Uudised

Kahenädalane test lõppes lõpuharjutusega, kus rahvusvaheline meeskondliku väljaõppe läbiviimise ja hindamise asutuse ehk MOSTi (Mine Countermeasure Vessels Operational Sea Training) meeskond testis Sakala meeskonna oskusi. Muuhulgas imiteeriti terroristide paadi rünnakut laevale, mille käigus hukkus stsenaariumi kohaselt ka laeva komandör. Seetõttu jäi vaenlase tõrjumine ja rünnaku tagajärgede likvideerimine ülejäänud meeskonna ülesandeks. Lisaks eemaldasid hindajad ka häire üldjuhi ehk vanemmehaaniku, mistõttu tuli laeva juhtimine üle võtta eelmisel aastal kõrgema sõjakooli lõpetanud tehnikaohvitseril.

Kasutatud intsidendid põhinesid reaalsetel lahinguolukordadel, sealhulgas Falklandi sõja ja hiljutise Liibüa operatsiooni kogemustel.

Iga aasta teises pooles liitub üks Eesti miinijahtija NATO alalise miinitõrjegrupiga (SNMCMG1) ja kuulub NATO kiirreageerimisjõududesse (NRF). Enne seda peavad laevad läbima NATO lahingvalmiduse testi, mille viib läbi  meeskondliku väljaõppe läbiviimise ja hindamise asutus MOST (Mine Countermeasure Vessels Operational Sea Training).

MOST on Belgia-Hollandi ühine väljaõppeasutus, mille peamiseks tegevuseks on laevade meeskondlik väljaõpe ja selle hindamine. Hinnatakse nii välise võitluse taktika elemente nagu miinijahtimine, enesekaitse pealvee- ja õhuohu vastu, kui sisemise võitluse (näiteks avariitõrje) elemente. Üks osa kontrollist hõlmab ka üldist töökorraldust laevas ja administratiivset poolt, kuhu hulka kuulub paberimajanduse korrasolek, seadmete töökorrasolek, laeva üldine puhtus ja meeskonna distsipliini. MOST pakub sellist väljaõppe- ja testimise võimalust kõikidele NATO liikmesriikidele.

Eesti sõjalaevad on läbinud MOSTi NATO lahinguvalmiduse teste alates aastast 2005. 

Samuti harjutasid mereväelased õppusel erinevaid taktikalisi protseduure ning liitlased õppisid Läänemerd paremini tundma. Baltops 2016 oli jagatud kahte faasi. Esimeses alustasid miinitõrje üksused määratud laevateede ja dessantüksuste kogunemisaladel miiniriski vähendamisega.

„Tegemist oli ajaliselt piiratud operatsiooniga, mis lähtus dessantlaevade saabumise tähtaegadest, muutes seeläbi operatsiooni planeerimise ja teostuse väljakutsuvamaks. Nii vee kui ka merepõhja tingimused olid miinijahtimiseks äärmiselt keerulised, samas prioriteetsemad laevateed ja kogunemisalad suudeti puhastada nii, et järgnev dessant ei oleks miinide tõttu ilmselt kaotusi kandnud,“ ütles õppusel ühte kolmest miinitõrje sihtüksusest juhtinud kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

Teises faasis algas miinitõrjeüksustel harjutuste ja transiidi faas samaaegselt, kui teised sihtgrupid teostasid kas dessanti või hoidsid üleval olukorrapilti ja tegutsesid selleks, et piirata vastaspoole sõjalaevade tegevusvabadust.

Eesti merevägi osales Baltops 16 õppusel miinitõrje sihtüksuse staabiga, miinijahtijaga Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja.

„Kokkuvõttes võimaldas õppus harjutada erinevaid taktikalisi protseduure, arendada liitlaste olukorrateadlikkust Läänemere tingimustest ning kindlasti ka omavahelist koostöövõimet,“ ütles kaptenleitnant Seljamaa.

44. korda toimunud õppuse Baltops käigus harjutasid mereväelased tegevusi nii merel, maal kui õhus ehk õppusele olid kaasatud erineva suunitlusega üksused ning tähelepanu keskmes oli nende omavaheline koostöö. Kokku osales õppusel ligi 6000 inimest, 50 laeva ja 60 lennuvahendit, seda 17. erinevast NATO liikmes- ja partnerriigist.

Õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul on harjutused veenev näide sellest, et meie liitlased võtavad Eesti kaitsmist tõsiselt ja harjutavad ikka ja jälle koos meiega.

Maantee laienduse näol on tegemist nõukogude ajal rajatud reservlennuväljaga, mida saab maandumisrajana kasutada praegugi.

Maanteelõik suletakse liiklusele ajavahemikus kell 13 kuni 20. Operatiivsõidukitele ning kohalike elanike sõidukitele tagatakse võimalusel läbipääs. Ka ühistranspordile on tagatud läbipääs, kuigi võib esineda viivitusi. Ülejäänud sõidukitele korraldatakse ümbersõit.

Harjutuse ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rajatakse maanteelaienduse ümber ajutine ohuala, kuhu kõrvalistel isikutel pole lubatud siseneda.

Ründelennukid saabuvad Läti õhuväe Lielvārde lennubaasist ning pärast maandumisharjutuste sooritamist suunduvad sinna tagasi.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud oma manööverdusvõimelisuse ning madalalt ja aeglaselt lendamise võimete poolest. Samuti on lennuk tuntud oma pardarelvade täpsuse poolest. Kuigi lennuk A-10 võeti Ameerika Ühendriikides kasutusele juba 1977. aastal on ta tänu oma võimekusele ja moderniseerimistele kasutusel tänaseni.

„Tegemist oli väga keerulise manöövriga, mis nõudis väga head koordineerimist ja kindlat juhtimist,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm. „Saime olulise kogemuse teise brigaaditasemel üksusega koos harjutades ning võib öelda, et kõik sujus tõrgeteta. Nii õppus Saber Knight koos Taani diviisiga kui ka Saber Strike koos ameeriklastega näitab, et me teeme asju väga sarnaselt ning see on ka põhjus, miks meie koostöö liitlastega nii edukas on.“

Scoutspataljon ja selle koosseisus võitlev Ühendriikide jalaväekompanii liikusid läbi USA maaväe 2. ratsaväerügemendi positsioonide ja võtsid neilt üle vastutusalas lahingute juhtimise. Edasise tegevuse käigus oli Scoutspataljoni ning liitlasüksuste ülesandeks erinevate objektide hõivamine ning alas paikneva vastase hävitamine.

Järgnevate päevade jooksul valmistuvad õppusel osalejad esmaspäeval toimuvaks koondharjutuseks, kus viiakse läbi ühendrelvaliikide laskeharjutused lahingmoonaga. Ameerika Ühendriigid on selleks Eestisse toonud nii ründelennukid kui -helikopterid, raketisüsteemi HIMARS kui ka 155mm suurtükid M777.

Õppusest Saber Strike võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, Eestis keskendub tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse ning hõlmab üle 2000 Eesti ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Lisaks sai magistrikraadi 12 ohvitseri, lahingukooli lõpetas 55 vanemallohvitseri.

„Kooli ülemana annan täna siin garantii, et kõik lõpetajad võivad kasvõi homme minna sõtta ja juhtida kodanikke,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.

Maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Mihkel Kivi, mereväe põhikursusel nooremleitnant Tauno Kuusik ja õhuväe põhikursusel nooremleitnant Jevgeni Družkov, kellele kaitseväe juhataja kindalleitnant Riho Terras andis üle ohvitseri mõõga. Magistriastme parimaks õppuriks tunnistati kapten Allar Eesmaa..

Lahingukoolis lõpetasid vanemallohvitseride põhikursuse 44 õppurit ning vanemstaabiallohvitseride kursuse 9 kursuslast. Põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremveebel Rene Õismaa, kes sai koolilt tänutäheks hinnalise kingituse.

