Uudised

„Vabadussõjas osalenud võitlejad kaitsesid vaid loetud kuude eest välja kuulutatud Eesti vabariiki. Nende pühendumus ja kirg tagasid Eesti vabaduse ja nüüd on see vabadus usaldatud meie kaitsta,“ ütles Liibanonis teeniva Eesti kontingendi ülem major Kuido Põldoja hommikusel rivistusel ja lisas, et Eesti üksuste osalemine ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL suurendab Eesti kaitsekoostööd erinevate liitlasriikidega ja panustab seega otseselt Eesti julgeolekusse.

Eesti kontingent jätkab võidupüha tähistamist spordivõistlusega, kus Soome-Iiri pataljoni võitlejad võtavad mõõtu näiteks soomuki PASI rehvi kantimises ja meeskondlikult üldhariduslikele küsimustele vastamises. Samuti tuleb võitlejail panna hulgast relvaosadest kokku kolm erinevat relva ja palju muud.

Õhtul aga teevad sõdurid sauna, grillivad ja vaatavad filmi „1944“. Grillimise teeb eriliseks Eestist Liibanoni saadetud kodune toit, mille hulgas leidub musta leiba, suitsuvorsti, marineeritud kurki ja maiustusi. Lisaks saatis A. Le Coq Liibanonis teenivatele sõduritele võidupüha puhul alkoholivaba õlut.

Koos UNIFIL operatsioonil teenivate kaitseväelastega tähistavad võidupüha ka ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO teenivad eestlased.

ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL teenib ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Eesti mereväe jaoks on tegu ajaloolise sündmusega, sest kunagi varem pole Eesti ohvitser NATO mereväeüksust juhtinud.

„Oleme juba üle kümne aasta osalenud miinitõrjegrupis oma laevadega. On ülim aeg võtta endale järjest vastutusrikkamaid ülesandeid ja grupi juhtimine on selleks suurepärane võimalus,“ ütles kaptenleitnant Seljamaa.

Kaptenleitnant Seljamaa alluvusse kuuluv staap on rahvusvaheline, lisaks temale kuuluvad staapi kolm Eesti mereväelast ning mereväelased Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist.

2017. jaanuarist suureneb staabitöös osalevate Eesti mereväelaste hulk ning staabilaevaks saab Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev. NATO 1. alalise miinitõrjegrupi juhtimine antakse üle 2017. aasta suvel.

„Tegemist on väga vastutusrikka ja olulise väljakutsega tervele Eesti mereväele. See on kahtlemata tunnustus meie seni tehtud tööle liitlaskohustuse täitmisel ja Eesti mereväelaste professionaalsusele,“ ütles Eesti mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevadegrupist on NATO 1. alaline miinitõrje grupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja mille ülesandeks on olla esmaste kiirreageerijate hulgas. Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjevõimekusega laevadest, osaleb erinevate riikide õppustel ja harjutustel. 

Roman Hvalõnski startis viimasele alale ehk 8 km murdmaajooksule viiendalt kohalt, 2 km enne lõppu mõõdus ta liidrina rajale läinud ning lõpuks teisena lõpetanud austerlasest Philipp Eiblist.

Hvalõnski kogus kokku 5298,2 punkti, edestades Philipp Eiblit 25,3 ja Andreij Sonnerbergi 34,4 punktiga.

Vanemseersant Roman Hvalõnskile oli see hooaja teine võit, juuni alguses peetud regionaalsetel meistrivõistlustel Tšehhis kogus ta võitjana 5229,8 punkti, püstitades 8 km murdmaajooksus uue Eesti rekordi ajaga 25 minutit ja 42,5 sekundit.

Maailmameistrivõistlusi sõjaväe viievõistluses peetakse tänavu 7.-14. augustil Austrias Wiener Neustadtis.

Täna hommikul Vabadussõja võidusamba jalamile pärja asetanud kindral De Villers kohtus lisaks Eesti kaitseväe juhatajale kaitseministri Hannes Hanso ning riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga. Pealelõunal külastas Prantsuse kaitseväe juhataja Ämari lennubaasi, kus õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien andis ülevaate Eesti õhuväest ja Ämari lennubaasist.

„Prantsuse kaitsevägi panustab oluliselt nii oma siseriiklikku julgeolekusse kui rahvusvahelistesse sõjalistele operatsioonidesse. Seega näitab nende soov osaleda NATO idatiiva kindlustamisel Prantsusmaa kindlat toetust alliansi kollektiivkaitsele,“ ütles kindralleitnant Riho Terras.

