Uudised

Lennud toimuvad Liivi lahel, Pärnumaa lõunaosas, Harjumaal, Viljandimaal, Kesk-  ja Ida-Eestis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 7. jaanuaril. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Hispaania õhuväe õhuturbesalk, mille kasutuses on hävitajad Eurofighter.

Õppusel harjutatakse nii õhulahingute pidamist, sideprobleemidega lennuki otsimist ja eskortimist kui tulejuhtide ja lennuki pilootide koostööd. Samuti korraldatakse Ämari lennubaasi lähistel lennupääste õppus, millest võtab osa ka politsei- ja piirivalveameti lennusalk helikopteriga AW139.

Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul osalevad ka käesoleval aastal lisaks Eesti, Leedu, Belgia, Hispaania, Poola ja Briti õhuväelastele õppusel meie partnerriikide Rootsi ning Soome õhuväed. „Rõõm on tõdeda, et NATO partnerriigid Rootsi ja Soome õhuvägede osalemine selles õppuste seerias on muutunud traditsiooniks,“ ütles kolonel Tarien.

Õppusel osalevad lahingulennukid harjutavad ka lähenemisi tsiviillennuväljadele, Balti õhuruumis viibib õppuse ajal ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise lennuk AWACS E-3.

Balti õhuturbega seotud õppusi on korraldatud BRTE (Baltic Region Training Event) nime all peetud 2008. aastast kõigis Balti riikides. Käesolevast aastast kannab õppus nime Ramstein Alloy.

Juba neljandat aastat tähistatava veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Üle Eesti kuni mai alguseni müüdavate sinilillemärkidega saab toetada nii veterane kui nende perekondi ja lähedasi.

Neljapäeval, 21. aprillil kell 12 viib pikaaegne riigikaitseõpetaja ja kaitseliitlane Erki Vaikre Tallinna Viru Keskuse Rahva Raamatu läbi avaliku riigikaitsetunni Pelgulinna Gümnaasiumi 10. klassi õpilastele. Tunnis analüüsivad õpilased Ukraina sõja ajaloolisi põhjuseid, majanduslikku mõju ja võimalikke tulevasi arenguid.

Reedel, 22. aprilli hommikul mälestatakse langenud kaitseväelasi Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis.

Laupäeval, 23. aprillil on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Ka Eesti Kirikute Nõukogu liikmekirikud võtavad veteranipäeva puhul jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestavad langenuid.

Veteranipäeval, 23. aprillil avab Eesti sõjamuuseum Viimsis külastajatele suurtükkide, soomukite ja sõidukite angaari, kus asub ka kaitseväe Afganistani operatsiooni ajaloole pühendatud väljapanek. Uksed on avatud kella 11 kuni 18. Tasuta ekskursioonid algavad kell 12, 14 ja 16 sõjamuuseumi giidide juhtimisel. Kohapeal saab kätt proovida automaadimudelist laskmises.

Lisaks on muuseumi peahoones kella 12 kuni 15 lastele avatud töötoad ja keskpäeval saab jälgida nukuteatri etendust "Lutsukomm ja 200 vanaisa", kus oma lemmiklugusid jutustab näitleja Tarmo Männard. Muuseumihoone ees on huvilistele avatud Kaitseliidu relvade ja varustuse näitus.

Erinevad veteranipäeva üritused algasid juba aprilli alguses, kui Pakri poolsaarel peeti Scoutspataljoni viieteistkümnendale taasloomise aastapäevale ning kaitseväe veteranidele pühendatud Scoutsrännak. Sel nädalavahetusel võistles üle pooletuhande inimese Tallinnas ja Tartus veteranide auks Sinilillejooksul.

Veteranide toetuseks korraldatava sinilillekampaania abiga osteti eelmisel aastal kõnniabiseade Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele ja üle-eelmisel aastal Ida-Tallinna keskhaiglale. Samuti on Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing toetanud haavatute ja langenud kaitseväelaste lähedaste eneseabigruppe.

Tänavu soovib ühing veteranidele ja nende lähedastele suunatud toetustegevusi veelgi laiendada. Sinilille toodete müügiga kogutud annetustega toetatakse erinevaid projekte, mis aitavad kaasa taastusravi valdkonna tugevdamisele ja vaimse tervise praktikate edendamisele kogu ühiskonnas, sest nii saavad paremat tuge ka meie vigastatud võitlejad.

Samuti on plaanis annetusega toetada Pärnu haigla taastusravikeskust lihasjõutreeningu seadme soetamisel ja Eesti füsioterapeutide liidu erialaspetsialistidele koolituste korraldamisel. Veel soovib ühing toetada MTÜ Peaasi tegevust noorte vaimse tervise teemade kaasaegsel ja avatul käsitlemisel, panustades eelkõige noorte e-nõustamise ja koolitusvõimaluste arendamisse.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Tallinna Sinilillejooksu võitis meeste arvestuses Karel Hussar ajaga 9.32, naiste arvestuses oli parim Karmen Alnek ajaga 11.38. Võitjaid autasustas peaminister Taavi Rõivas, kes ka ise jooksul osales.

Nii Tallinna kui Tartu raja pikkuseks oli 3,2 kilomeetrit. Sama vahemaa tuleb kaitseväelastel läbida üldfüüsilise testi sooritamiseks. Kohapeal said soovijad sooritada ka testi teised alad, et panna proovile oma füüsiline võimekus.

Tallinnas Pirita rannapromenaadil läbi viidud võistluse tulemusi mõõdeti kokku kuues võistlusklassis. Võistluste stardi andis kaitseväe veteran nooremveebel Agor Tettermann.

Kohapeal said huvilised tutvuda unikaalse kõnnirobotiga, mille Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus soetas 2015. aastal heategevusliku kampaania "Anname Au!" toetusel.

Tänavu on plaanis toetada Pärnu haigla taastusravi keskust lihasjõutreeningu seadme soetamisel ja Eesti füsioterapeutide liitu erialaspetsialistide koolituste korraldamisel. Veel soovitakse toetada MTÜ Peaasi tegevust noorte vaimse tervise teemade kaasaegsel ja avatul käsitlemisel, panustades eelkõige noorte e-nõustamise ja koolitusvõimaluste arendamisse.

23. aprillil tähistame neljandat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. Veteranipäev on ametlik lipupäev.

Veteranide tunnustuseks soetatud Sinilillega teeb igaüks annetuse Eesti veteranide heaks. Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

A.Le Coq spordihoone juurest alanud ja Tartu ülikooli ees lõppenud trassi pikkuseks oli 3,2 kilomeetrit. Jooksu tulemusi mõõdeti kahes võistlusklassis ja iga võistlusklassi kolme parimat autasustati medaliga. Soovijad said kohapeal sooritada ka kaitseväe üldfüüsilise testi.

Homme antakse Pirital Sinilillejooksu Tallinna võistluste start. Esimene võistlus algab pühapäeval, 17. aprillil kell 12 ja teine start kell 13 Russalka monumendi juurest, rada kulgeb mööda Pirita rannapromenaadi Pirita Spa hotellini. Võistluste stardi annab kaitseväe veteran nooremveebel Agor Tettermann.

Kohapeal saab sooritada kaitseväe üldfüüsilise testi, et proovida oma vastupidavust. Enne võistlust saab tutvuda unikaalse kõnnirobotiga, mille Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus soetas 2015. aastal heategevusliku kampaania "Anname Au!" toetusel.

Jooksul osalemine eeldab vähemalt kahe euro suuruse annetuse tegemist, mille eest saab iga jooksja stardinumbri ja rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Lisateavet võistluse kohta saab veebilehelt:

23. aprillil tähistame neljandat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. Veteranipäev on ametlik lipupäev.

Veteranide tunnustuseks soetatud Sinilillega teeb igaüks annetuse Eesti veteranide heaks. Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

„Oma kolleegidega silmast-silma kohtumised  ning õlg-õla kõrval teenimine tugevdavad nii NATO sisest kui ka riikidevahelist koostööd paremini kui ükskõik mis dokumendid või lepingud,“ ütles kindralleitnant Terras. Samuti tundis kaitseväe juhataja head meelt väljaõppe-alase koostöö üle Hollandi kaitseväga, ja et hollandlased osalevad tänavusel õppusel Kevadtorm mehhaniseeritud jalaväekompaniiga lahingusoomukitel CV90.

Hollandis kahepäevasel ametlikul visiidil viibiv kaitseväe juhataja arutas kohtumisel ka Euroopa julgeoleku olukoda ning riikidevahelise sõjalise koostöö ja ühise väljaõppe tulevikku. Eile  külastas kindralleitnant Terras ka Amersfoorti maaväe väljaõppekeskuses jalaväe lahingumasina instruktori kursustel osalevaid Eesti kaitseväelasi.

Eesti-Hollandi riigikaitsealane koostöö tihenes 2014. aasta lõpus, kui sõlmiti 44 jalaväe lahingumasina CV9035 hankeleping. 

Lahtiste uste päeva külastaja seersant Timo Künnapase sõnul täpsustas ja selgitas tänane ringkäik põhjalikumalt erialasid, mida kõrgemas sõjakoolis õppida saab ning seda, milline on kooli kodukord ja õppeasutuste struktuur üldisemalt. „Kõrgem sõjakool on kõige sellega, mida pakub, midagi enamat kui lihtsalt ülikool,“ ütles seersant Künnapas. „Logistika, mehhaniseeritud jalavägi või lihtsat jalavägi – erialasid, mis mulle sümpatiseerivad, on mitu.“

Esimese õppeaasta kadetid tutvustasid külastajatele õppeasutuste muuseumit, eluruume, jõusaali ning kadetikasiinot. Samuti said huvilised tutvuda kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvadega.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 20. juunist 3. juulini.