Kõrgema sõjakooli lõpetanud nooremohvitserid asuvad teenistusse erinevatesse kaitseväe üksustesse.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 20. juunist 3. juulini

„Antud kursuse eesmärk on ühtlustada tsiviilmeditsiinis kasutatav suurõnnetuse lahendamise süsteem ja metoodika NATO riikides kasutatavaga, mis on väga oluline laiapõhjalise riigikaitse aspektist,“ ütles SA Tartu Ülikooli Kliinikumi II intensiivravi osakonna juhatajana doktor Veronika Reinhard, kes on ühtlasi ka KVÜÕA õppejõud-lektor ning reservohvitser.

Instruktorikursusest võtavad osa SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Tartu ja Tallinna kiirabide esindajad, kes peale kursuse lõppu on võimelised teisi tsiviilmeedikuid koolitama.

Sel nädalal osalevad tsiviilmeedikud instruktorikursuse esimesel kolm päeva kestval moodulil, millele järgneb augustis pedagoogikakursus. Tsiviilmeedikutele mõeldud instruktorikursus on korraldatud terviseameti ja KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse koostöös.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Eesmärgiks on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

Kindralleitnant Terrase sõnul on eile õhtul NATO kaitseministrite kohtumisel tehtud otsus suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis märkimisväärne ning SACEUR-i panus sõjalise nõuga otsusesse NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks on olnud äärmiselt oluline.

 „Kui aasta tagasi tegime koos Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatega pöördumise SACEUR-ile, taotledes  igasse Balti riiki liitlaste pataljoni paigutamist, mis esialgu tundus paljudele ebavajalik või raskesti saavutatav eesmärk, siis SACEURi eestvedamisel on see nüüdseks muutunud reaalsuseks ning kõik meie liitlased jagavad arusaama, et see on vajalik samm alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks,“ ütles kindralleitnant Terras.

 Kaitseväe juhataja kinnitas kindral Scaparrottile, kes on ühtlasi ka USA Euroopa vägede juht, et Ameerika Ühendriikide kohalolek Baltikumis on märgilise tähtsusega, Eestis on kõrge avalikkuse toetus NATO-le ning liitlaste kohalolekule. Kindralleitnant Terrase sõnul oli tal hea meel kinnitada sisulist koostööd kahe riigi relvajõudude vahel.

Kindralleitnant Terrase sõnul tähtsustati kahepoolsel kohtumisel lisaks liitlaste suurendatud kohaolekule ka NATO tegevust merel ja õhus.

„Usutav ja pidev heidutus on vajalik kõikides domeenides, mitte ainult maavägede tasemel. NATO õhuturbemissioon Ämarist võiks muutuda püsivaks koostööformaadiks. Samuti oleks sõjalisest seisukohast tervitatav Patriot raketipatareide osalemine õppustel Eestis,“ ütles kindralleitnant Terras. 

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase pöördumise edastas mälestustseremoonial 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. Kaitseväe juhataja rõhutas oma pöördumises, et parim viis hoida nende mälestust, kes on saatusele pidanud alla vanduma, on kinnitada, et Eesti riik ei alistu ning hakkab vastu igale vaenlasele.

 Lisaks seisis kaitseväe juhataja pöördumises, et Eesti kaitsevägi teeb tulevikus koostööd Eesti vabadusvõitlejate liidu ning Eesti eruohvitseride koguga hoolitsemaks, et küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride lugu oleks meie rahvale teadmiseks ja mäletamiseks.

 Mälestustseremoonial osalesid ka Värska vallavanem Raul Kudre ja Eesti vabadusvõitlejate liidu, Eesti eruohvitseride kogu, kaitseväe ühendatud õppeasutuste, justiitsministeeriumi ja Kaitseliidu Põlva maleva esindajad ning kohalikud.

 Nõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud Eesti ohvitseri. Mälestustseremooniat küüditatud ja hukatud ohvitseride auks on alates 2011. aastast korraldanud Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist ligi 10 000 inimest.

Pildid: http://pildid.mil.ee/K-ditatud-ja-hukatud-Eesti-ohvitseride-m-lestusstseremoonia-V-rska-lipuv-ljakul-14-06-2016

Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi staabiohvitseri major Patrick Vardaro sõnul on raketisüsteemi õppusele toomise eesmärk tõsta liitlaste koostöövõimet ning õpetada eestlasi sellise relvaga lahinguväljal arvestama. „Raketikompleksid osalevad keskpolügoonil lahinglaskmistel, peamiselt keskendume meie ja liitlaste infovahetusele ja tuletellimise protseduuridele,“ ütles major Vardaro.

HIMARS (High-Mobility Artillery Rocket System) on suure mobiilsusega koondtule raketisüsteem, mis on ette nähtud koondumisalal asuvate suurtüki-, õhutõrje- ja tuletoetussüsteemide, veokite, lahingumasinate, soomustransportööride hävitamiseks, samuti oma üksustele ja toetusvahenditele tuletoetuse osutamiseks.

Süsteemiga saab lasta nii juhitamatuid kui juhitavaid rakette, maksimaalne laskekaugus ulatub 300 kilomeetrini. Eestisse saabunud raketisüsteemid on pärit Ameerika Ühendriikide Tennesse rahvuskaardist ning osalevad õppuse teises faasis, kuhu on kaasatud nii ründelennukid, –helikopterid kui ka 155mm suurtükid M777.

„Õppused nagu Saber Strike tõhustavad meie koostalitlusvõimet, sõjalisi võimekusi ja tugevdavad liitlassidemeid, et ükskõik milline potentsiaalne agressor võiks veenduda meie otsustavuses seista oma vabaduse eest,“ ütles õppuse asejuht brigaadikindral Jeffrey Kramer õppuse avasõnades.

Õppuse Eesti-poolse juhi brigaadikindral Artur Tiganiku sõnul on tähtis, et Ameerika Ühendriikide maaväe õppusest Balti riikides on saanud üks olulisemaid väljaõppeüritusi, mis kaasab ka Euroopa liitlasi. „Ma tänan Ühendriikide maaväge, kelle juhtimisel osalevad õppusel mitmed meie Euroopa sõbrad, kelle osalust meie piirkonna julgeoleku tagamisel on raske alahinnata,“ lisas Tiganik.

Eesti on sel aastal õppuse juhtriik, siin asub õppuse juhtstaap. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, Eestis keskendub tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse ning hõlmab üle 2000 Eesti ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Õppuse Eestis toimuvast osast võtavad osa Eesti, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Soome, Läti, Poola, Horvaatia ja Sloveenia kaitseväelased.

Õppuse esimeses faasis harjutavad 1. jalaväebrigaadi ja Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi võitlejad kaitseväe keskpolügoonil ründeobjektide hõivamist, maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning ühendtule integreerimist lahingutegevusse.

Esmalt treenivad üksused koostööd pataljoni tasandil ning seejärel brigaadi tasandil, fookus on Eesti ja liitlasüksuste ja erinevate relvaliikide vahelise koostöö arendamisel. Õppuse teises faasis viiakse läbi ühendrelvaliikide laskeharjutused lahingmoonaga, kuhu on kaasatud nii ründelennukid kui –helikopterid, raketisüsteem HIMARS kui ka 155mm suurtükid M777. Saber Strike päädib lõpurivistusega 21. juunil Tapa linnakus.

Õppusele eelnes Dragoon Ride nime kandev motoriseeritud rännak, mille eesmärgiks oli harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Eestis teeb kolonn viimase peatuse homme, 14. juunil Pärnus, kus keskpäeval tutvustatakse avalikkusele liitlaste ja Eesti üksuste tehnikat.