Prantsusmaa on Eestisse saatnud NATO staabielemendis ja küberkaitsekeskuses teenivad staabiohvitserid, samuti on Eesti kaitseväelased 2014. aastal Kesk-Aafrika Vabariigis teeninud koos Prantsuse kaitseväelastega. 1991. aastal akrediteeris Prantsusmaa esimese NATO riigina Eestis oma kaitseatašee, 1992. aastal oli Prantsuse sõjalaev Le Lieutenant de vaisseau Le Hénaff esimene NATO alus, mis Eestit külastas.

Ühendriikide suurtükiväelased lasevad sihtmärkide pihta nii 155-millimeetristest M777 suurtükkidest kui ka 120-millimeetristest miinipildujatest. Õhutuletoetuse tagavad Ämari lennubaasist õhku tõusnud ründelennukid A-10.

Lisaks ameeriklastele on harjutusele kaasatud tulejuhid ja tuletoetusohvitserid Eesti, Soome, Sloveenia ja Horvaatia relvajõududest, kelle ülesandeks oli koordineerida suhtlust kaudtuleüksuste vahel ning tagada, et välja lastud mürsud täpselt sihtmärke tabaksid.

Laskmistel kasutatavad raskerelvad ning ründelennukid A-10 toodi Eestisse selleks, et osaleda teisipäeval lõppenud õppusel Saber Strike.

„Toetuse väejuhatuses veedetud aastad on andnud mulle suurepärase võimaluse näha kaitseväe igapäevaseks toimimiseks tehtavat vajalikku tööd ning seda, kui vastutusrikas ülesanne seda tööd tegeva üksuse juhtimine on. Olen ülimalt kindel, et kaptenleitnant Lukas saab oma mahukatele kogemustele tuginedes toetuse väejuhatuse juhtimise ja arendamisega edukalt hakkama,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe.

Kaptenleitnant Lukas on varasemalt teeninud mereväe staabi tagalaosakonna ülemana ning erinevatel ametikohtadel kaitseväe peastaabi tagala- ja operatiivosakondades. Lisaks on ta teeninud erinevate kaitseväe logistikakeskuse allüksuste ülemana ja arendanud kaitsealast koostööd Eesti kaitseatašeena Saksamaa Liitvabariigis. Alates 2014. aastast on kaptenleitnant Lukas teeninud toetuse väejuhatuse staabiülemana ja selle aasta kevadest täitnud ka toetuse väejuhatuse ülema kohuseid.

Roman Lukas on lõpetanud Tallinna Merekooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi, samuti on ta õppinud Saksamaal juhtimis- ja staabikolledžis (Führungsakademie der Bundeswehr) admiralstaabi kursusel. Lisaks on ta end täiendanud erinevatel logistikaalastel kursustel.

Kaptenleitnant Lukast on autasustatud erinevate Eesti- ja välisriikide autasudega, muuhulgas Eesti mereväe teenetemärgi „Usk ja tahe“ III klassi „Raudankruga“, Bundeswheri ristiga hõbedas, Saksa armee tulemusliku teenistuse kotka, Soome sinise risti, Saksa relvajõudude kutsemärgi ja Prantsuse Vabariigi kaitsemedaliga.

2014. aastal loodud ning varasemalt kaitseväe logistikakeskuse nime kandnud toetuse väejuhatuse esimene ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe jätkab teenistust kaitseministeeriumis.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist,  logistikapataljonist ja logistikakoolist.

Tänavu ei pea kõrgemasse sõjakooli sisseastujad esimest aastat tegema akadeemilist testi, kandidaatide võimekust hinnatakse lõputunnistuse keskmise hinde ja riigieksamite tulemuste põhjal. Lisaks akadeemilisele võimekusele sõltub kandidaatide paremusjärjestus kutsesobivusvestluse ja üldfüüsilise testi alusel kujunenud punktisummast. Sisseastumiskatsed saab sooritada ka enne ajateenistust, kuid kandidaadid immatrikuleeritakse sõjakooli alles pärast edukat ajateenistuse läbimist.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe õppesuunale. Sõjakooli põhikursustele võetakse vastu kuni 75 õppurit - 55 maaväe, 10 mereväe ja 10 õhuväe erialale. Õppe kestvuseks on kõigil õppesuundadel kolm aastat. Mereväe kadettidel toimub osa õppest Tallinna tehnikaülikooli Eesti mereakadeemias ning õhuväe kadettidel Eesti lennuakadeemias.

Kõrgemas sõjakoolis õppivatele kadettidele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus, samuti saavad kadetid igakuise brutopalgana vähemalt 650 eurot. Kooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes. Täpsem informatsioon sisseastumistingimuste kohta kõrgema sõjakooli kodulehel http://www.sojakool.ee/tule-oppima/.

„Side, mis on loodud sellel õppusel peab vastu kõigile katsumustele. Me oleme loonud suhted, mis põhinevad usaldusel ja teadmisel, et kus iganes te ei võitle, keegi teist ei võitle kunagi üksi,“ lisas Ortner.

Õppuse lõpurivistusel osalesid peaminister Taavi Rõivas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm, õppuse juhtkond, üksuste ülemad ja nende esindused.

Saber Strike kulmineerus eile keskpolügoonil peetud ulatusliku lõpulahinguga, kus keskenduti maa- ja õhuväeüksuste erinevate lahingelementide läbi harjutamisele.

Õppuse esimeses faasis harjutasid osalevad üksused 1. jalaväebrigaadi ja Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi võitlejad kaitseväe ründeobjektide hõivamist, maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning ühendtule integreerimist lahingutegevusse.

Esmalt harjutasid üksused koostööd pataljoni tasandil ning seejärel brigaadi tasandil. Õppuse teises faasis viidi läbi ühendrelvaliikide laskeharjutused lahingmoonaga.

Õppusele eelnes Dragoon Ride nime kandev motoriseeritud rännak, mille eesmärgiks oli harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa.

Enamus õppusel osalenud tehnikast liigub tagasi Saksamaale mööda raudteed, siiski võib täna ja lähipäevadel näha Eesti teedel liikumas väiksemaid kuni 10 masinast koosnevaid kolonne. Täna lõunal liigub Tapalt Iklasse Läti 26 sõidukist koosnev kolonn.

"Saber Strike näitab jõuliselt liitlaste otsustavust ja võimet Eestit kaitsta. Rahvusvahelised õppused Eestis on saanud uueks reaalsuseks, mis on osa NATO heidutushoiakust," ütles täna õppust külastanud kaitseminister Hannes Hanso.

"Esimest korda tõid Ameerika liitlased meie strateegilise õhutranspordiga Eestisse raketisüsteemi HIMARS ja osalesid lahinglaskmistel. See, nagu ka strateegilise pommitaja B-52 Eesti õhuruumi toomine on kindel märk Eesti ja Ameerika Ühendriikide väga lähedasest ja erilisest liitlassuhtest," lisas Hanso.

Õppuse viimane aktiivne päev algas raketisüsteemi HIMARS ja 155mm suurtükkide M777 lahinglaskmistega, millele järgnes strateegilise pommitaja B-52 ülelend ja Eesti, Läti, Soome, Saksa ja Ameerika Ühendriikide üksuste tegevus maastikul, keda toetasid õhust ründekopterid Apache. Osana õppusest sooritavad Ühendriikide ründelennukid A-10 täna veel Jägala-Käravete maantee laiendusel maandumis- ning õhkutõusmisharjutuse.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on Saber Strike Eesti jaoks oluline eelkõige seetõttu, et toob siia meie tugevaima liitlase Ameerika Ühendriikide üksused ja tehnika.

"Need, kes ise tahavad midagi julgeoleku tagamiseks ära teha, nendega tahetakse koos harjutada, me näeme seda väga selgelt oma enda õppustel. On väga tähtis, et lisaks Ameerika Ühendriikidele on siin harjutamas ka soomlased, sakslased ja väga paljud Euroopa riigid," lisas Terras.

Eesti on sel aastal õppuse Saber Strike juhtriik, siin asub õppuse juhtstaap. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, Eestis keskendub tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse ning hõlmab üle 2000 Eesti ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Õppuse Eestis toimuvast osast võtavad osa Eesti, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Soome, Läti, Poola, Horvaatia ja Sloveenia kaitseväelased.

Õppuse esimeses faasis harjutasid osalevad üksused 1. jalaväebrigaadi ja Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi võitlejad kaitseväe ründeobjektide hõivamist, maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning ühendtule integreerimist lahingutegevusse.

Esmalt treenisid üksused koostööd pataljoni tasandil ning seejärel brigaadi tasandil, fookus on Eesti ja liitlasüksuste ja erinevate relvaliikide vahelise koostöö arendamisel. Õppuse teises faasis viidi läbi ühendrelvaliikide laskeharjutused lahingmoonaga.

Õppusele eelnes Dragoon Ride nime kandev motoriseeritud rännak, mille eesmärgiks oli harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Õppuse lõputseremoonia toimub homme Tapa linnakus.

M-777-A2 haubitsa tabamuste heli peale võpatavad isegi kogenumad sõdurid. Kauguses kerkivad sopafontäänid, helikopterid lendavad raginal üle paljude vaatlejate peade, lastakse kuulipildujatest - ligi kuu aega kestnud NATO Saber Strike õppus saavutab oma kulminatsiooni vaatemängulise harjutusega Eestis.

Ameerika Ühendriikide, Leedu, Eesti, Soome ja ka Saksamaa üksused harjutavad selle operatsiooniga Tapal hädaolukorraks: rünnatakse luuresalka ja tõmbutakse raskerelvastuse, Apache’ lahinghelikopterite ja A-10 ründelennukite toel tagasi. Stsenaariumi kohaselt jõuab üksus lahingualalt valju müra saatel välja. Sõdurid teevad koostööd, signaal on selge: ühiselt oleme NATO-na tugevad.

