Uudised

„Seekord on õppusel uuteks teemadeks häire korras valmisoleku saavutamine, mis hõlmab tegevväelaste ootamatut teenistusse kutsumist, linnakute julgestamist, osalist mobilisatsioonivarude vedu ning taktikalise ülesande täitmist,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.  

Viiepäevase õppuse eesmärgiks on õppekompaniide koostöö harjutamine pataljoni koosseisus ning allüksustele hinnangu andmine.

Tormihoiatuse kulminatsiooniks on laupäeval Võru linnas peetav linnalahing,  kus vastutegevust kuperjanovlastele teeb Kaitseliidu Lõuna-Eesti  malevate koondüksus. Lisaks kuperjanovlastele ja kaitseliitlastele osalevad õppusel Eestis viibivad Ühendriikide kaitseväelased soomukitel Stryker ning 1. jalaväebrigaadi tankitõrje- ja luurerühmad.

Õppust peetakse peamiselt kaitseväe Võrumaa harjutusaladel, osaliselt tegutsetakse ka Väimelas, Sõmerpalus ning Võru linnas. Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid ehk  paukpadruneid ja suitsuküünlaid.

2. jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe maaväe manööverüksus, mille rahuaegseks peamiseks tegevuseks on ajateenijate ja reservväelaste väljaõppe korraldamine.

„Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu on ainulaadne rahvusvaheline organisatsioon, mis korraldab sõjaväespordi võistlusi üle maailma, millest võtavad osa oma ala tipud,“ ütles 71. peaassamblee ja kongressi ettevalmistamise töörühma ülem major Heino Märks.

Kongressil vaadatakse üle organisatsiooni võistluskalender, pannakse paika korraldajad, samuti vaadatakse üle võistluste reeglid ning päevakorras on ka teaduskomitee asutamine.

Neli päeva kestvast kohtumisest võtab osa üle 250 delegaadi 88 riigist. Muuhulgas saadavad Eestisse oma delegaadid nii Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Venemaa Föderatsioon, India, Pakistan kui Jaapan.

CISM ehk International Military Sports Council on 1948. aastal Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Hollandi poolt asutatud erinevate riikide relvajõudude sportlasi ühendav organisatsioon, mille liikmesriikide arv ulatub täna saja kolmekümne kolmeni.

Organisatsioon korraldab alates 1995. aastast peetavaid sõjavägede meistrivõistlusi ning alates 2010. aastast ka relvajõudude talimänge.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul on järgmisel aastal sajandat sünnipäeva tähistav 1. jalaväebrigaad ühtlasi nii Eesti vanim kui samas ka kiireimini arenev üksus. „Oleme täielikult lahinguvalmis ning suuteline Eestit kaitsma samal moel, nagu seda tegi meie eelkäija Vabadussõjas,“ ütles kolonelleitnant Palm.

Täna hommikul Tapa linnakus aset leidnud rivistusel anti üle aasta ohvitseri, allohvitseri, sõduri ja töötaja tiitlid. 1. jalaväebrigaadi aasta ohvitser on õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner, aasta allohvitser vanemveebel Indrek Roosaar Kalevi jalaväepataljonist, aasta sõdur Scoutspataljonis teeniv kapral Janar Peets ning aasta töötaja 1. jalaväebrigaadi staabi referent Kätlin Vildek.

Tapa linnakusse saabunud külalised said tutvuda brigaadi relvastuse ja tehnikaga ning osaleda võistlustes ja mängudes. Esmakordselt korraldati lahtiste uste päeva raames ka karjääripäev, kus lisaks kaitseväe struktuuriüksustele tutvustasid oma tegevust politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning vanglaamet.

1. Eesti jalaväepolk, kelle õigusjärglaseks tänast 1. jalaväebrigaadi loetakse, moodustati 25. aprillil 1917. Üksus võitles aastatel 1918-1920 Vabadussõjas.

Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate baasil Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon. Sel aastal saab 1. jalaväebrigaad oma käsutusse ka esimesed moodsad jalaväe lahingumasinad CV9035.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Harjumaa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatult asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Neljapäeval võtavad Belgia lennusalgalt Ämari lennubaasist Balti riikide õhuruumi turvamise üle Suurbritannia õhuväelased.

Hea veteran!

Eesti rahvuslik lennufirma Nordica pakub Kaitseväe veteranidele pileteid soodushinnaga.

Soodushinnaga pileteid saab osta kuni 01.05.2016.

Lennuperiood: 01.05.-30.10.2016

Veteranipäeva tähistamist alustati Liibanonis eile piduliku rivistusega, millel osales ka Liibanonis Eesti üksust inspekteeriv kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Pärast rivistust esinesid Eesti, Soome ja Iiri kaitseväelastele ansambel Riff ja Comedy Estonia koomikud.

„Välisoperatsioonil tunneb eriti vahetult kui oluline on kaitseväe, koduste ja laiema Eesti avalikkuse toetus meie kaitseväelastele. Oleme kõigile toetuse eest tänulikud,“ ütles kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Kalle Kõlli.

Osaks veteranipäeva tähistamiseks oli ka reedel peetud heategevuslik paintballi võistlus, kus osalesid mitme riigi võistkonnad. Saadud tulu eest soetavad Liibanonis teenivad Eesti kaitseväelased Haapsalu promenaadile Eesti sõdurile pühendatud pingi.

Koos UNIFIL operatsioonil teenivate kaitseväelastega osalesid veteranipäeva tähistamisel ka ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO teenivad eestlased.

ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL teenib ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

„Ma soovisin sel korral tähistada veteranipäeva just siin, Liibanonis, koos oma sõduritega, sest on hea tunne kui saad olla inimestega, keda sügavalt austad. Tähtis on koos olles meenutada neid, kes on teeninud Eesti riiki ja on andnud teenistuses oma elu,“ ütles kindralleitnant Terras. „Veteranipäeva n tähistatud neli aastat ja see on jõudnud inimeste südamesse. Tänan selle eest kogu Eesti rahvast.“

Pidulikul rivistusel, millel osales ka UNIFIL läänesektori ülem brigaadikindral Arturo Nitti, autasustas kindralleitnant Terras Soome-Iiri pataljoni ülemat Kari Kaakineni kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest. Samuti mälestasid eestlased koos Soome ja Iiri kaitseväelastega langenud Eesti kaitseväelasi. Õhtu jätkub veteranipäeva kontserdiga, mis toimub Eestis peetava kontserdiga samal ajal.

Kaitseväe juhataja kohtus täna Lõuna-Liibanonis Soome-Iiri pataljoni ülema Kari Kaakineniga, tutvus pataljoni vastutusalaga ning sai ülevaate üksuse teenistusest ja olukorrast pataljoni vastutusalal. Lisaks kohtus kindralleitnant Terras UNIFIL ülema kindralmajor Luciano Portolanoga ja UNIFIL Läänesektori ülema brigaadikindral Arturo Nittiga.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on veteranid teeninud ära kogu ühiskonna toetuse. „Sinilille kandmine on ilus ja mõjuv viis näidata, et me hoolime Eesti sõduritest. Näidata, et me väärtustame kõigi kaitseväelaste ja kaitseliitlaste panust ning et me oleme veteranide ja nende lähedaste jaoks alati olemas,“ ütles Hanso.

Jumalateenistuse pidasid kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar ja EELK peapiiskop Urmas Viilma. Mälestusteenistusel süüdati ja õnnistati Jürituli ehk veteranide mälestustuli, mis saadeti kiriku juurest langenud sõjameeste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadele üle Eesti. Jumalateenistus lõppes pärgade asetamisega Püha Jüri ratsamonumendile.

Eile kogunesid kaitseväelased ja riigikogu liikmed Paldiskis Afganistanist toodud mälestusmärgi juurde, et mälestada teenistuses hukkunud kaitseväelasi. Eesti Kirikute Nõukogu liikmekirikud võtavad veteranipäeva puhul jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestavad langenuid.

Veteraninädal kulmineerub täna kell kaheksa algava rokk-kontserdiga Tallinnas Vabaduse väljakul. Kaitseväe veteranide toetuseks astuvad kaitseväe orkestri ajateenijate bänd ja ansamblid Smilers ning No Big Silence. Kontsert on kõigile tasuta. Otseülekanne kontserdist algab ETV2 kanalil kell 21.30.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on sõjalistel välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel. Veteranide auks heisatakse täna riigilipud.

Kontserdiga tunnustatakse ligi 3000 veterani, kes on Eesti eest seisnud üle maailma rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ning Vahemerel.

Veteranide toetuseks korraldatava sinilillekampaaniaga on sel aastal kogutud juba üle 40 000 euro. Kogutud abiga osteti eelmisel aastal kõnniabiseade Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele ja üle-eelmisel aastal Ida-Tallinna keskhaiglale.

Tänavu on plaanis toetada Pärnu haigla taastusravi keskust lihasjõutreeningu seadme soetamisel ja Eesti füsioterapeutide liitu erialaspetsialistide koolitamisel. Veel soovib Eesti vigastatud võitlejate ühing toetada MTÜ Peaasi tegevust noorte vaimse tervise teemade kaasaegsel ja avatul käsitlemisel, panustades eelkõige noorte e-nõustamise ja koolitusvõimaluste arendamisse.

Kontsert on kõigile tasuta. Otseülekanne kontserdist algab ETV2 kanalil kell 21.30.

Riigipea meenutas, et kümne ametiaasta jooksul on talle olnud oluline kohtuda välisoperatsioonidele minevate üksustega, sest "teie lähete sõna otseses mõttes eesliinile, sageli riskite Eesti eest oma eluga".

President Ilves tõdes, et Liibanoni ÜRO missioonile suunduvat rühma teele saates on hing pisut rahulikum kui varasemalt, kuna siis soovis ta sõduriõnne üksustele, kes läksid missioonile Lõuna-Afganistani, lahingutegevuse keskele. See oli ohtlik. Meil oli raskeid kaotusi, mida meenutab ka Camp Bastion'ist Paldiskisse toodud mälestusmärk meie langenud kaitseväelastele, mille juurde riigipea täna lilled pani.

ESTPLA-21 suundub ÜRO missioonile, et hoida rahu Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel.

"Liibanoni ei ümbritse just maailma kõige rahulikuma julgeolekuolukorraga riigid ja see mõjutab ka Lõuna-Liibanoni julgeolekut. Esmapilgu rahulik õhustik võib seal kiiresti pöörduda eskaleeruvaks rahutuseks. Seega, ootamatusteks tuleb meie kaitseväelastel alati valmis olla. Eriti siis, kui te mehitate sinisel joonel baasi 6-50, et vahetult jälgida Liibanoni ja Iisraeli eraldaval kontrolljoonel toimuvat," rääkis president Ilves.

Ta kutsus nägema ka laiemat vaadet. UNIFIL – ehk United Nations Interim Force in Lebanon – tähendab 40 riigi panustamist.

"ESTPLA-21 näitab, et Eesti riik on vastutustundliku kogukonna liige. Et Eesti on kohal. Et Eesti mõistab rahvusvahelist vastutust. See on igale riigile, eriti väiksematele, oluline kapital," rõhutas president Ilves.

Ta pidas ka oluliseks, et ESTPLA-21 emaüksus on UNIFIL-i ainus mitmerahvuseline pataljon, Soome-Iiri pataljon ning lisas: "Nii teie senine väljaõpe Soomes kui ka järgmisel nädalal Soomes algav kokkuharjutamine oma tulevase pataljoniga on Eesti-Soome tänapäevase julgeolekukoostöö üks oluline näide. Ma ei kahtle, et oleme soomlastega head relvavennad, kes oskavad teineteist vajadusel katta."

Eesti kontingendi vanem on major Kuido Põldoja ja ESTPLA-21 rühmaülem nooremleitnant Valdo Hälvin.

Riigipea lõi Paldiskis ka presidendi naela 1. jalaväebrigaadi lipuvardasse.