Uudised

sõnul on Eesti kaitseväe karjäärimudel, kus professionaalsete allohvitseride kõrval teenivad ajateenijatest allohvitserid näidanud ennast elujõulise ning tulevikku vaatavana.

„Norra ja Rootsi on täna taasloomas oma allohvitseride korpust ja otsivad sobivat karjäärimudelit. Et ka nende kaitsevägi tugineb suures osas reservväel, siis on Põhjamaadel, mida meilt õppida,“ ütles Saliste.

Reedeni kestva seminari raames saavad allohvitserid ülevaate Eesti ajaloost, kaitseväe ülesehitusest ja väeliikidest. Samuti tutvutakse üksteise karjäärimudelite, allohvitseride korpuse toimimispõhimõtetega ning külastatakse kaitseväe lahingukooli Võrus, kus saavad väljaõppe Eesti allohvitserid. Samuti tutvutakse Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppevaimaluste ning Nursipalu harjutusalaga.

Seminarist võtavad osa Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa allohvitserid ning Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse ja NATO Euroopa vägede kõrgema väejuhatuse veeblid.

Allohvitserid toimivad kaitseväes omamoodi vahelülina ohvitseride ja sõdurite vahel. Seetõttu kutsutakse neid tihti ka "kaitseväe selgrooks". Allohvitserid jagunevad noorem- ja vanemallohvitserideks.

Allohvitseri kutse ja karjääri põhimõte on saavutada vajalikud oskused ja teadmised ning saada heaks spetsialistiks praktilise teenistuse käigus sisekorra, väljaõppe, tehnika, varustuse, relvastuse või administratiivtöö alal.

Allohvitseri väljaõppe eesmärgiks on anda vajalikud baasteadmised ja oskused, mida ta edasise teenistuse käigus kogemuste abil ja iseseisva enesetäiendusega edasi arendab.

Kursuse läbiviija kapten Indrek Olveti sõnul on Ukraina kolleegide teadmiste täiendamine heaks kogemuseks ja õppimiskohaks ka õppe läbiviijatele. „Õppuritel on reaalsed lahingukogemused praktiliselt konventsionaalsest sõjast ja see annab meile väga palju infot näiteks sellest, millised on suurimad puudujäägid kannatanute käsitlemisel ja millistest teiste vigadest meie õppida saaksime,“ ütles kapten Olveti.

Lisaks lahinguvälja kannatanu käsitlusele ning pedagoogika õppimisele tutvuvad ligi kakskümmend Ukraina meedikut ka Tartu kiirabi ja Maarjamõisa erakorralise meditsiini osakonna tööga.

Ukraina meedikud on sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses väljaõppel neljandat korda ning kursus kestab 21. märtsini. Lisaks kaitseväe arstidele viivad kursust läbi õppejõud Tallinna kiirabist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul plaanivad meditsiinikeskuse meedikud sel aastal ka Ukrainasse minna, et seal sarnane traumahaige käsitlemise kursus läbi viia. Erinevus seisneb selles, et kursuse läbiviijateks on Eestis õppinud Ukraina meedikud, kelle pedagoogikavõtteid Eesti kolleegid vaatlevad ja vajadusel täiendavad.

Teine sellesse aastasse planeeritud kursus sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses on praegu läbi viidava kursuse tasemest kõrgem ning mõeldud Ukraina arstidele. Kursus õpetab traumahaige käsitlemist haigla erakorralise meditsiini osakonna tasemel ja traumameeskonna töö juhtimist. Üheks kursuse osaks on rahvusvahelise standardi järgi korraldatav traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (ATLS).

ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

Ameerika Ühendriikide soomusüksuse ülema kapten William J. Vanderlipi sõnul pole laskeharjutuse formaat sõduritele iseenesest uus, küll aga keskkond. „Eestis treenime samu asju, mida mujalgi, kuid siin teeme seda tavalisest erinevas keskkonnas. Peame oskama koos oma liitlastega sarnastes tingimustes võidelda ja võib öelda, et õppusest Talvelaager veebruaris oli meile palju kasu.“

Esmaspäeval alanud ja täna lõppevas laskelaagris harjutasid sõdurid erinevaid lahinguelemente. Näiteks vastase positsioonide hõivamist, haavatute evakueerimist, soomusmasinate hävitamist ning lõhkelaengute õhkimist. Kaudtulega toetasid jalaväerühma tegutsemist 155-millimeetrised M777 suurtükid ning 60-millimeetrised miinipildujad. Soomusmasinate hävitamise imiteerimiseks kasutavad ameeriklased tankitõrjeraketisüsteemi Javelin, millest ka 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ajateenijad järgmisel nädalal esimest korda lahingmoonaga lasta saavad.

2. ratsaväerügemendi 3. eskadron on soomustransportööre Stryker kasutav Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse alluvusse kuuluv mehhaniseeritud jalaväeüksus,  mis paikneb alaliselt Saksamaal Vilseckis. Üksuse üks kompanii viibib alates jaanuari algusest kuni aprillini Tapal.

Sel nädalal lõpetasid jaanuaris teenistust alustanud noored sõduribaaskursuse ning pärast eksamite edukat läbimist ja kaitseväelase truudusetõotuse andmist on neil õigus kanda Kuperjanovi jalaväepataljoni käiseembleemi pealuu ja kontidega.

„Talvise kutse sõdurid on koosseisult küll väike üksus, aga samas visa. Väljaõppes näitasid nad üles motiveeritust ja tahet õppida,“ ütles täna sõdurivande andvate noorte ülem leitnant Margus Lumi.

Truudusetõotusega lõppes noortel ajateenistuse esimene etapp ehk sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised. Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist lähevad ajateenijad nädalasele puhkusele ning jätkavad seejärel teenistus nooremallohvitseri või autojuhi kursusel.

Sõjateadlase peatoimetaja Andres Saumetsa sõnul on toimetus püüdnud alates 2014. aastast üha rohkem suurendada ajakirja lugejate ringi ja rakenduslikkust eelkõige kaitseväelastest lugejate jaoks. „Toimetuskolleegiumina loodame, et sellele lisandub nüüdsest veelgi rohkem sõjateadust,“ ütles Saumets. „Sõjateadlane tahab toimida sillana ning lõimijana teaduse ja sõjanduse, ühiskonna ja kaitsejõudude, akadeemilise hariduse ja sõjaväelise väljaõppe vahel.“

Sõjandusteadlane pakub rakenduslikku väljundit ennekõike operatsioonianalüüsi, sõjaväelise juhtimise ja pedagoogika, ressursihalduse ja tehnoloogia uurimisvaldkondade teadus- ja arendustegevusele. „KVÜÕA üks põhiülesannetest on panustamine sõjaväeliste juhtide teaduspõhisesse õpetamisse. Ilma teadusliku uurimistöö ja publitseerimiseta ei ole ka sõjateadust,“ ütles Saumets. „Seetõttu kajastab Sõjateadlane arvestataval määral teadusliku õppe- ja arendustegevuse kulgu ning sõjaväelise väljaõppe ja selle keskkonnaga seotud probleeme.“

Sõjateadlast on võimalik lugeda täismahus KVÜÕA  ja laenutada KVÜÕA ning teiste KV üksuste ja suuremate kõrgkoolide raamatukogudest. Sõjateadlane ootab jätkuvalt kaastöid aadressil

„Eesti delegatsioon omandas seminaril väärtuslikke kogemusi rahvusvahelises meeskonnas töötamiseks ning saime luua kontaktid paljude liitlasriikide reservohvitseridega,“ ütles 1. jalaväebrigaadi esindanud reservohvitser lipnik Marko Tooming.

2-5. märtsini toimunud seminaril käsitleti erinevaid teemasid, sealhulgas kultuuridevaheline kommunikatsioon, läbirääkimise tehnikad ja tõlkide kasutus, mis on vajalikud rahvusvaheliste konfliktide lahendamiseks. Osalesid kokku seitsme riigi esindajad ning koolitajateks olid oma ala asjatundjad Ameerika Ühendriikidest. Eestit esindas seminaril kolm reservohvitseri, neist kaks ning üks .

Liitlasriikide Reservohvitseride Konföderatsioon (Confédération Interalliée des Officiers de Réserve, CIOR) on organisatsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on NATO poliitika toetamine ning NATO eesmärkidele kaasaaitamine luues reservohvitseride vahelisi rahvusvahelisi kontakte.
on Liitlasriikide Reservohvitseride Konföderatsiooni liige alates 2004. aastast.

Mereväe laevastiku tuukrigrupi ülema vanemleitnant Sven Pipari sõnul on Eesti miinituukritel sukeldumislaagris FIN-EST DIVEX 16 hea võimalus õppida sukeldumist kitsastes oludes ning tutvuda Soome kolleegide töövõtete ja varustusega.

„Soomlastel on muljetavaldav logistika ja tagalatoetuse korraldus,“ ütles vanemleitnant Pipar ja  lisas, et Ojamo kaevanduses on head harjutamistingimused, mis võimaldavad kuni 55 meetri sügavusele sukelduda otse kaldalt ja seda ka talvel.

Laagris sooritavad miinituukrid süvasukeldumisi kuni 42 meetrini, harjutavad lõhkekehade kahjutuks tegemise protseduure ning veealust tööd hüdrauliliste lõiketööriistadega. Lisaks sukelduvad tuukrid pinnalttoitega varustusega, õpivad veealust keevitamistööd ning harjutavad tegevust hädaolukorras, seal hulgas barokambri kasutamise protseduure.

Tegemist on esimese Eesti ja Soome miinituukrite sukeldumislaagriga. Järgmisel aastal on kavas sarnane laager korraldada Eestis. 28. veebruaril alanud ja homme lõppevas sukeldumislaagris osaleb 13 Eesti mereväe miinituukrit.

Mereväe laevastiku koosseisus tegutsevasse tuukrigruppi kuuluvad miinituukrid, kelle peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Mereväe miinituukreid kasutatakse peamiselt olemasolevate koordinaatidega lõhkekehade juurde sukeldumiseks ja nende kajutuks tegemiseks. Samuti võidakse määratleda erinevad otsingualad, mis tuleb kontrollida ja lõhkekehadest puhastada.

„Sisuliselt on tegemist lõpulahinguga, millega kulmineerub meie jalaväetaktika baaskursus. Harjutuse eesmärk on anda pataljoni staabile ja ülematele ülevaade võitlejate praegusest tasemest,“ ütles harjutuse juht tagalapataljoni operatiivsektsiooni nooremstaabiohvitser nooremleitnant Rein Adoson.

Kahel päeval harjutavad tagalapataljoni staabikompanii ajateenijad koos Ameerika 2. ratsaväerügemendi 3. eskadroni soomustransportööridel Stryker jalaväerühmaga nii üksikvõitleja oskusi kui tegutsemist ründe- ja kaitselahingus jao, rühma ning kompanii koosseisus.

Rühmaülematena on õppusel veebruaris kaitseväe lahingukooli reservrühmaülemate baaskursuse lõpetanud. Harjutus Kevadekuulutaja on tagalapataljoni aspirantidele esimene õppus, kus nad vastutavad terve rühma juhtimise eest.

„Oleme ÜRO ja UNIFILi silmadeks Lõuna-Liibanonis. Järgmise kaheteist kuu jooksul tahan hoida siin piirkonnas rahu koostöös UNIFILi, Liibanoni armee ja teiste ÜRO organisatsioonidega,“ ütles kolonelleitnant Lokk tseremoonial peetud kõnes. „Me peame jätkuvalt süvendama koostööd nii teiste UNTSO vaatlusgruppidega ja UNIFILi üksustega kui ka inimestega, kes Liibanonis elavad, sest koos oleme tugevamad.“

Kolonelleitnant Lokk tänas UNTSO vaatlejaid, kes pidevalt patrullivad sinisel joonel ja ütles, et tänu vaatlejate tööle saavad elanikud nii ühel kui teisel pool sinist joont elada rahus.

Kolonelleitnant Loki teenistuskoht, UNTSO Liibanoni vaatlusgrupi staap asub Lõuna-Liibanonis Naqouras. ÜRO vaatlusmissiooni UNTSO Liibanoni vaatlusgrupis teenib üle 50 kaitseväelase 22 erinevast riigist. UNTSO missioonil teenib neli Eesti ohvitseri, kaks neist Liibanoni vaatlusgrupis ja kaks Golani vaatlusgrupis Iisraelis.

Alates 1997. aasta märtsist on Eesti ohvitserid osalenud sõjaliste vaatlejatena ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis-Idas. Eesti vaatlejad teenivad vahetustega Iisraelis ja Liibanonis. Aastane teenistus sisaldab patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis. Korraga on ÜRO missioonile lähetatud kuni neli ohvitseri. ÜRO esimene vaatlusmissioon UNTSO on loodud 1948. aastal ülesandega jälgida Iisraeli ja nelja naaberriigi – Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Süüria rahvusvahelistest lepetest kinnipidamist.

„Eesti ajalugu on korduvalt näidanud, et oleme rasketest aegadest kindlamini üle saanud siis, kui meil on liitlaste tugi ning meid mõistetakse. Nii nagu meie liitlastele on tähtis meie julgeolek, on ka Eestile oluline olla mõtetes ja tegudes koos oma sõpradega. Jõujooned, mis kujundavad riikide ja rahvaste vahelisi suhteid, ei ole kivisse raiutud, vaid on pidevas muutumises,“ ütles kindralleitnant Terras oma aastapäeva kõnes. „Eesti ülesanne on selles muutuvas maailmas jääda kindlaks oma traditsioonidele, põhimõtetele ja väärtustele, olla vastutustundlik ning vajadusel anda oma panus ja ulatada abikäsi. Omaenda riigikaitse arendamisel peame lähtuma põhimõttest, et kõik sõjalised võimed, kasutame me neid siis Lähis-Idas, Malis või Afganistanis, peavad olema täielikult valmis osalema Eesti riigi kaitsmisel, sest see on Eesti kaitseväe ning Kaitseliidu kõige olulisem ülesanne.“

Vabariigi aastapäeva paraadi võttis vastu , paraadi juhatas ja rivistas .

Paraadil osalesid ligi 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti, samuti liitlaste üksused ja 90 ühikut tehnikat. Esindatud olid kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Harju ja Rapla malevad ning Kaitseliidu akadeemiline malevkond ja sisekaitseakadeemia kadetid. Esimest korda osalesid paraadil pioneeripataljon kaitseväelased koos uute mobiilsete lahingutoetussillasüsteemidega.

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraadil osalesid ka Ameerika Ühendriikide Eestis viibiv väekontingent ligi 70 kaitseväelase ja 4 soomustransportööriga. Lisaks ameeriklastele võttis  paraadist osa ka Ühendkuningriigi rühmasuurune üksus ning Belgia, Poola, Läti ja Leedu liputoimkonnad.

Relvastusest ja tehnikast sai paraadil lisaks käsitulirelvadele näha 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme MILAN ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat, soomustransportööre Sisu XA-188 ja Stryker, mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403 ning lahinguteenindustoetuse sõidukeid.

Paraadist tegid ülelennu Eesti õhuväe kopterid ning politsei- ja piirivalveameti lennuk, Balti riikide õhuruumi turvavad Belgia ja Hispaania hävitajad ning NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuk AWACS E-3.

Muusikat tegid kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkester. Pärast paraadi oli sellel osalenud tehnikat võimalik näha Vabaduse väljakul toimuval näitusel.