Uudised

„Meie kaitseväed teevad juba aastaid väga tihedat koostööd. Sel nädalal soovime lähemalt tutvuda ka Eestis elavate inimestega ja tänada neid toetuse eest,“ ütles õppuse Saber Strike  kommunikatsiooni ülem major Martyn Crighton ja lisas, et Eesti linnades tutvustavad õppusel kasutatavat tehnikat ja relvastust parimad sõdurid.

Koos ameeriklastega näitavad oma relvastust ja varustust ka Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit.

Valga linnaõiguse saamise 432. aastapäeva tähistamise festivali külastajad saavad homme Kesk tänaval kell 11 lähemalt uurida ameeriklaste soomustransportööri Stryker ning Eesti kaitseväe veotehnikat.

Tartus Raekoja platsil ootavad uudistajaid kell 14 kaitseväe, Kaitseliidu ning Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede 2. ratsaväerügemendi esindajad, et tutvustada oma varustust ning tehnikat. Lisaks relva- ja tehnikanäitusele on väljas ka kõrgema sõjakooli kadetid.

Dragoon Ride nime kandva rännakuga saabuvad Ameerika Ühendriikide kaitseväelased esmaspäeval algavale rahvusvahelisele õppusele Saber Strike, mida peetakse kolmes Balti riigis. Dragoon Ridega harjutavad Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksused kiiret siirmist läbi Euroopa. Rännaku raames läbivad peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid enam kui 2 400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus.

Eestis teevad kolonnid peatuse ja kohtuvad kohalikega 9. juunil Valgas ja Tartus, 11. juunil Sillamäel ning 14. juunil Pärnus.

13. juunil algava õppuse Saber Strike eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, õppuse raames saabub Eestisse ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Samuti võtavad Eestis toimuvatest harjutustest osa Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.

Eesti on sel aastal õppuse juhtriik. Õppus koosneb mitmest osaõppusest ja õppuse taktikalised osad viiakse läbi Tapal, kaitseväe keskpolügoonil ja Ämaris ning Leedu ja Läti harjutusaladel. Õppuse lõputseremoonia peetakse 21. juunil Tapal.

„Tapal nähtu jättis mulle positiivse mulje ning loodan, et 1. jalaväebrigaad oma relvastust väljaspool õppusi kasutama ei pea. Diplomaatide ülesanne on aidata kaasa sellele, et neid relvi, mida täna meile näidati, ei peaks kunagi käiku laskma,“ ütles Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Leedu suursaadik Eestis Neilas Tankevićius ütles, et käimasolevad õppused toovad Balti riike teineteisele lähemale. „Iga rahvusvaheline õppus muudab meie kaitsevägede koostööd aina paremaks ning selline sujuv koostegutsemine aitab ka riikide vahelisi suhteid arendada,“ ütles ta.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Vello-Veiko Palm andis suursaadikutele ülevaate kaitseväest, 1. jalaväebrigaadist ning ajateenistusest. Esmaspäeval algavat õppust Saber Strike tutvustas Ameerika Ühendriikide esindaja major Martyn Crighton.  Samuti tutvusid suursaadikud 1. jalaväebrigaadi relvastuse ning varsti valmiva kasarmuhoonega.

1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut külastasid Poola, Gruusia, Rootsi, Hollandi, Moldova, Türgi, Norra, Hispaania, Valgevene, Kreeka, Saksamaa, Iirimaa, Leedu ja Venemaa suursaadikud koos saatjaskonnaga.

„Rännak Võru- ja Valgamaal pani proovile nii noorte füüsilise vastupidavuse kui ka meeskonnatöö,“ ütles rännakut Kuperjanovi jalaväepataljoni talvise kutse rühmaülem leitnant Margus Lumi. „Selline rännak annab tulevastele meeskonnaülematele hea ettekujutuse, milleks sõdur peab suuteline olema ning kuidas oma vastupidavust suurendada.“

Pidulikul tseremoonial Vastseliina linnuses, kus lubavad nooremallohvitserid hoolitseda oma tulevaste alluvate eest ja koos nendega minna läbi tulest ja veest.

Ligi kakskümmend talvise kutse sõdurit läbis pea saja kilomeetri pikkuseks kujunenud rännakul kaheksateist kontrollpunkti. Teekonnal pidid sõdurid lahendama erinevaid jõu ja osavuse ülesandeid nagu miinivälja ületamine, takistusriba läbimine, raskuste teisaldamine ja esmaabi andmine.

Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad kaprali ja nooremseersandi auaste. Kursuse edukalt lõpetanud allohvitserid jätkavad oma teenistust meeskonna- ja jaoülemana.

Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsükkel lõpeb 2016. aasta detsembris seejärel arvatakse nad reservi.

„Et tagada liiklusohutus ja sujuv liikumine saadavad liitlaste kolonne alarmsõidukid. Vastavalt liiklusele teevad kolonnid ka peatusi, et lasta nende taha kogunenud liiklejad mööda,“  ütles toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem kapten Toomas Pärnpuu.

 Dragoon Ride nime kandava rännaku eesmärk on harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Ameerika Ühendriikide sõidukite kolonnid alustasid rännakut Tapale Saksamaalt Vilseckist.  Kokku võtab enam kui 2400 kilomeetri pikkusest rännakust Dragoon Ride osa ligi 1400 sõdurit ning ligi 400 ühikut tehnikat.

 Ameeriklaste kolonnid sõidavad marsruutidel Ikla-Tapa ning Valga-Tapa täna lõunast neljapäeva õhtuni. Kolonnid koosnevad keskmiselt 30 sõidukist, mis liiguvad kiirusega kuni 60 kilomeetrit tunnis. Kolonne saadavad sõjaväepolitsei või politsei- ja piirivalveameti sõidukid.

 Lisaks peatuvad Dragoon Ride osalejad erinevates linnades, et suhelda kohalikega ja näidata oma varustust ning tehnikat. Eestis saavad kõik huvilised nii rännakul osalevate kaitseväelaste ja nende sõidukitega kui ka Eesti kaitseväe, Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustuse ja tehnikaga tutvuda neljas linnas - 9. juunil Valgas ja Tartus, 11. juunil Sillamäel ning 14. juunil Pärnus.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla ühe minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ning eelnevalt oli esitatud lennuplaan, mille kohaselt lennuk pidi lendama rahvusvahelises lennuruumis. Lennukil ei olnud piiririkkumise ajal raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

 Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja edastas talle protestinoodi.

Napoli ühendväejuhatuse ettevalmistusmeeskonna ülema kommodoor Kent Whaleni sõnul hindavad nad kõrgelt Eesti ettevalmistusi õppuse läbiviimiseks ning koostööd õppusel Eesti erinevate ametkondadega.

Õppuse Trident Juncture 2016 eile alanud ja 11. juunini kestev teine etapp on osa eelmisel aastal asutatud NATO staabielemendi hindamistegevusest. Lisaks Napoli väejuhatusele osaleb selles ka õppust korraldav meeskond NATO ühendsõja keskusest Stavangeris Norras.

Õppus Trident Juncture 2016 on strateegilise taseme arvutipõhine välijuhtimspunkti õppus, mida juhib NATO arendusväejuhatus ning korraldab Napoli ühendväejuhatus. Õppuse esimene faas keskendus peamiselt planeerimisele. Õppuse aktiivne ehk kolmas faas viiakse läbi selle aasta 19. oktoobrist 2. novembrini ning selles osalevad NATO erineva taseme üksused, näiteks Suurbritannias Northwoodis asuv ühendatud mereväekomponent, õhuvägede juhtstaap Saksamaal Ramsteinis  ning erioperatsioonide peakorter Monsis. Trident Juncture 2016 on ühtlasi ka NATO 2017. aasta kiirreageerimisüksuste sertifitseerimisõppus.

Rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuses oleva NATO staabielemendi ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse tulla, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane kooskõlastada. NATO staabielemendid on praeguseks loodud kuude riiki - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria ja Ungari.

NATO Brunssumi ja Napoli väejuhatused vastutavad reageerimisjõudude eest rotatsiooni korras aastase perioodi kaupa. NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel üle maailma.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

 „Esimesel nädalal oleme peamiselt tutvunud meie vastutusala ja seal elavate inimestega. Samuti oleme leidnud kohalike seas ka uusi sõpru ja see on äärmiselt oluline, sest siin tagab edu ning üksuse turvalisuse just kohalike toetus,“ ütles jalaväerühma Estpla-21 ülem nooremleitnant Valdo Hälvin ja lisas, et eelmised Eesti jalaväerühmad on teinud head tööd, mis väljendub kohalike soojas vastuvõtus.

Eesti jalaväerühm teenib Soome-Iiri pataljoni A-kompanii koosseisus koos Soome kaitseväelastega ning kompanii vastutusalale jääb mitu suuremat ja väiksemat asulat, kus suvel elab ligi 30 000 inimest.

 „Operatsioonieelne väljaõpe nii Soomes kui Estpla-19 kogemuste põhjal Eestis on end õigustanud ja meie üksus on siinseks teenistuseks hästi valmistunud,“ ütles nooremleitnant Hälvin. „Kuigi kolmandikul meie rühmast on eelnev välisoperatsioonil osalemise kogemus, mis lihtsustab uute oludega kohanemist, on rahuvalve spetsiifika kaitseväe viimastest operatsioonidest täiest erinev.“

Esimesel nädalal osales Estpla-21 viieteistkümnes patrullis, kus kaitseväelased patrullisid nii motoriseeritult kui jalgsi ja kohtusid kohalike liidritega.

Mai teises pooles Liibanoni saabunud jalaväerühm Estpla-21 teenib ÜRO rahuvalvebaasis 2-45. Eesti rahuvalvajate ülesanne on patrullida oma vastutusalas nii öösel kui päeval ning nii jalgsi kui motoriseeritult, mehitada vaatlusposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas on eestlaste ülesanne patrullida nii öösel kui päeval Iisraeli ja Liibanoni eraldaval nii-öelda sinisel joonel.

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Hoolimata sellest, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik, on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud siiski konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne on hoida piirkonnas ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib alates maist Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus Estpla-21, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras neljas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii.

Homseni kestval Baltopsi töökonverentsil saavad õppusel osalevate üksuste ülema viimased käsud ja tegevuskavad. Õppuse alale alustavad laevad liikumist pühapäeval.

Eesti merevägi osaleb õppusel Baltops miinitõrje sihtüksuse staabiga, miinijahtijaga Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja, kokku ligi 80 mereväelast.

 „Eesti mereväe panus on tänavu üsna suur – väljapandud laevade ja inimeste abil läheme õppusele juhtima ühte sihtüksust,“ ütles mereväe operatsioonikeskuse ülem kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

 44. korda toimuva ning esimest korda nii kaugelt põhjast algava õppuse eesmärk on edendada erinevate harjutuste kaudu osalevate riikide vahelist üksteisemõistmist, usaldust ja koostöövõimet. Baltopsi käigus harjutatakse tegevusi nii merel, maal kui õhus ehk õppusele on kaasatud erineva suunitlusega üksused ning tähelepanu keskmes on nende omavaheline koostöö.

 Kokku osaleb õppusel ligi 4500 inimest, 50 laeva, ja 60 lennuvahendit, lisaks üks allveelaev. Osalejad on 18 erinevast NATO liikmes- ja partnerriigist. Õppus lõpeb 19. juunil.

Kindralmajor Valeri Saar teenib praegu Eesti sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures. Lähiajal naaseb Saar Eestisse ning tema ametikohale Brüsselis asub praegune kaitseväe peastaabi ülem kommodoor Igor Schvede.

Saar on lõpetanud Žitomiri kõrgema õhukaitse raadioelektroonika sõjakooli, Harkivi õhukaitse akadeemia akadeemilised kursused, Bundeswehri staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaal ning kursused NATO kaitsekolledžis ja Balti kaitsekolledžis.

Kindralmajor Saar on teeninud Eesti kaitseväes selle algusest. Ta on teeninud üksiku raadiotehnilise õhukaitsepataljoni ülema, õhuväe staabi ülema, kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja ning staabiülema asetäitjana NATO treeningmissioonil Iraagis. Alates 2012. aastast on kindralmajor Saar teeninud sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.

Kindralmajor Saar on pälvinud Kotkaristi III ja IV klassi teenetemärgid, samuti kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu teenetemärke.