Uudised

Rannapromenaadile paigaldatud pink asub Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskuse lähedal, kus on taastusravi saanud ka Eesti kaitseväelased ja eelmisel aastal soetati rehabilitatsioonikeskusele sinilillekampaaniaga veteranipäeva raames kõnnirobot.

„Veteranipoliitika kandvaks osaks on veteranide tunnustamine nende panuse eest Eesti julgeolekusse ja seda enam on meie endi aukohuseks mitte oodata tunnustust ainult ühiskonna poolt üldisemalt, vaid teha ka ise midagi ära, et anda au meie kaasvõitlejatele,“ ütles eelmisel nädalal Liibanonist naasnud kontingendi ülem major Kalle Kõlli ja lisas, et selle pingi pühendamisse on vabatahtlikult panustanud enamik Liibanonis teeninud jalaväerühmast Estpla-20, aga ka partnerriikide kaitseväelased rahuvalveoperatsioonilt UNIFIL.

Pingi soetamiseks ja veteranipäeva tähistamiseks korraldasid Liibanonis teeninud kaitseväelased aprillis heategevusliku paintballi võistluse, millel võtsid peale eestlaste omavahel mõõtu ka meeskonnad Soomest, Iirimaalt, Prantsusmaalt, Lõuna-Koreast ja Fidžist.

Liibanonist koju naasnud kontingendi tuumiku moodustas jalaväerühm Estpla-20, mis alustas teenistust Lõuna-Liibanonis Soome-Iiri ühispataljonis eelmise aasta novembris ja oma viimase patrulli tegid Eesti kaitseväelased kolm päeva enne koju saabumist. Et näidata rahuvalvejõudude kohalolu ja tagada konflikti osapoolte lepingutest kinnipidamist, oli Eesti jalaväerühma ülesanne erinevate patrullide läbiviimine oma vastutusalas, sealhulgas jalgsi ja motoriseeritult, raketiohtlikel aladel, sinisel joonel ning koostöös Liibanoni relvajõududega.

Ühtekokku tegid Estpla-20 kaitseväelased oma rotatsiooni jooksul 474 erinevat patrulli, millest ligi pooled olid öised. Jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani teenis rühm patrullbaasis UNP 6-50, mis asub vahetult Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel. Kahe kuu jooksul tegid kaitseväelased regulaarselt nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrulle oma vastutusalas,  jälgisid pidevalt konflikti osapooli eraldavat sinist joont, tagasid baasi julgeolekut ja hoidsid ühte jagu kiirvalmiduses.

„Meil on väga hea meel, et saame Baltopsi raames Tallinna külastada. See on väga ilus linn ning loodetavasti saame järgnevate päevade jooksul sellega ka lähemalt tutvuda,“ ütles laeva komandör mereväekapten Carlos Sardiello.

USS Mount Whitney on 1971. aastast teenistuses olev 190 meetrit pikk, rohkem kui 600 meeskonnaliikmega Blue Ridge klassi juhtimislaev, mis täidab alates 2005. aastast USA 6. laevastiku lipulaeva ülesandeid. Laev on relvastatud Phalanx 20-mm lähikaitse raketitõrjesüsteemiga ning on võimeline kandma erinevaid helikoptereid. USS Mount Whitney on sõjaliste operatsioonide juhtimiseks ja toetamiseks varustatud tipptasemel side-, infokogumis- ja juhtimistehnikaga ning seda loetakse oma erialase võimekuse poolest üheks kõrgetasemelisemaks aluseks omasuguste hulgas. Laeva kodusadamaks on Itaalias asuv Gaeta.

44. korda toimuv õppus Baltops (Exercise Baltic Operations) leiab tänavu aset 3.-19. juunini Läänemerel. Õppus algab Tallinnas 3.-4. juunil toimuva töökonverentsiga, kus üksuste ülematele jagatakse kätte viimased käsud ja tegevuskavad.

Esimest korda õppuse ajaloos alustatakse õppust Baltops nii kaugel põhjas. Tänavune Baltops hõlmab tegevusi nii merel, õhus kui maal. Õppuse eesmärk on edendada osalevate riikide vahelist üksteisemõistmist, usaldust ja koostöövõimet erinevate harjutuste kaudu.

Kokku osaleb õppusel 18 NATO liikmes- ja partnerriiki ehk ligi 4500 inimest, 50 laeva ja 60 lennuvahendit. Eesti merevägi osaleb õppusel Baltops miinitõrje sihtüksuse staabiga, miinijahtijaga Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja, kokku ligi 80 mereväelasega.

Teise koha eestlaste järel saavutas Leedu sõjaväe meeskond USA erioperatsioonide üksuse meeskonna ees.

„Meile võistlusel üllatusi polnud, rakendasime võitmiseks lihtsalt oma igapäevatöö jaoks tarvilikke oskusi,“ ütles Eestit esindanud meeskonna liige nooremveebel Riho Runnel ja lisas, et eestlaste edu aluseks oli organiseeritud meeskonnatöö ja erialane süsteemsus.

Meeskondadel tuli võistlusel lahendada kaheksa praktilist ülesannet. Lisaks esmaabi andmisele tule all ning kannatanu elustamisele tuli meeskondadel muuhulgas käepärastest vahenditest valmistada kanderaam ning sellega kannatanu läbi takistusteraja ohutusse kohta toimetada.

Võistlusel osales kokku seitse meeskonda, neist kolm Leedu kaitseväest, kaks Leedu kiirabist, üks USA erioperatsioonide üksusest ja üks Eestist. Eesti meeskonda kuulusid nooremveebel Riho Runnel ja nooremveebel Valter Voomets kaitseväe ühendatud õppeasutustest ning vanemseersant Marius Šitkauskas staabi- ja sidepataljonist.

Konverentsi esimene paneel käsitles õhuvõimu teooriat. Õhuvõimu teooria teemal tegid ettekande Šveitsi tehnoloogiainstituudi teadur erukolonel Peter R. Faberi ning Norra kuningliku õhuväe kolonel ja Rootsi riigikaitse ülikooli külalisprofessori John Andreas Olsen. Konverentsi teine paneel keskendus sõjastrateegi John Boydi põhimõtete analüüsile. Ettekannetele järgnesid diskussioon ning kadettidele avatud seminar, mida juhtis kolonelleitnant Kristo Lipasaar.

Konverentsil õhuvõimu uue kontseptsiooni teemalise ettekandega esinenud Norra kuningliku õhuväe koloneli ja Rootsi riigikaitse ülikooli külalisprofessori John Andreas Olseni sõnul oli konverentsi olulisimaks küsimuseks see, kuidas õhuväelased saavad oma riiki ja vabadust õigel viisil kaitsta. Olsen sõnade kohaselt ei tasu eestlastel muretseda selle pärast, et Eestil kui väikeriigil ei ole võimalusi piisavalt õhuväkke panustada. „Kõike peaks vaatama kollektiivkaitse aspektist, te ei peaks mõtlema selle peale, mida teete üksinda või kuidas üksinda hakkama saada,“ ütles kolonel Olsen, rõhutades Eesti kuulumist NATO liikmesriikide hulka.

Konverentsist võttis osa 67 kuulajat, kelle seas oli lisaks õhu-, maa- ja mereväelastele ka tsiviilisikuid.

Taani diviisi ülema kindralmajor Flemming Mathiaseni sõnul on õppus oluline osa NATO kinnitusest oma liitlastele ja näitab pühendumust üksteise julgeoleku tagamisele.

Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka sõnul on Taani diviisi õppused alati olnud katsumuseks kõigile osalejatele. „Neile, kes pole olnud alguses entusiastlikud on varem või hiljem leidnud endas tahtmise läbi eneseületuse, mis ülesannete täitmiseks vaja läheb,“ ütles Kokka õppuse avasõnades.

Eesti kaitseväest osaleb õppusel 1. jalaväebrigaadi staap. Lisaks eestlastele võtavad õppusest osa Taani, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia kaitseväelased, kokku üle 600 vormikandja. Saber Knight lõppeb 9. juunil lõpurivistusega Tapa linnakus.

Saber Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse riigi Botnia rünnak.

Taanlaste staabiõppustel on Eesti osalenud alates 2009. aastast, mil 1. jalaväebrigaad seoti väljaõppealaselt Taani diviisiga. Diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on muuhulgas valmis läbi viima NATO artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitseoperatsioone.

Õppus on osa 13. juunil algava õppuse Saber Strike ettevalmistusest, mille eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu.

„Riigikaitselaagris saavad gümnasistid hea ülevaate sellest, millega väljaõppel kaitseväes tegeletakse,“ ütles 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni 1. kompanii rühmaülem leitnant Margus Lumi. „Samuti annab laager tulevastele nooremallohvitseridele hea võimaluse harjutada erinevast keeleruumist ja keskkonnast tulevate õpilaste õpetamist.“

Kuperjanovi jalaväepataljoni jaanuarikutse ajateenijad ehk tulevased nooremallohvitserid õpetavad laagris osalejatele nii elu kasarmus kui metsalaagris. Samuti teevad õpilased Taara linnakus riviharjutusi ning õpivad käsitulirelvadest laskma. Lisaks riigikaitseliste teadmiste andmisele on laagri eesmärk lõimida erinevaid rahvusi ja koole, sest eesti- ja muukeelsed õpilased on allüksustes kooli või emakeelt arvestamata.

Kolm päeva kestvas 2. jalaväebrigaadi ja MTÜ Riigikaitse Rügemendi korraldatud gümnasistide riigikaitselaagris osalevad Võru gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli, Nõo reaalgümnaasiumi, Lähte ühisgümnaasiumi, Tartu kutsehariduskeskuse, Narva keelelütseumi ja Narva kesklinna gümnaasium õpilased.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida kaitseväelased ja kaitseliitlased õpetavad enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis üle Eesti. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning annab aimu ajateenistuses õpetatavatest oskustest.

“Sellel aastal olid rajad näiliselt lihtsad ja sellest tulenevalt tulemuste vahed väikesed. Iga eksimus kajastus lõpptulemuses,“ ütles võistlusel osalenud kaitseväe ühendatud õppeasutuste magistrant kapten Veiko Park.

Võistlusel oli kokku viis laskeharjutust, millest kaks tuli lasta püstoliga, kaks  automaadiga ja üks mõlema relvaga. Laskeharjutustel tuli näidata oma relva käsitlemise oskust ning lasta võimalikult täpselt ja kiirelt.

Üldarvestuses saavutasid kaitsejõudude spordiklubi laskurid meeskondliku esikoha. Individuaalarvestuses saavutas kapten Veiko Park kolmanda, veebel Andres Boklan neljanda, leitnant Rain Lepikmäe kuuenda koha ja vanemveebel Kaspar Koovit üheteistkümnenda koha.

Laskevõistlusel osales kokku 16 võistkonda ja 95 laskurit Belgiast, Hollandist, Luksemburgist ja Eestist.

Head veteranid!

Tuletame meelde, et 02. juunil 2016 algusega kell 17.30 toimub Kaitseliidu Tallinna Maleva majas (Uus-Tatari 25a, Tallinn) MTÜ Eesti Kaitseväe Veteranid (EKVV) tegevuste ning üldkoosoleku ettevalmistav kohtumine.

Täname kõiki, kes on oma osalemisest ja mitte osalemisest juba teada andnud ning jaganud mõtteid, miks ja kuidas võiks enne üldkoosolekut tegutseda. Hindame Teie sisendit väga!

EKVV peamiseks ülesandeks on koondada kõiki kaitseväe veterane ja toetada seeläbi teineteist ning ühtlasi ka valdkonna arengut.

Kõigil huvilistel palume oma osavõtust teada anda hiljemalt 30. maiks 2016 e-posti aadressile . 

Parimate soovidega​
MTÜ Eesti Kaitseväe Veteranid

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Kuigi üldine leitud miinide arv võib tunduda kesine, siis näitab see, et mereteed on ohutud ja turvalised,“ ütles miinijahtija Sakala komandör kaptenmajor Ott Laanemets. Laanemetsa sõnul leidubki Leedu vetest maailmasõdade jooksul veesatud ajaloolisi lõhkekehasid vähem kui Eesti vetest, kust mullu sama operatsiooni käigus leiti kokku 210 lõhkekeha.

Miinijahtija Sakala leitud Esimese maailmasõja aegne Vene päritolu ankrumiin M-08 ei olnud ainuke kontakt, mille Eesti mereväelased merepõhjast leidsid. Kontaktide identifitseerimine merepõhjakaardil tähendab, et edaspidi ei tule neid lõhkekeha kahtlusega kontrollida ja sellise info kogumine on üks operatsiooni eesmärke.

Peale miinitõrje oli operatsiooni üks oluline osa harjutada väekaitset, merel varustamist, tegutsemist tuukriõnnetuse korral ja meditsiinilist evakuatsiooni helikopteriga ning sidepidamist.

Tänavusel miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit osales kokku 14 riiki, 19 laeva ja 10 tuukrimeeskonda. Operatsiooni eesmärk oli vähendada ajalooliste lõhkekehade ohtu laevaliiklusele, kalapüügile ja keskkonnale ning pakkuda miinisõja alast väljaõpet ning kogemusi osalevatele üksustele. Juuli keskel liitub miinijahtija Sakala NATO 1. alalise miinitõrjegrupi SNMCMG1 koosseisuga.

Iga-aastane Balti riikide merevägede rotatsiooni korras Läänemerel korraldatav miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2016 toimus tänavu Klaipeda sadama ümbruses.