumaja, tööriistakuuri ja uue ilusa silla ehitades saime anda midagi tagasi ka kohalikule kogukonnale,“ ütles siin tegutsenud 902. kompanii ülem kapten Enoch Dixon

902. kompanii vahetab Eestis välja 15. pataljoni 500. kompanii, kelle ülesandeks on pooleliolevate ehitustööde jätkamine. Umbes nädala kestva rotatsiooni lõppemiseni viibivad mõlemad üksused Eestis üheaegselt. Roteeruva üksuse suuruseks on umbes 130 inimest ja ligi 100 tehnikaühikut.

„Gladiaatorite“ hüüdnime kandev 902. kompanii on 15. pioneeripataljoni allüksus, mis on spetsialiseerunud ehitustöödele ning võimeline läbi viima ka valitud lahingpioneerülesandeid. Kompanii loodi 1942. aastal ning osales ka II maailmasõjas, hilisemalt on tegutsetud liitlaskoostöö raames Euroopas. Alaliselt paikneb 15. pioneeripataljon Saksamaal Grafenwöhris.

„Kuperjanovi pataljon on oma ajaloos ületanud Velikaja jõe idas ja võidelnud lõunas vabaks tee Riia linnani. Olles tänapäeval kaitseväe suurim jalaväepataljon seisavad haritud ja asjatundlikud ohvitserid ning allohvitserid hea selle eest, et siin välja õpetatud reservväelased ei ole vajadusel kehvemad enda vaarisadest. Juhtida kuperjanovlasi pataljoniülemana on suur au, vastutus ja väljakutse,“ ütles juhtimise üle võtnud major Toomas Tõniste.

Major Tõniste teenib kaitseväes 1996. aastast. Ta on oma teenistuskäigu jooksul olnud Vahipataljonis nii rühma kui kompanii ülem, kaitseväe ühendatud õppeasutuses õppur ja lektor ning 1. jalaväebrigaadi staabiohvitser. Enne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemaks asumist teenis major Tõniste Kuperjanovi pataljonis staabiülemana.

Major Tõniste lõpetas aastal 1998  Eesti riigikaitse akadeemia kaitsekolledži  ning on seejärel ennast täiendanud erinevatel kursustel Eestis ja välisriikides. Nende hulgas lõpetas ta aastal 2006 Ühendkuningriigi maaväe nooremstaabiohvitseride kursuse Slovakkias, aastal  2015 maaväe vanemstaabiohvitseride kursuse Leedus ning sel aastal kõrgemad staabikursused Balti kaitsekolledžis.

Kolm aastat Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana teenistuses olnud kolonelleitnant Tõevere ütles, et teenistusaastad Kuperjanovi jalaväepataljonis olid väljakutsete rohked, millest on edasisse teenistusse kaasa võta hea meeskonnatöö kogemus.

„Kolm aastat Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana olid pingelised, kuid sellise meeskonnaga, nagu seda on kuperjanovlased, ei olnud ükski takistus ületamatu. Hindan kõrgelt isiklikku kogemust, mis on seotud reservüksuste vahetu väljaõppega, ligi tuhande alluva juhtimisega ning teenistuse üldise korraldamisega Taara linnakus – see on arendanud mind nii ohvitseri kui inimesena,“ ütles pataljoni juhtimise üle andnud kolonelleitnant Hando Tõevere.

Kolonelleitnant Tõevere jätkab teenistust kaitseväe peastaabi operatiivosakonna operatiivjaoskonna ülemana. Kus tema peamisteks ülesanneteks on kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine  koostöös NATO ja välisriikide sõjaliste organisatsioonidega.

Eesti arvestuses läks open-divisjonis kaks esimest kohta Kaitsejõudude spordiklubi laskuritele, Eesti meistri tiitli sai kapral Meelis Unt. Divisjoni üldarvestuses läks võit põhjanaabrile Jarkko Laukiale.

Eesti standard-divisjonis olid esimesed kolm laskurit kõik Kaitsejõudude spordiklubi liikmed, Eesti meistriks tuli nooremveebel Mario Merirand. Standard-divisjoni üldvõit läks taas soomlasele Timo Vehviläinenile.