Õppepolügoonist eemal on üleval aga teine teema: Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier on hetkel käimasolevate NATO suurõppustega seoses rääkinud lääneriikide „relvade täristamisest". Mõistet, mida lähiminevikus on kasutatud pigem seoses Venemaa riigipea Vladimir Putiniga.

Oluline olevat vaenlasi heidutada, „kus iganes nad ka on"

Steinmeier viitas nii õppusele Saber Strike 16 kui ka hiljuti Poolas lõppenud Anakondale (25 000 osalejat 24 riigist) ja Balti riikides toimunud NATO mereväeõppusele Baltops (6 100 mere- ja maaväe ning õhujõudude esindajat 17 riigist). Kokkuvõetuna on need lääneriikide viimaste aastakümnete suurimad koostööõppused.

Tapal sõjaväeesindajad relvade täristamisest muidugi kõneleda ei taha. Pigem heidutamisest: Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles ajakirjanike ees, et selliste õppustega saab Euroopas tagada rahu, stabiilsust ja turvalisust. Oluline olevat vaenlasi heidutada, „kus iganes nad ka on". Küsimusele, milliseid vaenlasi siin täpselt silmas peetakse, ei soovinud ta esialgu vastust anda.

Kui viidati Saksamaa välisministri sõnadele, ei avaldanud need pikakasvulisele eestlasele muljet: kui NATO riikides viiakse läbi õppusi, ei nägevat tema selles Lääne agressiivset relvadega täristamist. Moskva jaoks oli ilmselt pigem provokatsiooniks asjaolu, et Ukrainas õppusi ei tehtud – „see viis invasioonini,“ ütleb Terras.

Seda heideti ka Steinmeierile ette: kuidas saavat võrrelda avalikult planeeritud õppust Venemaa agressiooniga Ukrainas ja Krimmi annekteerimisega? Just Eesti jaoks, kelle suhe Venemaaga on ajaloolistel põhjustel pingeline, kõlavad need sõnad peaaegu mõnitusena. Ühendriikidele avatud poliitika kohaselt tõmbab see maa selge piiri enda ja Moskva vahele.

Kas sellised õppused võivad põhjustada uue külma sõja?

NATO idatiiva kaitsmise püüdlustes on eeskätt just Balti riigid need, kes USA kõrval kutsuvad üles vägede kohalolekut suurendama. Hirmust, et nendega võiks juhtuda sama, mis juhtus Ukrainas. Hirmust, et vene rahvusest kodanikud, kelle osakaal mõnedes piirkondades ületab mitu korda eesti rahvusest kodanike oma, Ida-Ukraina näite kohaselt võiksid olla liiga Moskva-meelsed.

Alliansi enese definitsiooni kohaselt olevat signaal tihedast partnerlusest ja võimekusest aidata igal ajahetkel alliansipartnerit just see, mis aitab muuta kontinenti turvaliseks, ütles samuti Tapal viibiv Ühendriikide kindralmajor Timothy P. McGuire.

Euroopa välispoliitika määratlevad mitmeski mõttes mõlema pooluse – Moskva ja Washingtoni – omavahelised vahelduvad suhted. Alates 2016. aasta kevadest segunes diskussiooni vana ja tuttav mõiste: külm sõda. Kas sellised õppused, õhuruumi rikkumised ja vägede paigutamine sellele tiivale ei soodusta just uut külma sõda? Midagi, mida pideva eskaleerumise ohu tõttu on alati soovitud vältida?

Heidutus võib takistada ekspansioonipüüdlusi

Eesti kindral, kes muuhulgas on saanud väljaõppe ka Saksamaa Bundeswehri ülikoolis, vastab küsimusele selges saksa keeles: „Ma ei näe külma sõda, sellest oleme me kaugel.” Osapooled ei ole enam samad, argumenteerib ta. Venemaa ei ole Nõukogude Liit, „täna on see maa palju nõrgem,” ütleb Terras.

Sellest hoolimata ei saa eirata tõsiasja, et Venemaa rakendab oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks traditsioonilisi sõjalisi vahendeid. Sestap on kogenud sõduri jaoks täiesti selge: „Venemaaga piirnevate maade jaoks puudub tagatis." Ent heidutus saavat kaitsta kergemeelselt algatatud ekspansioonipüüdluste eest.

Sellal kui Eesti ja USA kindralid koos oma kaaskonnaga konvoi juurde siirduvad, püüab Eesti kaitseväe tuletõrjemeeskond kustutada võsas tulekahjusid. Need süttisid NATO vägede suurtükitule tagajärjel.

Originaaltekst: