Uudised

Täna, Eesti vabariigi aastapäeval, seisame koos Vabaduse väljakul. Siin samas toimus ka Eesti vabariigi esimese iseseisvuspäeva kaitseväe paraad. Peeti innustavaid kõnesid. Käis küll Vabadussõda, kuid uudised rindelt olid rõõmustavad. Vabariigi esimesel sünnipäeval teatas sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud.

Olgu ülemjuhataja telegrammis toodud rõõmusõnum ka täna ette loetud: „Eesti iseseisvuse aastapäevaks on minul au ajutisele valitsusele kõigi Eesti Vabariigi sõjavägede, meie noore laevastiku ja vahvate Soome vabatahtlikkude nimel teatada, et vaenlane on piirini aetud ja Eestimaa on vaenlasest vaba. Tema uued suured pealetungimised Volmari, Pihkva ja Narva sihil on meie vägede poolt tagasi löödud. Loodan, et meie vahvad väed ka edaspidi oma kodumaad, Eesti demokraatilist vabariiki, niisama kindlalt saavad kaitsema, kui nad seda senini on teinud.“

Samal päeval 97 aastat tagasi otsustas ajutine valitsus asutada tänini kõrgeima Eesti vabariigi autasu – Vabaduse risti. See oli noore riigi tänu oma sõduritele, ohvitseridele, riigitegelastele ja liitlastele. Selle tänu sümbolit näeme tänagi meie kohal üle väljaku kõrgumas.

Vabadussõja ajalugu on ennekõike inimeste lugu, kes vabal valikul, südame sunnil ja kõrgemat sihti silmas pidades riigi iseseisvuse eest sõtta läksid.

Vaba tahe ning aatelisus olid Eesti riigi sünni jaoks määrava tähtsusega. Ammu enne seda, kui saime rääkida omariikluse tõeks saamisest, olid ärksamad pead koondunud ning ajasid eesti asja seltsides ja koosolekutel. Praeguses mõistes oli see kodanikuliikumine või vabakondlus. Seda võib lugeda Eesti riigi nurgakiviks.

Sama moodi ja ilma kahtluseta on Eesti riigikaitse nurgakivi Kaitseliit. Kaitseliit sai karastuse just Vabadussõjas. Kaitseliidus oli enne sõda üle 40 000 liikme. See oli Eesti kõige suurem vabatahtlikke ühendav jõud.

Ka tänapäeval on Kaitseliit Eesti kõige suurem vabatahtlikke ühendav jõud. Kaitseliitu kuulub praegu üle 25 000 liikme. See tähistab märkimisväärset kasvu viimase aasta jooksul. Kaitseliit ühendab inimesi, kelle jaoks riigikaitse on loomulik osa elust. Nad on meie õed ja vennad, pojad ja tütred, isad ja emad. Nad elavad linnas ja maal, igas ilmakaares, ja neid on palju. Nad on kõige teadlikum ning kiiremini tegutsev jõud kohapeal – nemad on meie esimene kaitseliin.

Täna, vabariigi aastapäeval, tahan tõsta esile ühte paljudest tublidest kaitseliitlastest. Tema nimi on Aare Kabel Kaitseliidu Järva malevast ning ta valiti 2015. aastal aasta kaitseliitlaseks. Tema tublidusest, pühendumisest ja mitmekülgsusest räägib ka fakt, et 15 aastat tagasi valis Eesti Naisliit Aare aasta isaks. Ta on täna siin, Vabaduse väljakul koos meiega. Öelgem talle kõik mõttes aitäh!

Kaitseliidu kasvamine on peegeldus meid ümbritsevast julgeolekupildist. Inimesed, kes hoolivad oma riigi käekäigust ja soovivad seda kaitsta, ei lase pead norgu, vaid astuvad Kaitseliitu. Nad leiavad võimaluse oma vaba tahe, teadmised ja oskused riigikaitse teenistusse anda.

Head kaasmaalased!

Eesti kaitsevägi on tugevam ja targem kui aasta eest. Eelmise aasta kevadel toimus meie kaitseväe taastamise järgse ajaloo kõige suurem õppus. Sellele elas kaasa kogu Eesti rahvas. Suurõppus Siil näitas meile, et oleme valinud õige tee ning võime oma iseseisva kaitsevõime arendamisel julgelt toetuda reservväele. Nagu ütles õppuse lipukiri – „Iga okas loeb“. Ma tänan kõiki ohvitsere ja allohvitsere, ajateenijaid ja reservväelasi, kaitseliitlasi ja liitlaseid, kes koos andsid oma panuse selleks, et Eesti oleks kindlamini kaitstud.

On päevselge, et ka tulevikus tuleb sellises mahus õppusi ette võtta, sest see on parim viis saada kinnitust sõjalise riigikaitse toimimisele, et muuta seda veelgi paremaks.

Sarnaselt Kaitseliiduga on viimane aasta ka kaitseväele olnud kasvamise aasta. Oleme suuremad inimeste arvult ning kasvame ka uute ning reaalset sõjalist jõudu omavate võimete kaudu. Tänapäevane tankitõrjesüsteem ning Scoutspataljonile hangitud lahingumasinad muudavad Eesti kaitseväe veelgi tugevamaks ning liikuvamaks.

Eesti ajalugu on korduvalt näidanud, et oleme rasketest aegadest kindlamini üle saanud siis, kui meil on liitlaste tugi ning meid mõistetakse.

Praegu mõistetakse, kuulatakse ning toetatakse Eestit rohkem kui kunagi varem. Me kuulume maailma kõige tugevamasse liitu – NATOsse. NATO on väga kiirelt, otsustavalt ning asjakohaselt reageerinud julgeolekukliima muutustele.

Ämari lennubaasist teevad lahingulende liitlaste hävituslennukid ja Tapal teenivad õlg õla kõrval Eesti ning Ameerika Ühendriikide sõdurid. Koos harjutades ja üksteist paremini tundma õppides tekib jõud, mida ühelgi vastasel pole mõistlik proovile panna. Järgnevatel kuudel ootame Eestisse Saksamaa, Poola ja mitme teise NATO liitlase üksusi. See laiendab veelgi sõjalise heidutuse kandepinda.

On juba heaks tavaks saanud, et Eesti vabariigile kõige tähtsamal päeval marsivad koos Eesti üksustega ka meie sõbrad. Tervitan liitlasi Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Lätist, Leedust, Poolast ja Ühendkuningriigist.

Head Eesti inimesed!

Nii nagu meie liitlastele on tähtis meie julgeolek, on ka Eestile oluline olla mõtetes ja tegudes koos oma sõpradega. Me näeme ja tunnetame iga päev, et maailm ei ole muretu paik. Sõdu ja konflikte, mis neelavad üldsuse tähelepanu, on rohkesti. Jõujooned, mis kujundavad riikide ja rahvaste vahelisi suhteid, ei ole kivisse raiutud, vaid on pidevas muutumises.

Eesti ülesanne on selles muutuvas maailmas jääda kindlaks oma traditsioonidele, põhimõtetele ja väärtustele, olla vastutustundlik ning vajadusel anda oma panus ja ulatada abikäsi. Eesti kaitsevägi on viimase kahekümne aasta jooksul pannud oma oskused ja teadmised maksma maailma eri paigus. Peame ka tulevikus valmis olema sekkumiseks seal, kus rahvusvaheline üldsus näeb võimaliku olevat vägivalda tõkestada ning inimeste elu turvalisemaks muuta.

Omaenda riigikaitse arendamisel peame lähtuma põhimõttest, et kõik sõjalised võimed, kasutame me neid siis Lähis-Idas, Malis või Afganistanis, peavad olema täielikult valmis osalema Eesti riigi kaitsmisel, sest see on Eesti kaitseväe ning Kaitseliidu kõige olulisem ülesanne.

Lõpetuseks – meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!

Praegu Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel asuvas ÜRO baasis 6-50 teenivad Eesti kaitseväelased heiskasid oma baasis riigilipu samal ajal kui heisati lipp Tallinnas Pika Hermanni tornis. Lipuheiskamisele järgnes pidulik rivistus, millel osales lisaks Eesti kaitseväelastele ka Soome-Iiri pataljoni juhtkond.

