Uudised

Sügisel algaval õppeaastal ootab kadette ees uuenenud õppekava, milles on muudetud sõjaliste ja tsiviilõppeainete toimumisajad semestrite jooksul. „Kui varasemalt on noored esimesel semestril saanud vaid tsiviilõppeaineid, siis nüüdsest on need põimitud ka sõjaliste õppeainetega. Sügisel alustavate kadettide jaoks on uus ka see, et juba esimese semestri lõpus toimub kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülene õppus, kus harjutatakse esmaseid õpitud ja omandatud teadmisi,“ ütles õppeosakonna juhataja Nele Rand. „Kaitsevägi vajab võimekaid tulevasi ohvitsere, kes sügisel alustavatest kadettidest tänu heale rakenduskõrgharidusõppele kolme aasta pärast ka saavad.“

Sel aastal esitati ajateenistuse läbinud kandidaatide poolt kokku 148 avaldust, neist 84 maa-, 21 mere- ja 28 õhuväe sõjaväelise juhtimise erialale. Kõrgemasse sõjakooli on võimalik sisse astuda ka enne ajateenistuse läbimist, seda võimalust kasutas 57 noort, kes pärast sisseastumiskatsete ning ajateenistuse edukalt läbimist immatrikuleeritakse kandidaadi kinnituse alusel järgmisel õppeaastal.

Kandidaatide vastuvõtt sõjakooli toimub paremusjärjestuse alusel, lähtudes lõputunnistuse keskmisest hindest ja riigieksamite tulemusest ning kutsesobivuse ja üldfüüsilise testi alusel kujunenud punktisummast. Sisseastumiskatsed kõrgema sõjakooli rakenduskõrgharidusõppesse toimuvad 18.-22. juulil 2016.

Tänavu võetakse sõjakooli vastu kuni 75 õppurit – 55 maa-, 10 mere- ja 10 õhuväe erialale. Eelmisel aastal sissesaanutest on õppima asumist kinnitanud 11 kandidaati.

Kõigil põhikursustel kestab õpe kolm aastat. Õhuväe kadetid läbivad osa erialasest väljaõppest Eesti lennuakadeemias ning mereväe eriala kadetid TTÜ mereakadeemias.

Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lennukid lendavad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Meie rotatsioon hakkab läbi saama ning tahtsime lõpetuseks anda midagi ka meid lahkelt vastu võtnud kohalikule kogukonnale,“ ütles pioneerikompaniis teeniv seersant Sean Hoisington ja lisas, et kuna kõige lähemal asub nende paiknemisalale Vohnja, langes valik just selle küla kasuks. „Ka mul on kodus väikesed lapsed ning isana tean ma väga hästi kui palju emotsioone taoline värviline majakene tuua võib,“ lisas seersant Hoisington.

Vohnja Lasteaia-algkooli juhataja Õnne Kiviperk meenutas, et mõned kuud tagasi tuli kõne kaitseväelt pakkumisega mängumaja mõisakooli hoovi ehitada: „Meil oli veel üks suur mure – lagunenud ning ohtlik sild, kust oli hea minna parki nii kehalise kasvatuse tundides kui ka suusatamise ajal. Juba paar aastat oleme pidanud ringiga minema, nüüd sai ka see mure lahenduse.“

Vohnja lasteaed-algkool asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ja seal õpib üle 50 lapse.

Mängumaja lõpuviimistlusele aitasid kaasa ka hetkel vibulaske laagris viibivad kohalikud lapsed – koos ameerika sõjaväelastega muutsid nad puumajakest erksaks. „Eile saime koos värvida, väga põnev oli. Meie mänguväljakul oligi värvidest puudu, nüüd on siin palju lõbusam,“ ütles sügisel kolmandassi klassi minev Vohnja algkooli õpilane Siim Oliver Kalmus.

902. kompanii on 15. pioneeripataljoni allüksus, mis on spetsialiseerunud erinevatele ehitusülesannetele ning võimeline läbi viima ka valitud lahingpioneerülesandeid. Kompanii loodi 1942. aastal ning osales ka II maailmasõjas, hilisemalt on tegutsetud liitlaskoostöö raames Euroopas.

15. pioneeripataljon loodi 1916. aastal, üksus võttis osa mõlemast maailmasõjast, samuti Korea ja Vietnami sõdadest. Pataljoni ülesanne on toetada relvajõude pioneerivõimekusega, sealhulgas rajada ülesande täitmiseks vajalikke ehitisi ning teid. Alaliselt paikneb 15. pioneeripataljon Saksamaal Grafenwöhris.

„Väljaõpe saab kohe alguses olema rohkem suunatud praktilistele sõdurioskustele, mis jätab meile rohkem aega nende oskuste lihvimiseks,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem kapten Ivo Peets.

Esimest korda õpetasid instruktorid ajateenijaid uue õppekava alusel eelmisel aastal, kui Kalevi jalaväepataljoni juulikutse ajateenijad läksid esimesse õppelaagrisse juba kolmandal teenistuspäeval. Kapten Peetsi sõnul olid ajateenijad uue õppekavaga rahul „Tänu sellele, et kohe alguses said nad relvadest lasta ja metsas mütata,  möödusid esimesed nädalad kiiresti ning motivatsioonile mõjus see väga positiivselt,“ ütles kapten Peets.

Senini möödus 1. jalaväebrigaadi ajateenija esimene teenistuskuu värske ajateenija jaoks väeosa territooriumil, kus rõhku pandi elukorralduse tutvustamisele ning teoreetilisele õppele. Nüüd saavad väljaõppe uue õppekava järgi kõik 1. jalaväebrigaadi ajateenijad.

Ajateenistus algab sõduri baaskursusega, kus esimese kümne nädala jooksul omandavad noored üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutavad teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Sõduri baaskursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud.

„Ainsa Eesti kõrgkoolina pakub kõrgem sõjakool tudengitele õppimise ajal palka alates 650 eurost ja tagab lõpetajatele töökoha koos üle keskmise palgaga,“ ütles kapten Kristjan Kostabi ja lisas, et sõjakoolist saab väga hea kõrghariduse ning õpe toimub koos teiste Eesti ja välisriikide kõrgkoolidega.

Tänavu ei soorita kõrgemasse sõjakooli sisseastujad esimest aastat akadeemilist testi, nüüdsest hinnatakse kandidaatide akadeemilist võimekust  lõputunnistuse keskmisest hindest lähtudes. Sisseastumiskatsetel ootab kandidaate ees kutsesobivusvestlus ja üldfüüsiline test ning katsed saab sooritada juba enne ajateenistust.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maa-, mere- ja õhuväe õppesuunale. Sõjakooli põhikursustele võetakse vastu kuni 75 õppurit – 55 maa-, 10 mere- ja 10 õhuväe erialale. Õppe kestvuseks on kõigil õppesuundadel kolm aastat.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maa-, mere- või õhuväe üksustes. Täpsem informatsioon sisseastumistingimuste kohta kõrgema sõjakooli kodulehel http://www.sojakool.ee/tule-oppima/.

„Eesti võistkond ja selle kõik liikmed näitasid mängudel üles tugevat tahet ja otsusekindlust, tasuks selle eest väga head tulemused ja korralik medalisadu. Olen teile tänulik, et Eestit ja kaitseväge väga kõrgel tasemel edukalt esindasite,“ ütles kindralleitnant Terras mängudel osalenud kaitseväelastele.

 Tänavu mais Ameerika Ühendriikides Orlandos Floridas toimunud Võitmatute spordimängudel osales 13 vigastatud Eesti kaitseväelast. Eestlased võitsid kokku kümme medalit: ujumises kulla, kaks hõbedat ja pronksi, sõudmises kaks kulda ning nii kettaheites, jõutõstmises kui Driving Challenge’is ühe hõbeda ja kuulitõukes ühe pronksi.

 Võitmatute spordimängude idee algatajaks ja patrooniks on Tema Kuninglik Kõrgus prints Harry. Sel aastal oli mängude kavas kümme erinevat ala, kus osales üle 500 vigastatud sõjaväelase kokku 15 riigist.

 Mängud peeti sel aastal teist korda. Esimesed Võitmatute mängud toimusid 2014. aastal Londonis ning järgmised leiavad aset 2017. aastal Kanadas Torontos.

Poola kaitseväe 17. motoriseeritud jalaväebrigaadi 7. motoriseeritud jalaväepataljoni 5. jalaväekompanii ligi 150 sõdurit viivad väljaõpet ja koostööharjutusi läbi igas Balti riigis kuu jooksul. Poola üksus tuleb Eestisse Lätist, kus nad osalesid õppusel Saber Strike ning erinevatel USA ning Läti kaitseväelaste ühisharjutustel.  Augusti esimesel päeval roteerub kompanii Leetu, et harjutada koostööd Leedu kaitseväe üksustega. Eestis hakkab Poola kompanii paiknema Viru jalaväepataljonis Jõhvis.