Kaheksateistkümnest laskeharjutusest koosnenud võistlus tõi kokku 143 võistlejat 12 riigist, sealhulgas Hispaaniast. Suurim arv välisvõistlejaid oli Soomest. Peakorraldaja kapten Allar Eesmaa sõnul näitasid võistlejad kõrget taset relvakäsitsemisel.  „Tänan kõiki abilisi, kes aitasid võistlust läbi viia ja loomulikult ootame teid järgmisel aastal tagasi.“

Praktikal-laskmise juures on laskuritele jäetud erinevaid valikuvõimalusi kuidas laskeharjutust läbida, võistlusel saavad otsustavaks jõud, kiirus ja täpsus.

Estonian Open Rifle on üks osa Kaitsejõudude spordiklubi korraldatavast sarjast, kuhu kuuluvad veel ka püstoli ning haavlipüssi võistlused.

Viiendat korda läbi viidud Estonian Open Rifle on muutunud hinnatud jõukatsumiseks lisaks Eesti laskuritele ka välisvõistlejate hulgas, mida näitas ka selleaastane võistlusele registreerumise kiirus ja ootejärjekorra pikkus. Võistluse pealoosi auhinnaks on uus vintpüss, mis loositakse välja ainult Eesti laskurite hulgast.

Ametistlahkuv kolonelleitnant McNicol teenis viimased kaks aastat Ameerika Ühendriikide saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna ülemana ja jätkab teenistust Ühendriikides.

Kindralleitnant Terras ütles kaitseväe peastaabis teeneteristi üle andes, et kolonelleitnant McNicol saabus Eestisse julgeolekualaselt väljakutseid esitaval ajal ning viimase kahe aasta jooksul kaitseväge toetanud nii USA üksuste Eestisse toomisel kui ka Eesti kaitseväelaste koolitamisel Ameerika Ühendriikides.

Teeneteristi üleandmisel kaitseväe peastaabis kindral Laidoneri toas osales ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis James Melville.

„See on väga positiivne, et lisaks Eestis paiknevale USA üksusele, on siin ka Saksa ja Poola kompaniid. Koostöö liitlastega parandab kindlasti üksteisemõistmist ja annab neile parema ettekujutuse Eesti maastikust ja siinsest keskkonnast,“ ütles 1. jalaväebrigaadi staabiülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu. 

Saksa kaitseväelased jäävad Tapale kuni septembri lõpuni. Kolmekuuline rotatsioon on jagatud kaheks pooleteise kuu pikkuseks tsükliks, milles osalevad 231. mägijäägripataljoni kaks erinevat kompaniid. Kokku on Saksa kontingendi suurus ligi 200 inimest.

Saksa kaitseväelaste eesmärk on tutvuda Eesti maastiku ja väljaõppetingimustega ning harjutada enda rutiinseid tegevusi siinsetes oludes. Lisaks on planeeritud ühiseid harjutusi koos Eesti kaitsejõudude ja teiste siin viibivate liitlasüksustega.  

Mägijäägrite üksused on spetsialiseerunud raskel maastikul ning ekstreemsetes ilmastikutingimustes tegutsemisele. Eestisse saabuvate kompaniide relvastusse kuuluvad jalaväe lahingumasinad Boxer ja luuresoomukid Eagle. 231. mägijäägripataljoni kodubaas asub Bad Reichenhallis Lõuna-Saksamaal. 

Fotod:

1. jalaväebrigaadi staabiülema kolonelleitnant Mati Tikerpuu sõnul on  positiivne, et teenistusse asuvatest noortest enam kui 70% on kesk- või kõrgharidusega. „Tegemist on motiveeritud ja haritud noorte inimestega, kelle jaoks on oluline täita oma põhiseadusest tulenevat kohust. 1. jalaväebrigaadis saavad nad kvaliteetse väljaõppe ning annavad enda panuse Eesti riigi kaitsesse.“

Värskelt 1. jalaväebrigaadis väljaõpet alustanute seas oli ka seitse vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtnud neidu.

Sel nädalal teenistusse asuvate kutsealuste ajateenistus kestab üksteist kuud. Esmalt läbivad ajateenijad kolmekuulise sõdurioskuste baaskursuse ja seejärel alustavad õpinguid nooremallohvitseri või autojuhi erialakursusel. Teenistuse teises pooles harjutavad võitlejad ühtse üksusena tegutsemist allüksusekursusel ning reservi arvatakse nad järgmisel aastal pärast kevadist suurõppust.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus kuhu kuulub ajateenijatest formeeritud Kalevi ja Viru jalaväepataljonid ning elukutseline Scoutspataljon. Lisaks kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

Venemaa Föderatsiooni vaatluslennud sooritatakse rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud digisensoritega. Lennukil on 17 vaatlejat, samuti Eesti kaitseväelased, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist.

Edasi suunduvad Venemaa vaatlejad Soome, et teha sealgi vaatluslende. Hetkel viibib ka Venemaal üks Eesti kaitseväelane, kes teeb seal vaatluslende Kanada meeskonna koosseisus.

Vene Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel.

Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas. Samuti käivad eestlased teistes riikides vaatluslende tegemas, näiteks viimati tegid Eesti kaitseväelased vaatluslennu aprillis Venemaa kohal.

Bundeswehri 23. mägijäägribrigaadi 231. mägijäägripataljoni kompaniisuuruse üksuse põhiosa jõuab Tapale sel kolmapäeval ning kokku on Saksa kontingendi suurus ligi 200 inimest. Üksuse tehnika tuuakse meritsi Paldiskisse, kust sõidukid liiguvad täna ja homme läbi Keila ja Saue Tallinn-Narva maanteele ning sealt edasi Tapale.

Saksa kaitseväelased jäävad Tapale kuni septembri lõpuni. Kolmekuuline rotatsioon on jagatud kaheks pooleteise kuu pikkuseks tsükliks, milles osalevad 231. mägijäägripataljoni kaks erinevat kompaniid.

Saksa kaitseväelaste eesmärk on tutvuda Eesti maastiku ja väljaõppetingimustega ning harjutada enda rutiinseid tegevusi siinsetes oludes. Lisaks on planeeritud ühiseid harjutusi koos Eesti kaitsejõudude ja teiste siin viibivate liitlasüksustega. 

Mägijäägrite üksused on spetsialiseerunud raskel maastikul ning ekstreemsetes ilmastikutingimustes tegutsemisele. Eestisse saabuvate kompaniide relvastusse kuuluvad jalaväe lahingumasinad Boxer ja luuresoomukid Eagle. 231. mägijäägripataljoni kodubaas asub Bad Reichenhallis Lõuna-Saksamaal.

Ameerikapäraseid veiseliha burgereid ja sealiharibi pakkus restoran Mack Bar-B-Que, kelle initsiatiivil kogu sündmus toimuski.

Mack Bar-B-Que restorani asutaja Sten Sarapi sõnul ei olnud see juhus, et oma toetust pakuti just Ameerika iseseisvuspäeva peo korraldamisel. „See on ameeriklaste jaoks väga tähtis püha ning kuna see toimub suvel, avaneb ühtlasi hea võimalus mõnusaks grillipeoks. Ameeriklased hindavad meie pakutavat toitu ja ka Tapal pakutud menüüle on tagasiside olnud väga hea.“

„See on mulle teadaolevalt esmakordne juhus, kui eraettevõtte on sellise ürituse enda vahenditest korraldanud,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ja USA üksuse läviohvitser kapten Rauno Viitmann. „Idee võeti kõigi osaliste poolt soojalt vastu ning meie liitlased on kindlasti tänulikud, et saavad enda iseseisvuspäeva koduses õhkkonnas nautida.“

Lisaks ameerikapärasele toidule ja joogile said liitlased eile nautida ka head muusikat, sest iseseisvuspäeva pidustused lõpetas Maarja-Liis Ilusa kontsert.

Näiteks 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis alustab oma sõjalist väljaõpet üle 400 suvise eelkutsega saabuva kutsealuse.

2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul saavad sel nädalal väeossa saabuvad noored oma väljaõppe jooksul ettevalmistuse vahetamaks sõjaaja üksuste kooseisust välja vanema aastakäigu mehed.

1. jalaväebrigaad võtab sel nädalal teenistusse ligi tuhat noort. Suurem osa neist alustab teenistust Tapal, ülejäänud kas Viru jalaväepataljonis või tankitõrjekompaniis Jõhvis või Kalevi jalaväepataljonis Paldiskis. 1. jalaväebrigaadi saabub vabatahtlikult riigi kaitsmist õppima ka kümme neidu.

Samuti saabub sel nädalal ligi 200 kutsealust Vahipataljoni, kellest 25 jätkab peale sõduri baaskursust mereväes, ning ligi150 logistikapataljoni. Staabi- ja sidepataljoni oodatakse sel nädalal sõjalist väljaõpet läbima ligi 45 noort. 

Uute sõdurite väljaõpe algab sõduri baaskursusega, kus esimese kümne nädala jooksul omandavad noored üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutavad teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Sõduri baaskursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.