„Vabariigi aastapäev on kaitseväelaste jaoks oluline püha, sest 98 aastat tagasi tuli värskelt saadud vabadust kohe kaitsma hakata. Tänu meie esivanemate võitlusele on meil täna siin, kolme tuhande kilomeetri kaugusel kodust, võimalik heisata Eesti trikoloor,“ ütles kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Kalle Kõlli. „Tänane lipuheiskamine oli ka mitmeti sümboolne, sest sellel osalesid siin teenivad Scoutspataljoni sõdurid ja Soome kaitseväelased, meie tänased relvavennad rahuvalvemissioonil. Scoutspataljon võitles ka Vabadussõjas ja soomlased olid need, kes 98 aastat tagasi meile vabatahtlikult appi tulid.“

Pärast pidulikku rivistust vestlesid kaitseväelased telesilla vahendusel Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrasega. Vabariigi president ja kaitseväe juhataja uurisid sõdurite teenistuse kohta Lõuna-Liibanonis, rõhutasid sõdurite töö olulisust rahutagamisel ja Eesti esindamisel rahvusvahelises koostöös ning soovisid Liibanonis teenivatele kaitseväelastele head vabariigi aastapäeva.

Pärast telesilda vaatavad ÜRO baasis 6-50 teenivad kaitseväelased vabariigi aastapäeva paraadi ülekannet. Õhtul jätkub Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine Soome-Iiri pataljoni põhibaasis, kus seal teenivad kaitseväelased tutvustavad oma Soome ja Iiri kolleegidele Eestit, korraldavad Eesti teemalise viktoriini ning vaadatavad koos Eesti kaitseväelaste teenistusest Afganistanis rääkivat filmi „Veregrupp“. Õhtusest vabariigi aastapäeva tähistamisest võtavad lisaks UNIFIL operatsioonil teenivatele kaitseväelastele osa ka ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO teenivad Eesti kaitseväelased. Samuti saavad õhtusel üritusel kätte autasud vabariigi aastapäeva puhul korraldatud sangpommivõistluse võitjad.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega. Praegu teenivad Eesti jalaväelased Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel asuvas ÜRO baasis 6-50.

Kokku panustab UNIFILi hetkel 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Lisaks teenib kaks kaitseväelast Liibanonis ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO.

Paraadil osalevad üksused rivistuvad Vabaduse platsile homme kell 11.20. Paraadi võtab vastu vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Paraadi rivistab kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste.

Paraadil osalevad ligi 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti, samuti liitlaste üksused ja 90 ühikut tehnikat. Kokku osaleb paraadil 35 lippu, 9 kompaniid, 4 patareid, 10 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Harju ja Rapla malevad ning Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid. Esimest korda osaleb paraadil pioneeripataljon koos uute mobiilsete lahingutoetussillasüsteemidega. Muusikat teevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkester.

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraadil osaleb ka Ameerika Ühendriikide Eestis viibiv väekontingent ligi 70 kaitseväelase ja 4 soomustransportööriga. Lisaks ameeriklastele võtab paraadist osa ka Ühendkuningriigi rühmasuurune üksus ning Belgia, Poola, Läti ja Leedu liputoimkonnad.

Plaani kohaselt ja sobiva ilmaga teevad paraadist ülelennu Eesti õhuväe ning politsei- ja piirivalveameti lennuvahendid, Balti riikide õhuruumi turvavad Belgia hävitajad, samuti Poola ja Hispaania hävitajad ning USA maaväe kopterid UH60 Black Hawk ja NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuk AWACS E-3. 

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Tänavu saab lisaks käsitulirelvadele näha 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme MILAN ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat, soomustransportööre Sisu XA-188 ja Stryker, mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403 ning lahinguteenindustoetuse sõidukeid.

Paraadi peaproov on Vabaduse platsil täna, 23. veebruaril kella poole üheksast õhtul keskööni.

Vabariigi aastapäeva paraadi ja paraadi peaproovi ajal ümberkorraldatud liikluse kohta saab infot veebilehelt . Paraadi rivistuse ja liikumise skeemid leiab veebiaadressilt .

„Vanemohvitseride jaoks on kõige olulisem arusaamine, et enam ei tohiks ülespoole vaadates juhiseid küsida. Vanemohvitser peab suutma otsustada oma pädevuse järgi ja vajadusel võtta vastutus nii enda kui oma alluvate eest,“ ütles kindralleitnant Terras värsketele vanemohvitseridele. 

Värsketele reservohvitseridele ütles kindralleitnant Terras, et lipniku auastme saamine tähendab nende jaoks uue tee algust ning senisest enam tuleb neil panustada kaitseväe tegevusse ja võtta osa reservõppekogunemistest.

Kokku sai kaitsevägi juurde 10 koloneli, 21 kolonelleitnanti, 38 majorit, 2 kaptenleitnanti ning 8 kaptenmajorit. Kümne koloneli auastme saaja hulgas olid nii kaitseväe peastaabi operatiivjaoskonna ülem Aron Kalmus, erioperatsioonide väejuhatuse ülem Riho Ühtegi, 2. jalaväebrigaadi ülem Eero Rebo, NATO staabielemendi ülem Urmas Nigul ja kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Peeter Tali.

Reservohvitseride kursuse 22 lõpetanut said presidendilt lipniku auastme. 

Mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperi, õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge ja kaitseväe peastaabi rahvusvahelise koostöö jaoskonna ülema kolonelleitnant Toomas Peda teeneid hinnati Eesti ja Poola kahepoolsete suhete arendamise eest.

„Meie arusaam Läänemere-äärsest julgeolekukeskkonnast on väga sarnane ja mõistame üksteise muresid hästi,“ ütles kolonelleitnant Toomas Peda, kelle sõnul on tal hea meel saada autasu riigilt, kellega kaitseväe koostöö alates 2013. aastast, mil Poola määras kaitseatašeed kolme Balti riiki , on oluliselt tihenenud.

Poola lennuüksused ja õhutõrjeüksused on iga-aastased osalejad õppustel Kevadtorm ja Siil. Poola ja Eesti mereväed osalevad koos teiste liitlastega NATO 1. alalises miinitõrjegrupis.

Aktiivsed on kontaktid ka Eesti ja Poola õhuseireüksuste vahel. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustel on Poola õhuväe akadeemiaga koostööleping, mis aitab edendada mõlema riigi õhuväe ohvitseride väljaõpet.

Poola relvajõudude medal on 1999. aastal asutatud autasu, millega tunnustatakse välisriikide sõjaväelasi ja tsiviilametnikke ning välisriikides teenivaid poolakaid. Poola on Eesti suurim liitlane Läänemere piirkonnas.

Ligi kahe nädala jooksul harjutati nii ala hõivamist ja julgestamist, luuretegevust, kiirkaitset kui tagala- ja meditsiinitoetusega seonduvaid tegevusi. Õppus kulmineerus eelmise nädala lõpus pataljonitaseme taktikalise harjutusega.

Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Andrus Merilo sõnul sujus Scoutspataljoni võitlejate, liitlaste ja kaitseliitlaste koostöö tõrgeteta. „Üksteisest saadi hästi aru ning lõppkokkuvõttes täideti seatud eesmärk ühiselt ja edukalt,“ ütles ta.

Õppusel osalesid Scoutspataljoni kaitseväelased, Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlased ja Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi 3. eskadroni Eestis viibiva jalaväekompanii võitlejad. Kokku oli talvelaagris üle 650 osaleja.

Tänavune talvelaager oli Scoutspataljoni jaoks juba kuues, liitlasüksused osalesid õppusel teist korda.  

on koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus, mis paikneb alaliselt Paldiskis.

Kopter viibis Eesti õhuruumis alla ühe minuti. Õhusõiduki transponder oli välja lülitatud ning eelnevalt ei olnud esitatud lennuplaani. Samuti ei olnud kopteril piiririkkumise ajal raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Politsei- ja piirivalveamet fikseeris intsidendi nii visuaalsel vaatlusel kui tehniliste vahenditega. Juhtumi avastamisel kontrollis piirvalve täiendavalt nii Peipsi järve kui kallast, kuid midagi ebatavalist ei tuvastanud.

Käesoleva aasta esimesel avatud uste päeval tutvustasid kõrgema sõjakooli kadetid huvilistele kõrgkoolis õppimist, kooli olmetingimusi ning kaitseväe relvastust ja varustust. Lisaks said huvilised infot sisseastumistingimuste ja õppekavade kohta.

Kõrgemat sõjakooli külastanud Tallinnast pärit 21-aastasel Kalev Kellol oli huvi kaitseväelise karjääri vastu juba eelnevalt olemas. „Mind paelub ohvitseriõpe, mis võimaldab tulevikus inimesi koolitada ja treenida,“ ütles Kello. Lahtiste uste päeval lootis ta saada põhjalikumat ülevaadet koolis õppimisest, mis aitaks tal edasist haridusteed paremini planeerida. „Minu lõplik otsus oleneb saadavalolevatest erialadest, õppekavadest ja õppeainetest,“ ütles Kello, kes enda sõnul on üsna kindel, et kandideerib kõrgemasse sõjakooli õppima.

Järgmine kõrgema sõjakooli lahtiste uste päev on 15. aprillil 2016. Kokku on ühes õppeaastas neli avatud uste päeva, mil huvilised saavad kooliga lähemalt tutvuda. Huvilistel, kes soovivad sõjakooli külastada, on vajalik end registreerida aadressil

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Käesoleva autasuga avaldame tänu hea koostöö ning selle eest, et olite meie sõdurite ülem Afganistanis,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras teenetemärgi üleandmisel.

Kindral Hans-Lothar Domröse pälvis teenetemärgi silmapaistva panuse eest NATO kollektiivkaitse, reageerimis- ja opereerimisvõimekuse tugevdamisel ning Eesti julgeoleku toetamisel.

1952. aastal sündinud kindral Domröse on varem teeninud muuhulgas Saksa relvajõudude esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures ning ISAFi missiooni staabiülemana. Teda on autasustatud Bundeswehri hõbe- ja kuldristi, Prantsuse auleegioni ordeni, Prantsuse relvajõudude teenetemärgi ja Rumeenia aumedaliga.

Eestis lahkumisvisiidil viibiv Hans-Lothar Domröse  asus Brunssumi ühendväejuhatuse ülema ametikohale 2012. aasta 14. detsembril. Käesoleva aasta märtsis annab kindral Domröse oma ametikohustused üle Itaalia kindralile Salvatore Farinale.

„Tulemust võib pidada väga heaks, sest Lätit ja Leedut võitsime esmakordselt,“ ütles eestlaste võistkonnas mänginud kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik. „Meie võit näitas, et kui me järjekindlalt tööd teeme, saabub ka oodatud tulemus.“

Teise koha sai hokiturniiril Läti, kes võitis Leedut tulemusega 4:2. Hokiturniiri mänge peeti Tartu Lõunakeskuses jääväljakul.

3. Balti sõjaväespordi talimängud kestsid kolm päeva, kolme riigi kaitseväelased selgitasid paremust lisaks jäähokile laske- ja murdmaasuusatamises ning jääkalapüügis. Suusaaladel võitsid eestlased samuti mitu esikohta: murdmaasuusatamise segateatevõistlusel saavutasid noorte arvestuses esikoha Kaidy ja Jarmo Kaasiku ning täiskasvanute arvestuses Terje Piirmann ja Uku Vislapuu.

Murdmaasuusatamise individuaalaladel tõid eestlastele esikohad kodutütar Kaidy Kaasiku ning noorkotkas Jarmo Kaasiku, meeste arvestuses oli kaasvõistlejatest parem Uku Vislapuu.

Laskesuusatamise segateatevõistluse võitis Leedu noortevõistkond koosseisus Krista Razgale ja Jekabs Putnins, täiskasvanute arvestuses tuli esikohale eestlased Sirli Hanni ja Kauri Kõiv.

Laskesuusatamise individuaalvõistlusel võitsid kuldmedalid kodutütarde arvestuses Mari Uha ning noorkotkaste arvestuses Joosep Perv, naistest osutus parimaks Sirli Hanni ja meestest Kauri Kõiv.

Jääkalastamises oli võidukas lätlaste võistkond leedulaste ees.

Kolmandat korda toimuvad Balti sõjaväespordi talimängud peetakse kord aastas ühes Balti riigis. Esimesed talimängud olid 2014. aastal Lätis, mullu peeti talimängud Leedus ning tänavu võisteldi esimest kord Eestis.

Video:

Pildigalerii: