Uudised

Viru pataljoni staabiülem kapten Agur Kibur ütles, et õppusel harjutavad ajateenijatest rühmaülemad lahingutegevuse planeerimist, koordineerimist ja juhtimist ning üksused omavahelist koostööd.

Õppus Viru Kevad kestab Ida-Virumaal, Mäetaguse ja Illuka valdades homse õhtuni ning kaitseväelased kasutavad harjutuste käigus imitatsioonivahendeid, näiteks paukpadruneid, lõhkepakette ja suitsugranaate.

Kuigi kokkuvõtete ja järelduste tegemine toimub pärast õppuse lõppu, on kapten Kibur kindel, et ajateenijad saavad püstitatud ülesannetega hakkama. „Juba praegu näen, et erinevad üksused  - jalaväelased, luurajad, tanki- ja õhutõrjujad - räägivad ühte keelt ning annavad endast parima,“ ütles kapten Kibur.

Viru jalaväepataljon on Jõhvis asuv 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev allüksus, mis tegeleb ajateenijate väljaõppega jalaväe ning tankitõrje õppesuundadel.

Kuperjanovi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülema major Kaido Kivilo sõnul soovitakse õppusega anda ajateenijatest rühma- ja jaoülematele kiirrünnaku kogemus ning õpetada neid oma üksust lahingus juhtima, sealhulgas kasutama kaudtulerelvade toetust. „On väga oluline, et ülemad oskavad kasutada oskuslikult kompanii ja pataljoni raskerelvi oma manöövri tegevuse toetuseks,“ ütles major Kivilo.

Esmaspäeval, 18. aprillil lõppevatel Kuperjanovi jalaväepataljoni lahinglaskmistel kasutatakse erinevaid jalaväepataljoni relvi alates üksikvõitleja käsitulirelvadest ning lõpetades 120 mm miinipildujatega.

Lennud toimuvad Liivi lahel, Pärnumaa lõunaosas, Harjumaal, Viljandimaal, Kesk-  ja Ida-Eestis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 7. jaanuaril. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Hispaania õhuväe õhuturbesalk, mille kasutuses on hävitajad Eurofighter.

Rivistusel peetud kõnes meenutas logistikapataljoni kaplan leitnant Mihkel Madalvee logistikapataljoni eellase soomusautode kolonni võitlejate panust Vabadussõjas. „Meil on põhjust olla rõõmsad ja kindlasti ka uhked oma väeosa üle. 97 aastat tagasi, kui olid käimas Vabadussõja lahingud, loodi soomusautode kolonn, mille koosseisu kuulus kolm soomus- ja kolm veoautot ning kakskümmend kaks sõjaväelast. Need vähesed mehed näitasid üles leidlikkust, nutikust ja raudset tahet. Kodumaa-armastus, julgus, leidlikkus ja tarkus olid suuremad kui vahendite nappus raskel sõja ajal,“ ütles leitnant Madalvee.

Pärast rivistust said külalised tutvuda logistikapataljoni masinate, relvastuse ja varustusega ning süüa kuuma sõdurisuppi. Muusikat tegid kaks logistikapataljoni ajateenijate ansamblit, etteastega astus üles ka logistikapataljoni sõpruslasteaiaks olev Tallinna Vesiroosi lasteaed.

Pataljoni aastapäeva tähistamisel osalesid nii ajateenijate lähedased kui ümberkaudsetes koolides ja lasteaedades õppivad lapsed. Kokku külastas logistikapataljoni ligi 300 inimest.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamised ülesanded on kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistikute õpetamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Alates 2015. aasta kevadest paikneb logistikapataljon alaliselt Ämari lennubaasi territooriumil.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljon loeb end esimese Eesti Vabariigi aegse auto-tanki rügemendi järeltulijaks. Auto-tanki rügement, mis koondas endas tollase Eesti sõjaväe soomusautod ja kergetankid, loodi 9. aprillil 1919 soomusautode kolonnina. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas.

Esimese sinilillemärgi Eesti kaitseväe veteranide toetuseks soetas endale Soome-Iiri ühispataljoni ülem kolonelleitnant Kari Kaakinen. Esimese päevaga osteti pataljonis ligi 80 sinilille.

„Liibanonis teenivate Eesti kaitseväelaste hulgas on palju neid, kes on teeninud mitmel välisoperatsioonil ja see on meile auasjaks, et saame ka kodust kaugel näidata toetust oma relvavendadele Eestis,“ ütles kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Kalle Kõlli. „Veelgi enam on see väga hea võimalus tutvustada Eesti veteranipoliitikat meie partneritele Soome-Iiri pataljonis ja UNIFIL missioonil laiemalt, kus teenib 40 erineva riigi kaitseväelasi.“

Sinilille müügiga kogutakse annetusi mittetulundusühingule Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing, mis toetab vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi ning spordi- ja õppetegevust. Lisaks toetab ühing eri projekte, mis aitavad kaasa taastusravi valdkonna tugevdamisele ja vaimse tervise praktikate edendamisele kogu ühiskonnas. Muuhulgas on tänavu plaanis toetada Pärnu haigla taastusravi- ja heaolukeskust lihasjõutreeningu seadme soetamisel, Eesti Füsioterapeutide Liitu ja mittetulundusühingut Peaasjad.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.

Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii ning eelmisel aastal maist novembrini jalaväerühm Estpla-19. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.

Tartu jooksu start antakse laupäeval, 16. aprillil kell 13 A. Le Coq spordihoone juurest ning finiš on Tartu ülikooli spordihoone juures. 

Tallinna jooksu esimene start on pühapäeval, 17. aprillil kell 12 ja teine start kell 13 Russalka monumendi juurest, rada kulgeb mööda Pirita rannapromenaadi Pirita Spa Hotelini. Parimaid autasustatakse medaliga.

Samuti saab kohapeal proovida oma vastupidavust ja sooritada kaitseväe üldfüüsilist testi.

Jooksul osalemine eeldab vähemalt kahe euro suuruse annetuse tegemist, mille eest saab iga jooksja stardinumbri ja rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Lisateavet reeglite ja registreerumise kohta saab veebilehelt:

23. aprillil tähistame neljandat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi.

Erinevad veteranipäeva üritused algasid juba eile, kui Pakri poolsaarel peeti Scoutspataljoni viieteistkümnendale taasloomise aastapäevale ning kaitseväe veteranidele pühendatud Scoutsrännak. Naiskodukaitse eestvedamisel on toimumas mitmeid üritusi üle Eesti, näiteks avalik riigikaitseõpetuse tund Viru keskuse Rahva Raamatus Tallinnas ja Tasku keskuse Rahva Raamatus Tartus.

Reedel, 22. aprilli hommikul mälestatakse langenud kaitseväelasi Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis. Laupäeval, 23. aprillil on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Ka Eesti Kirikute Nõukogu liikmekirikud võtavad veteranipäeva puhul jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestavad langenuid.

Eesti sõjamuuseum Viimsis avab veteranipäeval külastajatele suurtükkide, soomukite ja sõidukite angaari, kus asub ka kaitseväe Afganistani operatsiooni ajaloole pühendatud väljapanek. Uksed on avatud kella 11 kuni 18. Tasuta ekskursioonid algavad kell 12, 14 ja 16 sõjamuuseumi giidide juhtimisel. Kohapeal saab kätt proovida automaadimudelist tulistamises.

Lisaks on muuseumi peahoones kella 12 kuni 15 lastele avatud töötoad ja keskpäeval on nukuteatri etendus "Lutsukomm ja 200 vanaisa", kus oma lemmiklugusid jutustab näitleja Tarmo Männard. Muuseumihoone ees on huvilistele avatud Kaitseliidu relvade ja varustuse näitus.

Üritusi on veelgi, kuid veteranikuu naelaks on laupäeva, 23. aprilli õhtune heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel ning ansamblid Smilers ja No Big Silence.

Tänavu soovib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing veteranidele ja nende lähedastele suunatud toetustegevusi veelgi laiendada. Sinilille toodete müügiga kogutud annetustega toetatakse erinevaid projekte, mis aitavad kaasa taastusravi valdkonna tugevdamisele ja vaimse tervise praktikate edendamisele kogu ühiskonnas, sest nii saavad paremat tuge ka meie vigastatud võitlejad.

Sinilillekampaania abiga osteti eelmisel aastal kõnniabiseade Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele ja üle-eelmisel aastal Ida-Tallinna keskhaiglale. Samuti on ühing toetanud haavatute ja langenud kaitseväelaste lähedaste eneseabigruppe.

Tänavu on plaanis annetusega toetada Pärnu haigla taastusravikeskust lihasjõutreeningu seadme soetamisel ja Eesti Füsioterapeutide Liitu nende eriala spetsialistide koolituste korraldamisel. Veel soovib ühing toetada MTÜ Peaasi tegevust noorte vaimse tervise teemade kaasaegsel ja avatul käsitlemisel, panustades eelkõige noorte e-nõustamise ja koolitusvõimaluste arendamisse.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

„Jagame kindral Hodgesiga sarnast arusaama Euroopa julgeolekupildist,“ ütles kindralleitnant Terras, kelle sõnul on Ameerika Ühendriikide maaväe kohalolekul Euroopas oluline roll ka Eesti julgeoleku tagamisel.

