Uudised

Riigipea meenutas, et kümne ametiaasta jooksul on talle olnud oluline kohtuda välisoperatsioonidele minevate üksustega, sest "teie lähete sõna otseses mõttes eesliinile, sageli riskite Eesti eest oma eluga".

President Ilves tõdes, et Liibanoni ÜRO missioonile suunduvat rühma teele saates on hing pisut rahulikum kui varasemalt, kuna siis soovis ta sõduriõnne üksustele, kes läksid missioonile Lõuna-Afganistani, lahingutegevuse keskele. See oli ohtlik. Meil oli raskeid kaotusi, mida meenutab ka Camp Bastion'ist Paldiskisse toodud mälestusmärk meie langenud kaitseväelastele, mille juurde riigipea täna lilled pani.

ESTPLA-21 suundub ÜRO missioonile, et hoida rahu Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel.

"Liibanoni ei ümbritse just maailma kõige rahulikuma julgeolekuolukorraga riigid ja see mõjutab ka Lõuna-Liibanoni julgeolekut. Esmapilgu rahulik õhustik võib seal kiiresti pöörduda eskaleeruvaks rahutuseks. Seega, ootamatusteks tuleb meie kaitseväelastel alati valmis olla. Eriti siis, kui te mehitate sinisel joonel baasi 6-50, et vahetult jälgida Liibanoni ja Iisraeli eraldaval kontrolljoonel toimuvat," rääkis president Ilves.

Ta kutsus nägema ka laiemat vaadet. UNIFIL – ehk United Nations Interim Force in Lebanon – tähendab 40 riigi panustamist.

"ESTPLA-21 näitab, et Eesti riik on vastutustundliku kogukonna liige. Et Eesti on kohal. Et Eesti mõistab rahvusvahelist vastutust. See on igale riigile, eriti väiksematele, oluline kapital," rõhutas president Ilves.

Ta pidas ka oluliseks, et ESTPLA-21 emaüksus on UNIFIL-i ainus mitmerahvuseline pataljon, Soome-Iiri pataljon ning lisas: "Nii teie senine väljaõpe Soomes kui ka järgmisel nädalal Soomes algav kokkuharjutamine oma tulevase pataljoniga on Eesti-Soome tänapäevase julgeolekukoostöö üks oluline näide. Ma ei kahtle, et oleme soomlastega head relvavennad, kes oskavad teineteist vajadusel katta."

Eesti kontingendi vanem on major Kuido Põldoja ja ESTPLA-21 rühmaülem nooremleitnant Valdo Hälvin.

Riigipea lõi Paldiskis ka presidendi naela 1. jalaväebrigaadi lipuvardasse.

"Selleaastane kiirrännaku võistlus Murtud saabas oli ajateenijatele viimaseks füüsilise vormi testiks enne Kevadtormi,“ ütles 2. jalaväebrigaadi spordiinstruktor ja võistluse pealäbiviija nooremveebel Priit Narusk, kelle sõnul said ajateenijad rännakul hästi hakkama.

Lahingvarustuses sõdurid pidid rühma koosseisus läbima üle kahekümne kilomeetri. Liikuda oli vaja läbi seitsme kontrollpunkti, kus tuli täita erinevaid ülesandeid.

Võistkonnad komplekteeriti rühmade kaupa vastavalt kaitseväelaste väljaõppele. Lisaks ajateenijatele võtsid rännakust osa ka tegevväelased.

Võistluse võitis Kuperjanovi jalaväepataljoni C- jalaväekompanii ajateenijate teise rühma võistkond, mille liikmed said endale rännaku raskust sümboliseeriva rändauhinna ehk murtud saapa.

Kiirrännak Murtud saabas on viimane suurem jõupingutus enne ajateenijate reservi arvamist. Esimene taoline kiirrännak leidis Kuperjanovi jalaväepataljonis aset 1993. aastal ning sellest võtsid osa nii ajateenijad kui tegevväelased.

„Mäng on pühendatud kõigile veteranidele, lõppseis on mängijatele küll oluline, aga tegelikult võidab sport,“ ütles sõpruskohtumise korraldaja, kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppejõud kolonelleitnant Kaido Tiitus, kutsudes veterane kaitseväe hokivõistkondadega ühinema.

Mänguskoori avas teisel minutil Põhja-Eesti Dream Team. Üheteistkümnendal minutil viigistas Lõuna- Eesti meeskond Tartu Vaim seisu. Veerandaja viimasel minutil visatud värav viis Tartu Vaimu juhtima ja esimene veerandaeg lõppes seisuga 2:1 Lõuna-Eesti kasuks.

Teisel veerandaja alguses viskas Tartu Vaim skooriks 3:1, viiendal minutil vähendas Dream Team kaotusseisu ühe väravani, millele järgnes kuuendal minutil löödud viigivärav. Veerandaaja viieteistkümnendal minutil viis täpne vise Dream Teami juhtima 4:3.

Kolmanda veerandaja viiendal minutil viskas Dream Team Tartu Vaimule viienda värava,  kaheksandal minutil lõid põhja-eestlased oma kuuenda värava, suurendades juhtseisu skoorini 6:3. Kolmeteistkümnendal minutil vähendas Tartu Vaim kaotusseisu skoorini 4:6, mis jäi ka kohtumise lõpuskooriks

Sõpruskohtumisel mängiti kolm veerandaega, mille jooksul visati kokku kümme väravat. Kummalgi võistkonnal oli jääl korraga 5 mängijat, kes moodustasid ründekolmikud, kaitsepaarid ja lisaks väravavahid.  

„Julgeolek ei ole püsiv ning tahke aine, mida on võimalik kotis hoida,“ ütles kindralleitnant Terras. „Seda tuleb luua. On selge, et Eesti jääb osalema operatsioonidel väljaspool oma piire, kui me tahame kaasa rääkida rahvusvahelises elus ning soovime, et meie muresid mõistetaks.“

Kindralleitnant Terras tutvub Lõuna-Liibanonis Soome-Iiri pataljoni vastutusalaga, saab ülevaate üksuse teenistusest ja kohapealsest olukorrast. Visiidi ajal on plaanis kohtumised nii UNIFIL kui ka UNTSO missioonidel teenivate Eesti kaitseväelastega, UNIFIL ülema kindralmajor Luciano Portolanoga, UNIFIL Läänesektori ülema brigaadikindral Arturo Nittiga ja Soome-Iiri pataljoni ülema kolonelleitnant Kari Kaakineniga.

Homme, 23. aprillil tähistab kindralleitnant Terras koos Soome-Iiri pataljonis teenivate Eesti, Soome ja Iiri kaitseväelastega veteranipäeva. Samuti osaleb kaitseväe juhataja rivistusel, millel Lõuna-Liibanonis teenivad Eesti kaitseväelased saavad ÜRO missioonimedalid.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.

Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii ning eelmisel aastal maist novembrini jalaväerühm Estpla-19. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.

Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi.

Täna hommikul algusega 11.00 mälestatakse langenud kaitseväelasi Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis. Kell 13.00 algab Tartu Lõunakeskuses kaitseväelaste hokikohtumine, milles võtavad mõõtu Põhja- ja Lõuna-Eesti kaitseväelased.

Veteranipäeval, 23. aprillil kell 11.00 avab Eesti sõjamuuseum Viimsis külastajatele suurtükkide, soomukite ja sõidukite angaari, kus asub ka kaitseväe Afganistani operatsiooni ajaloole pühendatud väljapanek. Tasuta ekskursioonid algavad kell 12, 14 ja 16 sõjamuuseumi giidide juhtimisel, uksed suletakse kell 18. Kohapeal saab kätt proovida automaadimudelist laskmises.

Muuseumis on avatud Afganistani-teemaline fotonäitus, muuseumi peahoones on kella kaheteistkümnest kolmeni lastele avatud töötoad. Keskpäeval saab jälgida nukuteatri etendust "Lutsukomm ja 200 vanaisa", kus oma lemmiklugusid jutustab näitleja Tarmo Männard. Muuseumihoone ees on huvilistele avatud Kaitseliidu relvade ja varustuse näitus. Laupäeval algusega kell 12.00 peetakse Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistust, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi.

Veteranipäevaga seotud üritused algasid juba eelmisel nädalal, kui 16. ja 17. aprillil peeti Tartus ja Tallinnas heategevuslikku sinilillejooksu.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

„Tegelikult olime võimelised isegi rohkemaks, aga vaatame, mis järgmine aasta toob,“ ütles Kaitsejõudude hokiklubi mängija kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik. Tema sõnul kaalutakse mängijate arvu kasvu tõttu järgmisel hooajal võimalust mängida harrastajate hokiliigas kahe võistkonnaga – üks tugevamas ja teine nõrgemas alagrupis.

Hooaja jooksul peetud 21 liigamänguga kogus Kaitsejõudude hokiklubi 10 võidu, 6 viigi ja 5 kaotusega 26 punkti. Vastastele visati 70 väravat ning enda väravasse lubati 49 viset.

Viimased kolm võiduga lõppenud mängu peeti uues mänguvormis, mille kujundusel on inspiratsiooni ammutatud kaitseväe välivormist ja digilaigulisest mustrist. Kasutusele võeti ka hokiklubi uus must-kuldsetes toonides logo, mis kujutab riigivapilooma lõvi kilbil, mille taga on kaks ristatud hokikeppi.

Kaitsejõudude hokiklubi sai aasta alguses endale ka esimese eraettevõttest toetaja, milleks on Eesti kaitsetööstuse liitu kuuluv Bristol Trust OÜ ja mille omanik on endine kaitseväelane reservleitnant Ants Põldsam.

Enne 2. mail algava Kevadtormi algust näeb Kaitsejõudude hokiklubi mängimas kolmel korral. Homme kell 13.00-14.45 toimub Tartu Lõunakeskuse liuväljal veteranipäevale pühendatud hokikohtumine, kus kohtuvad Põhja- ja Lõuna-Eesti kaitseväelased. 30. aprillil kell 20.00 mängib põhimeeskond Tallinnas Tondiraba jäähallis tugevamasse alagruppi kuulunud meeskonnaga ning 1. mail mängib duubelmeeskond kell 20.00 samas kohas võistkonnaga. Pink Panthers Mängud on pealtvaatajatele tasuta.

Kaitsejõudude hokiklubi on kaitseväelasi ja kaitseliitlasi ühendav jäähokivõistkond, kus mängivad ajateenijad, tegevteenistujad ja kaitseliitlased reamehest kindralini välja. 2014. aastal regulaarseid treeninguid alustanud võistkond osales sel hooajal esmakordselt Harrastajate hokiliiga mängudel. 

Ansambli Riff laulja Freddy Tomingas ütles, et bändiliikmed on valmis erinevateks väljakutseteks ja Liibanonis esinemine tundus tavapärase kõrval hea väljakutsena. „Liibanonis esinemine tähendab meile palju, sest need esinemised on hea võimalus end kaitseväelastele tutvustada ja loomulikult avaldada austust veteranidele.“

Stewart Johnson Comedy Estoniast ütles, et Liibanoni tulek ja sõdurite naerma panemine on just see kuidas nemad oskavad oma toetust Eesti veteranidele nädiata. Johnson on varasemalt esinenud Eesti sõduritele Afganistanis.

Ühtekokku pakuvad esinejad Liibanonis teenivatele kaitseväelastele meelelahutust kolmel õhtul, milledest suurim üritus on veteranipäeval 23. aprillil kui Lõuna-Liibanonis teenivad kaitseväelased tähistavad veteranipäeva Eestiga samal ajal.

Homme korraldavad jalaväerühma Estpla-20 kaitseväelased heategevusliku paintballi võistluse, kus osalevad võistkonnad erinevatest UNIFIL missioonile panustavatest riikidest. Heategevuslikust võistlusest saadud tulu eest soetavad Liibanonis teenivad Eesti kaitseväelased Haapsalu promenaadile Eesti sõdurile pühendatud pingi.

Hetkel teenib Lõuna-Liibanonis ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest üle poole on varasema missioonikogemusega. Paljud kaitseväelased on oma kolmandal välisoperatsioonil ning mõned ka neljandal ja kuuendal välisoperatsioonil.

Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.

Kohtumise üks peamisi teemasid oli koostöö korraldamine sõjaolukorras. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Terrase sõnul peab riikidevaheline õigusruum olema reguleeritud selliselt, et see võimaldaks kiirelt reageerida. „Oleme arutanud, kuidas oleks võimalik korraldada meie koostööd sõjaolukorras piiriüleselt nii, et seadustega mitte vastuollu minna.“

Samuti arutasid kaitseväe juhatajad NATO Varssavi tippkohtumisega seonduvaid küsimusi, said ülevaate vabatahtlikest riigikaitselistest organisatsioonidest, Balti pataljoni tegevusest ning erioperatsioonide alase koostöö arendamise olukorrast ja Balti Kaitsekolledži tulevikuplaanidest. 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm tutvustas ringkäigul mobilisatsioonisüsteemi toimimist ning jalaväebrigaadi viimaseid arenguid.

Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Pataljoni juhib Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on kaitseväe ja Tartu linna side pikaaegne ning seega on Tartu linn 2. jalaväebrigaadi lipu annetajana parim valik. „Kaitsevägi hingab koos Tartuga akadeemilist õhku ning saab sellest targemaks,“ ütles oma sõnavõtus kindralleitnant Riho Terras.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu linn lipu annetamise üle uhke ning loodab nii lippu kui 2. jalaväebrigaadi kaitseväelasi näha ka Tartu linnale olulistel tähtpäevadel. „Olen kindel, et 2. jalaväebrigaad hoiab oma lippu uhkuse ja austusega,“ ütles Klaas.

Tartu Raekoja platsil toimunud rivistusel osales üle 800 ajateenija ja tegevväelase 2. jalaväebrigaadi staabist, Kuperjanovi jalaväepataljonist ja tagalapataljonist. Esines kaitseväe orkester ning pärast rivistust oli huvilistel võimalik tutvuda 2. jalaväebrigaadi relvastuse ja varustuse näitusega ning maitsta sõdurisuppi.

2. jalaväebrigaad võttis üle Sakala partisanide pataljoni lipu, vapi ja rinnamärgi. Sakala Partisanide Rügement tegutses edasi ka pärast Vabadussõja lõppu, olles üks reservjalaväerügement, mis valmistus kaitsma Eesti Vabariiki. 2. jalaväebrigaad soovib jätkata sama tugeva tegevväelastest ja reservväelastest koosneva võitlusvõimelise ja kõrge moraaliga väeüksusena toetudes ajaloolistele tavadele läbi Sakala Partisanide Rügemendi loodud väärtuste.

2. jalaväebrigaadi lipu väeosa külg on põhivärvilt must, lipu musta välja keskel on viienurgalisel hõbedaste äärtega mustal kilbil brigaadi embleem. Embleemil on kujutatud püstloodis kaheteraline mõõk, mille käepide on suunatud ülespoole. Käepidemest vasakul ja paremal on Sakala partisane tähistavad tähed „S“ ja „P“. Mõõga terast vasakul on elusa inimese pale, paremal surnu pealuu. Mõõga terav ots toetub loorberi oksale.

Lipu tagakülg on sarnane teiste kaitseväes kasutusel olevate lippudega ehk riigilipu värvides lipuvälja tausta keskel asub Eesti Vabariigi suur vapp koos vastava lipukirjaga „Eesti Kodu Kaitseks”.

„Koostööharjutus aitab laevameeskondadel valmistuda erinevateks olukordadeks merel või sadamas ning õpetab mereväelasi tegutsema ühtse meeskonnana ühise eesmärgi nimel,“ ütles koostööharjutuse SQEX 16-1 juht mereväekooli ülem kaptenmajor Ain Pärna. „Lisaks on oluline, et saame harjutada koostööd Miinisadamas paikneva Vahipataljoniga ning politsei- ja piirivalveameti kopteritega.“

Kaks nädalat vältava harjutuse esimesel nädalal viiakse läbi laevadevahelisi manöövriharjutusi, õhu- ja pealveesihtmärkide laskmisi, vintsimis- ning öiseid navigatsiooniharjutusi. Nädal lõpeb Vahipataljoni toel toimuva väekaitseharjutusega, kus sadamas mängitakse läbi avatud laeva ürituse käigus ettetulevaid olukordi.

Harjutuse teisel nädalal keskendutakse miinitõrje harjutamisele asümmeetrilise ohu tingimustes. Õhuväe kopter etendab mereväe laevadele vastast õhurünnakutel ning politsei- ja piirivalveameti kopter toetab laevu evakueerimisharjutusel.

Koostööharjutusel osalevad ajateenijad, mereväe põhikursuse kadetid ja tegevteenistujad, samuti on kaasatud mereväe laevastiku sõjalaevad, Vahipataljon, õhuvägi ning politsei- ja piirivalveamet. Mereväe koostööharjutust viib läbi mereväekool.