Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • „Suurtükivägi on tehniline relvaliik, mis areneb väga kiiresti. Seetõttu on ülioluline, et suurtükiväepataljoni isikkoosseis, kaasaarvatud reservväelased, oleks oma teadmiste ja oskuste poolest tasemel,“ ütles 2. jalaväebrigaadi suurtükiväe reservpataljoni ülem major Marko Tomentšuk. 

    Õppekogunemise eesmärk on reservväelaste suurtükiväealaste teadmiste ja oskuste värskendamine ning üksuse koostöö harjutamine.

    10. aprillini kestva õppekogunemise käigus läbivad reservväelased täiendõppe, osalevad pataljoni taktikalisel harjutusel ning sooritavad 9. aprillil kaitseväe keskpolügoonil suurtükiväe lahinglaskmised 122mm kaliibriga välihaubitsatest D-30.

    2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva suurtükiväepataljoni ülesanne on tagada lahingutegevuse käigus tuletoetus lahingüksustele.

  • Tervet pataljoni isikkoosseisu hõlmav õppus Draakon on kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljoni iga-aastane kevadperioodi õppus, mis on allüksusekursuse üheks osaks.  Õppusel harjutatakse pataljoni sõja-aja ülesannete täitmist ning kontrollitakse allüksuste varasemalt omandatud teadmisi. Ajateenijatest tulevased reservsõjaväelogistikud harjutavad toiduainete, kütuse ja varustuse transportimist ning võimalike töö käigus tekkivate  probleemide lahendamist. Samuti harjutavad ajateenijad kolonnide julgestamist, tegutsemist vastase varitsusele sattumisel ning üksuse julgeoleku tagamist välilaagri tingimustes.

  • Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul on õppuse eesmärk hinnata jalaväerühmade oskusi nende erialases tegevuses ehk kaitse- ja ründelahingus ning julgestamisel. Ta lisas, et õppus annab parimad võimalused ka õppimiseks, õpetamiseks ning üksuste tegevuste kokkuharjutamiseks.

    Ühtlasi on õppus Raba ettevalmistav harjutus aprilli lõpus Võrumaal toimuvale õppusele Tormihoiatus, kus kuperjanovlased harjutavad koostegutsemist pataljoni koosseisus nii kaitsel kui rünnakul.

    Õppust Raba peetakse peamiselt kaitseväe harjutusväljadel, vähesel määral hõlmab tegevus ka Võru linna lähiümbruses asuvat era- ja riigimaad. Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid.

    koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on alaliselt Võrus paiknev üksus, mille peamised ülesanded on õpetada välja ajateenijaid ning komplekteerida sõjaaja üksuseid.

  • „Kaitseväe ja Kaitseliidu üle kahekümne aasta kestnud koostöö Marylandi Rahvuskaardiga on olnud suurepärane ning andnud meile väga palju,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. „Loodan, et meie koostöö saab tulevikus olema veelgi laiem.“

    Kindralmajor Linda Singh´i sõnul on USA riiklik partnerlusprogramm tugevaks sidemeks kahe riigi vahel. „Mul on hea meel taaskord Eestis viibida. Käesoleva visiidi ajal tahan ma arutada lisaks meie partnerlusprogrammile ka muid koostöövõimalusi Eestiga,“ ütles kindralmajor Singh.

    Kindralmajor Singh kohtus täna ka Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ning kaitseministeeriumi kantsleri Jonatav Vsevioviga. Järgnevatel päevadel külastab Marylandi Rahvuskaardi ülem muuhulgas 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut ning kohtub Eesti välisministri Marina Kaljurannaga.

    Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi Rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist. Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitust Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse. Samuti on Marylandi Rahvuskaart õpetanud välja kaitseväe välismissioonidel osalevaid kopteripiloote.

  • „Mereväe uus struktuur ja Vahipataljoni kolimine Miinisadamasse tõid meile kaasa märkimisväärse toetusmahu kasvu,“  ütles mereväebaasi ülem kaptenleitnant Indrek Hanson, kelle sõnul tuli möödunud aastal lahendada eelkõige Miinisadama linnakus paiknevate üksuste koostööga seonduvaid küsimusi.

    Uuel aastal jätkub Miinisadama arendamine: veebruaris kehtestas Tallinna linnavalitsus Miinisadama detailplaneeringu, mis võimaldab kogu ala linnakuna vajalikus mahus välja ehitada. Käesoleva aasta esimesel poolaastal jõuab lõpule linnakut teenindava toetuse väejuhatuse toitlustuskompleksi sisustamine ja käivitamine.

    Täna paiknevad Miinisadamas nii Eesti mereväe laevastik kui mereväebaas ning see on kodusadamaks kõigile mereväe sõjalaevadele. Alates 2015. aasta märtsist paikneb Miinisadamas ka Vahipataljon.

    Mereväebaasi ülesannete hulka kuulub mereväe allüksuste logistilise toetuse ja teenindamise tagamine, tagalatoetuse korraldamine, sadamateenuse osutamine ning Vahipataljoni tegevuse toetamine.

    Mereväebaasi eelkäijaks võib lugeda mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsust, mis loodi 1918. aastal. Sama aasta detsembrist läks Miinisadam üle merejõudude alla. Määrati uus sadama komandant ning miiniladude ja -töökodade valve. 

  • „Harjutuse eesmärk on tuvastada heade juhiomadustega sõdurid, kes suudavad meeskonna tegutsemist juhtida ka stressiolukorras. Ühtlasi on see ettevalmistus järgmisele nädalale planeeritud taktikaharjutusteks, kus meeskonnatööoskust praktikas vaja läheb,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni nooremallohvitseride baaskursuse ülem kapten Toomas Karting.

    Õppus algas eile pealelõunal neljatunnise orienteerumisega, millele järgnes relvatest. Ööl vastu tänast läbisid õppurid kiirrännaku, lahendasid taktikalise otsustusmängu ning kirjutasid essee teemal „seersandi kutse“. Harjutuse viimase osana pidid kursuslased täna hommikul Paldiski linnakus demonstreerima oskust lahendada probleeme ühtse meeskonnana.

    Harjutusel osalesid nii jaanuari alguses teenistust alustanud Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad kui   nooremallohvitseride kursust läbivad tegevväelased.

    Kalevi jalaväepataljon on Paldiskis asuv koosseisus olev soomusmanöövervõimekusega allüksus, mille ülesandeks on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud manööver- ja toetusüksusi.

  • „Pean tunnistama, et mul oli väike hirm laste ees, kuid tagasi vaadates oli lastega veedetud aeg kõige toredam,“ ütles tuukri- ja toetuslaeva Tasuja navigatsiooniohvitser nooremleitnant Greete Mänd.

    Tasuja meeskonnaliikmed osalesid lasteaiarühmade mereteemalistes tundides, andsid üle joonistustarvetest koosneva kingituse ning võtsid vastu laste poolt valmistatud joonistused, tervituskaardid ning meresõidukite maketid.

    Kunda ühisgümnaasiumi õpilastele tutvustati avatud loengus mereväge ja mereväe ohvitseriks õppimise võimalusi sõjakoolis. Päeva lõpetas kohtumine Kunda linnapea Kaido Veskiga, kellega arutati edasist koostööd.

    Järgmisel korral kohtuvad mereväelased Kunda linna esindajatega aprillis ühisel matkal. Juulis võtab Tasuja traditsiooniliselt osa ka Kunda merepäevadest.

    Mereväe laevastiku hulka kuulub neli sõjalaeva, kellel kõigil on sõlmitud sõpruslepingud mõne Eesti linnaga. Mereväe lipulaev miinijahtija sõpruslinnaks on Kuressaare, miinijahtija sõpruslinnaks on Viljandi, miinijahtija sõpruslinnaks on Otepää ning tuukri- ja toetuslaeva sõpruslinnaks on Kunda. Lepingu kohaselt kannavad laevad linna vappi ja tutvustavad oma sõpruslinna erinevate riikide sadamates. 

  • „2. jalaväebrigaadi jaoks oli tegemist juhtide, staapide ja juhtimistoetuse Kevadtormiks ettevalmistava õppusega,“ ütles 2.jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, kelle sõnul tekitati õppuse ajal osalejatele keerulisi olukordi, mille lahendamiseks tuli eelkõige teha koostööd. „Lisaks lahingutegevusele kätkes Lõunatorm endas ka senisest suuremat tähelepanu tagala- ja eriti meditsiinitegevuse korraldamisele,“ lisas kolonel Rebo.

    Brigaadi staap harjutas arvutivõrgus peetud õppusel koostööd nii allüksuste staapide kui üksuste ülematega. Neljapäevase õppuse jooksul harjutasid staabid nii manöövrite, meditsiinilise evakuatsiooni, õhutõrje kui üksuste tagalatoetuse planeerimist ja juhtimist.

    Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri manööverüksus 2. jalaväebrigaad on 2016. aastal Põlva, Võru ja Tartu maakonnas korraldatava õppuse Kevadtorm 2016 peamine hinnatav üksus. 

  • 1999. aastal Eesti riigikaitse akadeemia kaitsekolledži lõpetanud kolonelleitnant Kristo Lipasaare sõnul väärtustatakse kokkutulekuga sõjakooli ja ohvitserihariduse järjepidevust ning rikastatakse Kõrgema Sõjakooli vilistlaskonda. „Tänavust aastat võime nimetada juubeliaastaks, sest 20 aastat tagasi lõpetasid esimesed ohvitserid kaitsekolledži taasiseseisvunud Eesti Vabariigis,“ ütles kolonelleitnant Lipasaar.   

    Kõrgema sõjakooli vilistlaste kokkutulekul osalevad neli esimest Eesti riigikaitse akadeemia kaitsekolledži kaitseväe ja piirivalve õppesuuna lõpetanud lendu. Vilistlased tutvuvad tänapäevase sõjakooliga, osalevad kursuse mälestuste kogumisel ja temaatilisel mälumängul. Samuti avavad kohalviibijad kaitsekolledži kadette tutvustava stendi, et jäädvustada sõjakooli lipu ja ohvitseri kõrghariduse taassünni lugu.

    Kaitseväe ühendatud õppeasutuste tähistab järgmisel nädalal oma 97. aastapäeva erinevate traditsiooniliste ettevõtmistega, mille hulka kuuluvad lisaks vilistlaste kokkutulekule ka patrullvõistlus ning kadetiball.

  • „Hangitav moon saab olema täiesti uus ning NATO standarditele vastav, mis tagab moonale pikema kasutusea ning kvaliteetsemad omadused,“ ütles kaitseväe poolt lepingu allkirjastanud toetuse väejuhatuse ülema asetäitja kaptenleitnant Roman Lukas.

    Lepingu alusel tarnitavate miinide kogus on piisav kaitseväe laskemoonavarude tagamiseks ning väljaõppe läbiviimiseks, esimene saadetis laskemoona saabub käesoleval aastal. Esimese tarne maksumuseks on veidi üle 2 miljoni euro.

    Elbit Systems Ltd on Iisraeli päritolu kaitsetööstuse valdkonnas tegutsev suurettevõte. Ligi 12 000 töötajaga firmal on tootmisüksused muude asukohtade seas ka Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias. Lepingupartnerina tarnitakse kaitseotstarbelist varustust, relvastust ja laskemoona paljudele riikidele üle maailma.

    Kontaktisik küsimuste korral on toetuse väejuhatuse teabeohvitser nooremleitnant Taavi Laasik (tel. 58875378,).

Keri üles