Järgmised kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevad on 21. oktoobril ja 25. novembril.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant Sten Alliku sõnul alustab KVÜÕA sel aastal kaitseväe operatsioonianalüüsi võimekuse ülesehitamist. „Seminar on suunatud kõigile neile, kes operatsioonianalüüsiga tulevikus ühel või teisel viisil kokku hakkavad puutuma,“ ütles kolonelleitnant Allik, nimetades nii väevõime arendajaid ning analüüsi tulevasi tellijaid ja kasutajad kui ka KVÜÕA ja ülikoolide inimesi, kes operatsioonianalüüsi tegemisse võivad kaasatud olla. Seminaril esinevad ettekannetega analüütikud Hollandist, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest ja NATO kommunikatsiooni- ja informatsiooniagentuurist.

„Kuna sõjaline operatsioonianalüüs kui selline on Eestis väga vähe, kui üldse, tuntud, siis on seminari eesmärk anda põgus ülevaade sellest, missuguseid meetodeid ja tööriistu operatsioonianalüüsiks kasutatakse ning kuidas see võimearendust toetab“, selgitas kolonelleitnant Allik.

KVÜÕA rakendusuuringute keskus korraldab sõjateaduse arendamist kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks. RUK-i peamised tegevusvaldkonnad on teadusliku ja rakendusliku uurimistöö tegemine, teadus- ja arendustegevuse juhtimine KVÜÕAs ning selle koordineerimine muude õppe- ja ametiasutustega.

Riigikaitsekomisjoni visiit algas Kaitseliidu Tartu malevast, kus malevapealik major Kalle Köhler tutvustas komisjonile maleva tagalakeskust. Seejärel tutvustas komisjoni liikmetele Balti kaitsekolledži ülem kindralmajor Vitalijus Vaikšnoras kolledžit ja seal antavat haridust.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem rääkis kõrgemat sõjakooli külastanud komisjoni liikmetele õppeasutuste tegevusest, rakenduskõrgharidusest ja kaitsevaldkonna uuringu- ja arendustegevuse korraldamisest.

Komisjoni liige, riigikogulane Ain Lutsepp leidis, et ohvitseril peab olema lai silmaring ning seetõttu peab ohvitsere õpetav kõrgkool tegema tihedat koostööd teiste kõrgkoolidega. „Mõnes mõttes on ohvitseri elukutse sarnane näitleja omale - ohvitser ei saa olla ainult sõjaväelane, meil on vaja mitmekülgset ja haritud inimest,“ ütles Lutsepp.

Komisjon külastas ka Võrus asuvat 2. jalaväebrigaadi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni, kus 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo ja Kuperjanovi jalaväepataljoni kolonelleitnant Hando Tõevere andsid ülevaate ajateenijate väljaõppest ja üksuste tegevusest. Külastuspäeva lõpetas komisjon lahingukoolis, kus kooli ülem kolonelleitnant Madis Nõmme tutvustas vanemallohvitseride õpet.

Veteranipäevale pühendatud heategevuslik sinilillejooks toimub sel aastal lisaks Tallinnale ka Tartus. Mobiilse kõnniroboti e. eksoskelettiga saab tutvuda enne Tallinna jooksu algust, seadme võimalusi näitab kaitseväe veteran Agor Tettermann.

Sinilille Tartu jooksu start antakse laupäeval, 16. aprillil kell 13 A. Le Coq spordihoone juurest ning finiš on Tartu ülikooli spordihoone juures.

Tallinna jooksu esimene start on pühapäeval, 17. aprillil kell 12 ja teine start kell 13 Russalka monumendi juurest, rada kulgeb mööda Pirita rannapromenaadi Pirita Spa Hotelini.

Võistluste parimaid autasustatakse medaliga. Samuti saab kaitseväe üldfüüsilist testi sooritades proovida oma vastupidavust.

Jooksul osalemine eeldab vähemalt kahe euro suuruse annetuse tegemist, mille eest saab iga jooksja stardinumbri ja rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Lisateavet reeglite ja registreerumise kohta saab veebilehelt:

Mobiilset kõnnirobotit e. eksoskeletti on võimalik kiiresti kohandada vastavalt kasutaja vajadustele: programmeerida kõndimiseks kaldteel, õues või treppidel. Selle kerge kaal annab võimaluse seadme kasutamiseks väga erinevates elulistes situatsioonides.