Uudised

„Meie jaoks on suur au näidata oma tehnikat ning relvi Eesti inimestele ja luua nendega sõprussidemeid. Meie sõdurid on saanud sooja vastuvõtu osaliseks nii Valgas, Tartus kui ka Sillamäel ning ootame põnevusega kohtumist Pärnu elanikega,“ ütles 2. ratsaväerügemendi kompaniiülem kapten Dan Duong.

Muuhulgas saavad külalised näha Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu tehnikat ja relvastust ning Saksamaalt õppusele Saber Strike saabunud ameeriklaste soomustransportööri Stryker.

Kaitsevägi korraldab rahvaürituse Pärnus koos Ameerika Ühendriikide kaitseväelasega, kes osalevad täna algaval rahvusvahelisel õppusel Saber Strike, ja kohaliku linnavalitsusega. Üritusel lööb kaasa ka Kaitseliidu Pärnu malev.

Ameerika sõdurid alustasid enam kui 2400 kilomeetri pikkust rännakut läbi kuue Euroopa riigi Tapale Saksamaalt Vilseckist. Rännakul peatuvad õppusele sõitjad erinevates linnades, et suhelda kohalikega ning näidata oma varustust ja tehnikat. Eestis on ameerika sõdurid senini peatusi teinud Valgas, Tartus ja Sillamäel.

Õppus Saber Strike algab täna, et harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppus peetakse kolmes Balti riigis ja sellest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Eestisse saabub ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Eestis toimuvatest harjutustest võtavad osa ka Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.

Ameerika Ühendriikide soomustransportööride ja toetussõidukite kolonnid alustavad Iklast Pärnu suunas liikumist homme hommikul. Pärnust Tapale sõitmist alustatakse 15. juuni hommikul Paide ja Türi kaudu. Ameeriklaste kolonne kohtab 15. juunil Eesti teedel terve tööpäeva vältel. Ühes kolonnis on kuni 40 sõidukit ning suurim liiklemiskiirus on 70 kilomeetrit tunnis. Kolonne julgestab Eesti sõjapolitsei. 

NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Manfred Hofmann ütles, et NFIU täisvõimekuse väljakuulutamine ja hoone avamistseremoonia näitavad ilmekalt, kui kaugele oleme jõudnud peale 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumist. “NFIU kiire käivitumine on selge sõnum NATO ühtsusest ning kaitsetahtest ning näitab NATO vankumatut pühendumust nii Eesti kui terve Euroopa kirdepiirkonna kaitsmisele,“ ütles kindralleitnant Hofmann.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on NATO staabielemendi kiire loomine ja jõudmine täisvõimekuseni näide sellest, kuidas NATO on võimeline kohanduma kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas.

„Peatselt peetaval NATO Varssavi tippkohtumisel on kavas näidata kindlat liitlaste ühtsust ning alliansi valmidust reageerida kõikvõimalikele ohtudele," ütles Hanso. „See tähendab ka NFIU osatähtsuse suurenemist, sest tänu siinsele staabielemendile saavad NATO üksused parema ülevaate siinsest olukorrast, maastikust ja võimalustest."​

Viimased kolm nädalat kestnud hindamisprotsessi tulemusel hinnati staabielement võimeliseks täitma oma põhiülesandeid, sealhulgas võtma Eestis vastu NATO kiirreageerimisüksuste ettevalmistusmeeskondi ning toetama nende planeerimisprotsessi.

Täisvõimekuse saavutamiseks oli vajalik ka NFIU enda tööruumide olemasolu, mistõttu alustati eelmise aasta lõpus NATO staabielemendi hoone rajamist kaitseväe peastaabi territooriumile. Seni paiknesid NATO staabielemendis teenivad Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased ajutiselt kaitseväe peastaabi ruumides.

Praegu kuues riigis (Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias) asuvate staabielementide loomine otsustati 2014. aasta Walesi tippkohtumisel. Esimesed Eesti kaitseväelased asusid teenistusse NFIUs eelmise aasta 15. juunil. Neljakümnest ametikohast pooled täidab Eesti ning ülejäänud kohtadel teenivad Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Poola, Ungari, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Taani ja Saksamaa relvajõudude esindajad.

Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas asuvad NATO peakorteri staatuses olevad staabielemendid alluvad Poolas, Szczecinis asuvale Kirdekorpusele ning Rumeenia ja Bulgaaria staabielemendid Napolis asuvale ühendsõjakeskusele.

Lennatakse Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti kohal ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Allkirjastatud koostööleppega soovitakse muuta efektiivsemaks piiriülest koostööd kiiret reageerimist vajavates kriisiolukordades, sealhulgas võitluses hübriidsõja ohuga. Lisaks täpsustab leping Eesti, Läti ja Leedu eriüksuste osalemist NATO kiirreageerimisjõududes ning teistes liitlastega seotud projektides.

Koostööleppele kirjutasid alla  erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi, Läti erioperatsioonide grupi ülem kolonelleitnant Juris Ušackis ning Leedu eriväelaste ülem kolonel Modestas Petrauskas.  

Lisaks arutati kohtumisel erinevate koostööprojektide hetkeseisu ning väljaõppega seotud küsimusi.

Balti riikide erivägede ülemad kohtuvad vähemalt korra aastas.

Kohaletulnuid tervitavad kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik ja Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg.

„Kuigi Sillamäel toimub palju spordi- ja kultuuriüritusi, siis sellise mastaabiga üritus on meie linnale kindlasti suureks auks ja pakub elanikele head vaatamist,“ ütles Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg. Kalbergi sõnul on Sillamäel hea koostöö nii kaitseväe kui liitlastega. „Lisaks muule on koostöös ette valmistatud ka investeeringuid, sellel aastal paigaldatakse USA maaväe abiga Sillamäe merepargis terviseraja äärde välitrenažörid.“

 Üritusel on ka relva- ja tehnikanäitus, kus saab tutvuda kaitseväe, Kaitseliidu, politseinike, päästjate ning Ameerika Ühendriikide kaitseväelaste varustuse ja sõidukitega. Muu hulgas saab näha Eesti kaitseväe soomustransportööri Sisu XA-188 ja Saksamaalt õppusele Saber Strike saabunud ameeriklaste soomustransportööri Stryker.

Lisaks näitusele esinevad külalistele kaitseväe orkester ning Sillamäe etlejad ning süüa saab sõdurisuppi.  Ürituse lõpus saab aga kaasa elada jalgpalliklubide Sillamäe Kalev ja Kaitseliidu Kalev sõpruskohtumisele.

Kaitsevägi korraldab rahvaürituse Sillamäel koos Ameerika Ühendriikide kaitseväelasega, kes osalevad esmaspäeval algaval rahvusvahelisel õppusel Saber Strike, ja kohaliku linnavalitsusega. Üritusel löövad kaasa veel Kaitseliidu Alutaguse malev, politsei- ja piirivalveameti ida prefektuur ning päästeameti ida päästekeskus.

Ameerika sõdurid alustasid enam kui 2400 kilomeetri pikkust rännakut läbi kuue Euroopa riigi Tapale ning väeosadesse Lätis ja Leedus Saksamaalt Vilseckist. Rännakul peatuvad õppusele sõitjad erinevates linnades, et suhelda kohalikega ning näidata oma varustust ja tehnikat. Eestis tegid ameerika sõdurid peatusi Valgas ja Tartus, homme teevad Sillamäel ning teisipäeval, 14. juunil kell 12 Pärnu keskväljakul.

Õppus Saber Strike algab esmaspäeval 13. juunil, et harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppus peetakse kolmes Balti riigis ja sellest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Eestisse saabub ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Eestis toimuvatest harjutustest võtavad osa ka Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.

Eesti on sel aastal õppuse juhtriik. Õppus koosneb mitmest osaõppusest ja õppuse taktikalised osad viiakse läbi Tapal, kaitseväe keskpolügoonil ja Ämaris ning Leedu ja Läti harjutusaladel. Õppuse lõputseremoonia peetakse 21. juunil Tapal.

Kopterid hakkavad koos lähiajal saabuvate lennukitega HC-130 osalema esmaspäeval algaval rahvusvahelisel õppusel Saber Strike.  

"Juba saabunud ja peatselt saabuvad lennumasinad Eesti taevas on kõige selgem märk, et USA võtab tõsiselt oma lubadusi. On hea meel näha ja teada, et tänapäevases maailmas, kus ükski riik ei suuda üksi ja isoleeritult vastu seista tõsistele väljakutsetele, ei ole Eesti üksi. Meie kõrval on meie sõbrad ja liitlased, kellega koos suudame vastu seista ohtudele ja väljakutsetele," ütles Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus.

Järgmisel nädalal on oodata viie helikopteri AH-64 Apache saabumist Ämarisse. Viimased kuuluvad USA maaväe 12. lahingukopterite brigaadi ning on mõeldud eelkõige maapealsete sihtmärkide ründamiseks.

Kopterid HH-60 ning lennukid HC-130 kuuluvad aga lahingotsingu ja -pääste üksusele, mille ülesanne on kriisi- või sõjaajal vastase territooriumile sattunud lendurite ning ka teiste kaitseväelaste otsimine ning päästmine.

Õppusega Saber Strike seotud lennud toimuvad Eesti õhuruumis kuni 22. juunini. Kõikideks õppuse päevadeks planeeritud lennud on ajavahemiku kell 11 kuni 19.

Õppuse käigus kasutatakse aktiivselt kaitseväe keskpolügooni. Siia lendavad lisaks Ämaris baseeruvatele kopteritele ja lennukitele ka Lielvarde lennubaasis Lätis baseeruvad ründelennukid A-10 ning Łaskis  Poolas paiknevad mitmefunktsioonilised hävitajad F-16. Õppuse raames võib Eesti õhuruumis näha ka pommitaja B-52 lendu.​

2. ratsaväerügemendi suuretükiväe eskadroni ülem kolonelleitnant Deric Holbrook kiitis eestlaste lahket vastuvõttu ja rõhutas, et nende jaoks on väga oluline kohtuda ning suhelda kohalike inimestega. „See aitab luua inimestega vahetu kontakti ning suurendada meie kui liitlaste vahelist sidet ja usaldust,“ ütles ta.

Lisaks Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaitseväelastele ning kaitseliitlastele olid kohapeal ka kõrgema sõjakooli kadetid, kes jagasid huvilistele informatsiooni kõrgema sõjakooli õppimisvõimalustest ja –suundadest.

Rahvusvahelisele õppusele Saber Strike saabunud ameeriklased tutvustasid oma relvastust ja tehnikat lisaks Tartule eile ka Valgas, järgmisena peatutakse rännakul 11. juunil Sillamäel ja 14. juunil Pärnus.

Dragoon Ride rännakuga harjutavad Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksused kiiret siirmist läbi Euroopa. Peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid läbivad rännaku jooksul enam kui 2 400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus.

Dragoon ride rännakuga saabuvad Ameerika Ühendriikide kaitseväelased esmaspäeval algavale rahvusvahelisele õppusele Saber Strike, mille eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusel osaleb ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist.

Saber Strike õppusel osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, Eestis peetakse õppus kaitseväe keskpolügoonil, Tapal ja Ämaris. Õppuse raames saabub Eestisse ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Eestisse kompaniisuurused üksused Läti ja Leedu ning rühmasuuruse üksus tuleb ka Soomest. Eestis toimuvatest harjutustest võtavad  osa ka Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.

„Soodsad ilmastikutingimused on võimaldanud harjutada miinijahtimist keerulistes vee- ja merepõhja tingimustes,“ ütles õppusel ühte kolmest osalevast miinitõrje sihtüksusest juhtiv kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa ning lisas, et õppusel on harjutanud nad ka laevade kaitsmist kiirpaatide ja madalalt lendavate lennukite vastu. Lisaks õppemiinidele on õppusel leitud kokku viis reaalset lõhkekeha, sealhulgas leidis Admiral Cowani kaks Teise maailmasõja aegset lennukipommi.

Eesti merevägi osaleb õppusel Baltops miinijahtijaga Admiral Cowan, tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja ning miinitõrje sihtüksuse staabiga. Kaptenleitnant Seljamaa juhitavasse sihtüksusesse kuulub staabilaev Tasuja koos staabikoosseisuga, kaks Hollandi miinijahtijat, Belgia toetuslaev mehitamata allveesonari ja tuukriüksusega ning USA mehitamata allveesonari üksus.

44. korda toimuval õppusel Baltops harjutatakse maa-, õhu- ja mereväe koostööd. Kokku osaleb eelmisel nädalal alanud ja 19. juunini kestval õppusel ligi 6000 inimest, 50 laeva ja 60 lennuvahendit 17. erinevast NATO liikmes- ja partnerriigist.

„Rahvusvahelises keskkonnas töötamine on kindlasti väljakutse, kuid kõik üksused said sellega edukalt hakkama. Loodan ka järgmisel aastal sama head koostööd näha,“ ütles Taani diviisi ülem kindralmajor Flemming Mathiasen rivistusel. Samuti tänas ta Eesti kaitseväge külalislahkuse eest ning leidis, et õppus kulges edukalt.

 Saber Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, mille eesmärk on treenida Balti riikide ja Taani brigaadide staape. Kokku osales Tapal peetud õppusel üle 600 kaitseväelase kuuest riigist, lisaks Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi staabile võtsid õppusest osa Taani, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi kaitseväelased.

Taanlaste staabiõppustel on Eesti kaitsevägi osalenud alates 2009. aastast, kui 1. jalaväebrigaad seoti väljaõppealaselt Taani diviisiga. Diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on muuhulgas valmis läbi viima NATO artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitseoperatsioone.

Õppus on osa 13. juunil algava õppuse Saber Strike ettevalmistusest, mille eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu.​

„Arutasime Läti kolleegiga Dragoon Ride taustal ka seda, millised on meie kahe riigi kaitsevaldkonna vaated NATO tippkohtumisel Varssavis,” ütles kindralleitnant Terras. “Meie positsioonid on lähedased ning näeme julgeoleku olukorda piirkonnas ja NATOs tervikuna väga sarnasena. Tõdesime, et ettevalmistus kohtumiseks on läinud plaani järgi. Üheks näiteks on ka see üritus siin Valgas ja Valkas, kus koos liitlastega rõhutame NATO ühtsust ja sarnast mõtteviisi liitlaste kaitsel ja võimaliku agressori heidutusmeetmete suurendamisel.”

Eesti ja Läti kaitseväe juhatajad kohtusid Valgas peetud rahvaüritusel, kus huvilistele tutvustati Tapale rahvusvahelisele õppusele Saber Strike suunduvate Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede 2. ratsaväerügemendi kaitseväelaste relvastust ja tehnikat. Koos ameeriklastega näitasid oma relvastust ja varustust ka Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit.

Ameeriklaste relvastuse ja tehnikaga on huvilistel võimalik tutvuda ka täna kell 14 Tartu Raekoja platsil, 11. juunil kell 12 Sillamäe spordikeskuses  ning 14. juunil kell 12 Pärnu keskväljakul.

Dragoon Ride nime kandva rännakuga saabuvad Ameerika Ühendriikide kaitseväelased esmaspäeval algavale rahvusvahelisele õppusele Saber Strike, mida peetakse kolmes Balti riigis. Dragoon Ridega harjutavad Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksused kiiret siirmist läbi Euroopa. Rännaku raames läbivad peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid enam kui 2 400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus.

13. juunil algava õppuse Saber Strike eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, Eestis peetakse õppus kaitseväe keskpolügoonil, Tapal ja Ämaris. Eestisse saabub õppuse raames ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Samuti võtavad Eestis toimuvatest harjutustest osa Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.