„Meie eesmärk Balti riikides on õppida liitlastega tundma teineteise taktikaid, samutiv Balti riikide maastikku. Tahame sõpradeks saada,“ ütles 5. jalaväekompanii ülem kapten Krzysztof Ilnicki ja lisas, et kuigi suurema osa ajast veedavad kaitseväelased harjutusaladel, proovivad nad leida võimalust ka neid võõrustava Ida-Virumaaga ja sealsete elanikega tuttavaks saada.

Soomustransportööridest Rosomak ning veoautodest koosnev kolonn ületab Eesti-Läti piiri Iklas täna keskpäeval ning sõjaväepolitsei saadab kolonni marsruudil Ikla-Pärnu-Türi-Mäo-Tapa-Rakvere-Jõhvi.

Admiral Haney sai ülevaate siinse regiooni julgeolekuolukorrast ja arutas kindralleitnant Terrasega selle alaseid arenguid, samuti arutleti tuumaheidutuse ja küberkaitsealase koostöö teemadel.

Admiral Haney ütles, et tal on hea meel tutvuda Eesti kaitseväega, sest Ameerika Ühendriikidel ja Eestil on kaitsealaselt erilised suhted ning Eesti on eeskujuks teistele alliansi liikmetele. Ühendriikide strateegilise väejuhatuse ülem lisas, et kohapealsest julgeolekuolukorrast parema ettekujutuse saamiseks on tähtis liitlasi külastada ning ta nägi, et Eestis suhtutakse tõsiselt oma riigi kaitsmisesse ja kohutustesse liitlaste ees.

Admiral Haney kohtus täna ka president Toomas Hendrik Ilvesega, külastas küberkaitsekeskust ja  Ameerika Ühendriikide saatkonda ning asetas pärja Vabadussõjas langenute mälestusehise jalamile kaitseväe kalmistul.

USA strateegilise väejuhatuse eesmärk on koostöös riigi valitsuse ning ametkondadega ja liitlastega avastada ja ära hoida strateegilisi rünnakuid Ameerika Ühendriikidele. Väejuhatus vastutab USA tuumavõimekuse ja kosmoseoperatsioonide eest, samuti kübervaldkonna, luure ja side ning globaalse raketitõrjesüsteemi ja massihävitusrelvade vastase võitluse eest. Väejuhatuse peakorter asub Offutti õhuväebaasis Omaha linna lähedal Nebraska osariigis.

Autasu üleandmistseremoonial kaitseväe peastaabis tänas kaitseväe juhataja suursaadikut kahe riigi vahelise kaitsekoostöö arendamise eest ja rõhutas suursaadiku panust veteranide ja Invictus Gamesil  osalenud vigastatud kaitseväelaste toetamisel ja tunnustamisel. Kaitseväe juhataja sõnul on suursaadik Holtby olnud nagu Eesti saadik, kes on rõhutanud ja tutvustanud Eesti riigi edulugu nii Eestis kui väljaspool seda.

Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsealane koostöö ulatub aastate taha. Nii näiteks on eestlased ja britid koos teeninud Helmandi provintsis Afganistanis ning Briti õhuvägi osaleb viimase kolme aasta jooksul NATO Balti õhuturbe missioonil juba kolmandat korda.

Kaitseväe teenetemärk on kaitseväe kõrgeim autasu. Teenetemärgil on kaks liiki - kaitsealaste teenete eest, mida antakse Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks ning lahinguliste teenete eest.

„Kutsume kõrgemasse sõjakooli kandideerima neid, kes ei karda väljakutseid ja kellel on vastutustunne,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem ning kinnitas, et kõrgemas sõjakoolis on tagatud parim juhtimisalane kõrgharidus.

 Sisseastumise infosüsteemis (SAIS) saab dokumente esitada kuni 3. juulini. Tänase seisuga on SAISi kaudu esitanud juba 83 kandidaati oma avalduse maa-, mere- ja õhuväe põhikursuste õppesuundadele, kuhu võetakse tänavu vastu kuni 75 õppurit – 55 maaväe, 10 mereväe ja 10 õhuväe erialale. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel, lähtudes lõputunnistuse keskmisest hindest ja riigieksamite tulemusest ning kutsesobivusvestluse ja üldfüüsilise testi tulemuste alusel kujunenud punktisummast.

 Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes. Õppivatele kadettidele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind sõjakooli ühiselamus, samuti saavad kadetid igakuise brutopalgana vähemalt 650 eurot.

 Täpsem teave sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta on kõrgema sõjakooli kodulehel .  Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil  või telefonil 717 6131. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 18.-22. juulini.

 Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.