Lisaks kindralleitnant Hodgesile kohtus kaitseväe juhataja Ameerika Ühendriikide maaväe väljaõppe ja doktriinide juhatuse ülema kindral David Perkinsiga. Kohtumistel Ameerika Ühendriikide maaväe juhatuses Wiesbadenis, Clay Kasernes arutati heidutustegevuse tugevdamist Euroopas ning sel suvel Eestis ja teistes Balti riikides läbi viidava õppusega Saber Strike seonduvat.

Õppuse Saber Strike raames saabub Eestisse seni suurim arv Ameerika Ühendriikide sõdureid ja üle 500 ühiku tehnikat. Eestis roteeruv Ameerika Ühendriikide jalaväeüksus osaleb pidevalt siin läbiviidavatel õppustel.

Ameerika Ühendriikide maaväe juhatuse ülesanne Euroopas on toetada siinseid liitlasi ja tugevdada üle-Atlandilist kaitsekoostööd.

Vormi ja relva kandvate võistlejate arvestuses võitis vanemveebel Veiko Sulev uut rajarekordit tähistava kahe ja poole tunniga. Teine koht läks vanemveebel Tarvo Tammele ja kolmas eelmise aasta parimale major Steven Linkovile.

„Tunne on hea, sest võita on alati hea. Võidu ja uue rajarekordi taga on järjepidevad ja motiveeritud kestvustreeningud,“ ütles Scoutsrännaku võitja vanemveebel Sulev.

Ilma vormi ja relvata rännaku läbinute arvestuses läks esikoht Armo Hiiele. Parima vormi ja relva kandnud naisena lõpetas rännaku veebel Katrin Tukkia ajaga neli tundi ja neliteist minutit.

Scoutsrännaku peakorraldaja nooremleitnant Allar Villa sõnul olid uue rekordi püstitamiseks head eeldused. „Tulemused ja osalejate vorm on aasta-aastalt paremaks läinud, samuti soosis rännakut ilm, sest tükk aega pole sadanud ja rada oli kuiv,“ ütles ta.

Pakri poolsaarel kulgenud ligi 30 kilomeetri pikkuse rännaku läbimiseks oli võistlejatel aega kaheksa tundi. Kaitseväelastel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja kümne kilogrammi raskune seljakott, samuti pidid kaitseväelased läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kandsid 15 kilogrammi raskust seljakotti.

Kõiki võistlejaid, kes lõpetasid rännaku vähem kui nelja tunniga, autasustasid korraldajad medaliga. Lisaks said esimesed sada vormi ja relvaga lõpetanud osalejat Scoutspataljoni embleemiga t-särgid.

1200 rännakul osalenud võistleja seas oli nii kaitseväelasi, kaitseliitlasi, politsei- ja piirivalveameti, vanglaameti ja teiste jõustruktuuride teenistujaid kui ka tsiviilisikuid. Tänasest alanud „Anname au!“ heategevuskampaania raames oli kõigil osalejatel võimalus soetada kaitseväe veteranide toetamiseks ka sinilillemärk.

on koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

Aukonsul kohtus Soome-Iiri pataljoni ülema kolonelleitnant Kari Kaakineniga, osales patrullis jalaväerühma Estpla-20 vastutusalas ning kohtus ÜRO baasis 2-45 teenivate Eesti kaitseväelastega. Samuti soetas aukonsul Fadel kaitseväe veteranide toetussümboli sinilille.

Fouad Fadel tänas Eesti sõdureid nende teenistuse eest Lõuna-Liibanonis ja ütles, et kohalikud elanikud on ÜRO rahuvalvajatele nende töö eest tänulikud.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.

Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki. 

Täna tutvustas üheteistkümnele kursuslasele meie arusaama Läänemere piirkonna julgeolekuolukorrast ning vastas nende küsimustele.

Pärastlõunal kohtuvad õppurid ja tutvuvad Tallinnas paikneva .

Samuti külastavad kursuslased kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi, kus saavad ülevaate Eesti julgeoleku- ja välispoliitika põhimõtetest. Visiidi käigus on külalised kohtunud ka riigikogu riigikaitse komisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga.

Lisaks tutvuvad õppurid ja Ämari lennubaasi taristu ja väljaõppetingimustega. Enne lahkumist kohtuvad õppurid Narvas kohalike noorliidritega ning külastavad Narva elektrijaama.

Eestit väisavad ohvitserid läbivad Ameerika Ühendriikide sõjakolledži juures Eestile ja Balti riikidele suunatud intensiivkursust. Eelmise aasta augustis alanud kursuse eesmärk on anda õppuritele süvendatud teadmised Euroopa julgeolekuolukorrast. Ameerika Ühendriikide sõjakolledži ülesanne on koolitada nii sõjalistel- kui tsiviilametikohtadel teenivaid relvajõudude ja riigikaitse tippjuhte.