Uudised

„Valisime oma külaskäiguks Eesti, sest Eesti on ühtlasi nii NATO piiririik kui liikmesriik, mis oma tegevusega on eeskujuks teistele alliansi liikmetele,“ ütles kursuse ülem erukindral Michael Carns. Tema sõnul külastasid Ameerika Ühendriikide kõrged ohvitserid eelnevalt ka Ukrainat ja Moldovat, mis andis ameeriklastele hea ülevaate erinevate Euroopa riikide julgeolekuohtudest.

„Peab tõdema, et kuigi osaliselt on kolmel riigil sarnased mured, on iga maa nendega tegelemiseks valinud erineva tee. Selle nägemine ja mõistmine aitab tulevastel kindralitel näha globaalset olukorda ning teha oma tööd paremini,“ ütles kindral Carns.

Eile kohtusid kindralid presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ja Ameerika Ühendriikide suursaadikuga Eestis James Desmond Melville´ga. Täna kohtusid USA ohvitserid peaminister Taavi Rõivase, välisminister Marina Kaljuranna, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga ning külastasid NATO küberkaitse koostöökeskust.

17 äsja oma esimese kindrali või admirali auastme saanud USA kõrgemat ohvitseri viibivad Eestis riikliku õppeprogrammi raames, mis näeb ette tutvumist liitlasriikide julgeolekusüsteemiga, et tagada USA ühendoperatsioonide doktriini edukas ellu viimine. Õppereisi eesmärk on tutvustada kindralitele liitlasriikide nägemust julgeolekukeskkonnast ning anda ülevaade julgeolekupoliitika kujundamisest.

Ameerika Ühendriigid on Eesti tugevaim liitlane. USA korraldanud on Balti riikides suuremahulisi õppusi Saber Strike ja BALTOPS, mille raames on harjutatud koostööd liitlaste üksustega ja tehnika vastuvõttu. Sel aastal Eestis läbi viidav Saber Strike toob siia viimaste aastate suurima USA väekontingendi.

Ameerika Ühendriigid on aidanud Eestile hankida tehnikat ja relvastust, neist viimaste seas on alates eelmise aasta septembrist Eesti kaitseväe relvastuses Ameerika Ühendriikidelt hangitud tankitõrjesüsteem FGM-148 Javelin. Samuti on Ühendriigid toetanud sadade Eesti kaitseväelaste väljaõpet USA sõjalistes õppeasutustes.

Võistlustel võtsid kolme Balti riigi kaitseväelased mõõtu laske- ja murdmaasuusatamises Haanjas, jääkalapüügis Laheda vallas Kõrbjärvel ja jäähokis Tartus Lõunakeskuse jääväljal.

„Tänavused talimängud on möödusid hästi ja sõbralikus õhkkonnas, mis omakorda muudab paremaks Balti riikide relvajõudude koostöö," ütles võistluse peakorraldaja major Heino Märks.

Eestlased saavutasid esikohad laskesuusatamise täiskasvanute segateatevõistluses ja laskesuusatamise noorte 3, naiste 4,5 ja meeste 7,5 kilomeetri individuaalvõistlustel.

Murdmasuusatamises saavutasid eestlased esikoha kodutütarde 2 ja noorkotkaste 3 kilomeetri distantsil ning meeste 5 kilomeetri distantsil. Naiste 3 kilomeetri distantsi võitis napi eduga Leedu võistleja.

Kolmandat korda toimuvad Balti sõjaväespordi talimängud leiavad aset kord aastas ühes Balti riigis. Esimesed talimängud olid 2014. aastal Lätis, mullu peeti talimängud Leedus ning tänavu võisteldakse esimest kord Eestis.

Murdmaa- ja laskesuusatamise võistlused on Otepääl, talipüük Laheda vallas Kõrbjärvel ning jäähokiturniir peetakse Lõunakeskuse jääväljal Tartus.

Jäähokimänge Lõunakeskuses on võimalik kõigil soovijail jälgida. Esmaspäeval kohtuvad Eesti-Läti, teisipäeval Läti-Leedu ja kolmapäeval Eesti-Leedu võistkonnad. Kõik mängud algavad kell 18. Eesti kaitsejõudude jäähokimeeskonda kuuluvad kaitseväelased ja kaitseliitlased reamehest kindralini.

Kolmandat korda toimuvad Balti sõjaväespordi talimängud leiavad aset kord aastas ühes Balti riigis. Esimesed talimängud olid 2014. aastal Lätis, mullu peeti talimängud Leedus ning tänavu võisteldakse esimest kord Eestis.

Jaanipäevaks valmivas kasarmus saab olema 300 magamiskohta, 13 õppeklassi, 32 töökohta, ruumid erinevateks ladudeks, varustuse hoolduseks ja õppetööks simulaatoritega. Projekt on koostatud Võrru ehitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukooli kasarmu-õppehoone baasil. Kasarmuhoonet ehitab Nordecon AS.

Järgmiste töödena on Tapa linnakus plaanis sel suvel alustada uue söökla ehitust ning soomusmanöövervõimet toetava taristu arendamist.

Praegu on Tapal asuvad liitlassõdurid majutatud konteinerlinnakusse.

Kindral Van Caelenberge sõnul on NATO Balti riikide õhuturbes osalemine oluline nii Balti riikide kui Belgia julgeoleku jaoks. „Näeme ju kõik alliansi suunal kasvavat survet. Siin olles täidame nii oma kohustust NATO liikmesriikide ees kui tugevdame alliansi kollektiivkaitset,“ ütles kindral Van Caelenberge.

Lisaks kohtumisele Eesti kaitseväe juhatajaga saab Belgia kaitseväe juhataja ülevaate Tallinnas paikneva NATO staabielemendi tööst, mille ülesanne on toetada liitlaste üksuste vastuvõtmist, toetuse korraldamist ja õppuste läbiviimist Eestis.

Täna pärastlõunal kohtub kindral Van Caelenberge riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga, tutvub NATO küberkaitse koostöökeskusega ja asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Homme külastab ta Ämari lennubaasi ja kohtub seal Balti õhuturbemissioonil teenivate Belgia õhuväelastega.

Praegu Ämaris baseeruv Belgia lennusalk kuulub 10. taktikalise lennuüksuse koosseisu, mille kodubaas asub Kleine Brogelis Flandrias. See on kuues kord kui Belgia õhuväelased teenivad NATO Balti õhuturbemissioonil. Samuti on belglaste õhutõrje raketirühm osalenud õppustel Kevadtorm ja Siil.

NATO staabielemendi ülema kolonel Urmas Niguli sõnul leppisid 28 riiki pisut enam kui aasta tagasi kokku selles, et NATO-l on vaja väga kiiresti reageerivat sõjalist üksust ja seda toetavat üksust.

„Võime tagamine on meie, NATO staabielemendi ülesanne ja täielik valmisolek selleks peab olema saavutatud käesoleva aasta suveks.  Üheks valmisoleku kriteeriumiks on vajaliku taristu olemasolu ehk seesama hoone siin,“ ütles kolonel Nigul. „Pole kahtlust, et juba nelja kuu pärast kolib siia, oma alalisse teenistuskohta,  NATO staabielement.“

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe sõnul on tegemist oluliste kindlustusmeetmeetega NATO idatiival. „Siin ei ole tegemist lihtsalt ühe hoone renoveerimisega, siia tuleb NATO staabielement, mis on nähtav osa NATO suurenevast kohalolekust Eestis,“ ütles ta.

Muinsuskaitse all oleva, 1910. aastal ehitatud hoone renoveerimist alustati mullu suvel, pärast 15. juunil aset leidnud NATO staabielemendi inauguratsioonitseremooniat. Hoone valmimine ja üleandmine on planeeritud 2016. aasta juunis, kui NATO staabielement saavutab täisvõimekuse.

Rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuses oleva NATO staabielemendi ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse tulla, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane kooskõlastada.

Ülesanded saab NATO staabielement Poolas Szczecinis asuvalt NATO kirdekorpusest, mille alluvuses on lisaks Eestis asuvale staabielemendile ka Lätis, Leedus ja Poolas asuvad staabielemendid.

Eestis asuvas NATO staabielemendis on 40 teenistuskohta, neist pooled täidavad eestlased ja pooled teiste NATO liikmesriikide esindajad.

Haridusmessil osalev maaväe teise õppeaasta kadett Aigar Piirisild leiab, et otsene kontakt noortega on väga tähtis: „Oluline on, et kõrgkooli valivad õpilased saaksid vahetu kokkupuute nende inimestega, kes siin koolis õpivad,“ ütles kadett Piirisild. Tema arvates oskavad kadetid oma vastustes tähelepanu pöörata just noorte jaoks olulistele nüanssidele.

Kadett Piirisilla sõnul pakuvad tavaliselt õpilastele kõige rohkem huvi sisseastumiskatsed, kooli distsipliin ja füüsiline koormus. „Meie ülesandeks on rääkida sõjakooli tingimustest, õppekorraldusest ja elu-olust nii, nagu see päriselt on,“ ütles kadett Piirisild. „Mõned noored arvavad, et käime hommikuti kohustuslikus korras Anne kanalis ujumas niikaua, kuni jää peale tuleb ja viimaks lörts varba vahel on, kuid päriselt see nii ikkagi ei käi.“

Lisaks tutvustavad kõrgema sõjakooli kadetid messikülastajatele sõduri varustust ja kaitseväes kasutatavat relvastust. Kadetid jagavad Intellektikal boksi Kaitseressursside ameti ja värbamiskeskuse esindajatega, kes tutvustavad kaitseväe karjäärivõimalusi ning ajateenistust. Lisaks tutvustab Kaitseliit võimalusi riigikaitsesse vabatahtlikult panustada.

Esmaspäeval alanud õppuse üks olulisemaid eesmärke on täiustada rahvusvahelises keskkonnas brigaadide staapide ja ülemate tegevuste koordineerimis- ja kooskõlastusprotsessi.

„Taani diviis on rahvusvaheline üksus ja meile on väga oluline, et diviisi koosseisu kuuluvatel üksustel oleks lahingutegevuse juhtimisest ühesugused arusaamad ja protseduurid,“ ütles õppusel Taani diviisi staabiülema kohuseid täitev kolonelleitnant Bo Andersen. „Edu võtmeks on tegevuste koordineerimine ja sünkroniseerimine. Just seda käesoleval õppusel harjutamegi.“

Red Knight 2016 on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse riigi Botnia rünnak.

Väljaõppetsükli järgmine osa, staabiõppus Saber Knight 2016 on juuni alguses Eestis.

Taani diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Diviisi koosseisus on viis brigaadi: üks igast Balti riigist ning kaks Taanist.

Me kipume unustama, aga Euroopas käib sõda. Üle 380 Ukraina sõduri on hukkunud ja üle 1700 saanud haavata lahingutes pärast Minsk-2 rahulepingu allkirjastamist aasta tagasi. Ainuüksi selle aasta esimese kolme nädalaga hukkus lahingutes 22 Ukraina sõdurit. See teeb ühe hukkunud Ukraina sõduri iga päeva kohta. See ei ole relvarahu, rääkimata rahust. See on sõda.

See on sõda, mida Ukraina pole alustanud ega kunagi soovinud. Venemaa oli see, kes tungis Ukrainasse, liitis endaga Krimmi ja lasi seejärel valla sõja Ida-Ukrainas. Kohalike separatistide tegevust juhivad Vene ohvitserid, kes alluvad Venemaa Föderatsiooni Lõuna sõjaväeringkonnale. De facto on Venemaa osa Ukrainast okupeerinud.

Leedu välisminister on teravmeelselt märkinud, et Putin on parim rahuvalvaja – kõigepealt lõhub ta riigi tükkideks ning asub siis seejärel nende tükkidde rahu valvama. (“Putin is the best peacekeeper — he breaks down the country and keeps the pieces.”)

Ukraina pole „kauge riik, millest me midagi ei tea.“ Ukraina on keset Euroopat ja tal on piir NATO liikmesriikide Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga.

Märgina oma kavatsustest on Venemaa loonud 1. tankiarmee, mis koosneb tankidiviisist, tankibrigaadist, mehhaniseeritud jalaväediviisist ja suurtükibrigaadist. Ainuüksi sellel formatsioonil on rohkem lahingutanke kui tervel Bundeswehril ja Ühendkuningriigi maaväel ning see ei ole loodud mitte kaitse- vaid ründeoperatsioonideks.

Samal ajal on Kreml paigaldanud kaugmaaraketid Krimmi ja Balti riikide lähedusse. Koos Iskander-M ballistiliste rakettide ja tiibrakettidega on nende relvade eesmärk tõrjuda igasugune vastus, mille NATO annab oma liitlaste kaitseks kriisi ajal. Kuus nädalat tagasi tunnistas Putin ametlikult NATO julgeolekuohuks Venemaale.

Ta ei püüagi Süüriasse rahu tuua. Tema eesmärk on lüüa kõik Bashar al-Assadi vastased ja hoida teda võimul. Tema strateegia on lihtne: nagu Tšetšeenias kasutab ta ülekaalukat jõudu – ebaproportsionaalseid suurtükiväe lööke, pommitamist, sundides inimesi lahkuma nende elukohtadest ja hukates ilma kohtuprotsessideta need, kes talle ette jäävad, seni kuni opositsiooni enam ei ole.

NATO sõjaväelasena on mind alati õpetatud lugu pidama väärtustest, millel allianss põhineb. Need on – austada inimelu ja inimõigusi, õigusriiki ja vabalt ning õiguspäraselt valitud valitsusi. Ma olen veendunud, et neid väärtusi jagavad kõik NATO liikmed. Kui see nii on, siis kuidas saame jääda pealtvaatajaks kui üks režiim lõhub teise riigi tükkideks ja jätab need tükid siis endale, tappes selle käigus tuhandeid inimesi?

Kindralleitnant Riho Terras on Eesti kaitseväe juhataja

„Kaitsevägi ja Kaitseliit jätkavad tsiviil-sõjalise võimekuse arendamist, mille üheks oluliseks osaks on koostöö arendamine NATO ja Euroopa Liidu partneritega,“ ütles konverentsi peakorraldaja, kaitseväe peastaabi tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse jaoskonna vanemstaabiohvitser major Avo Aljas. „Põhjala lahingugrupis osalemine 2014.-2015. aastal võimaldas meil oma planeerimist ja tegevusprotseduure koostööpartneritega ühtlustada, algav konverents on selle loomulik jätk.“

 Kahepäevasel konverentsil teeb avaettekande Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes tutvustab Kaitseliidu rolli tsiviil-sõjalise koostöö arendamises.

 Konverentsil arutatakse muuhulgas militaarstruktuuride koostööd mittetulundusühingutega ning sõjapõgenike temaatikat, samuti räägivad osalevate riikide kaitseväelased oma kogemustest ning tsiviil-sõjalise koostöö rollist oma koduriigi kaitseväes.

 Lisaks Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelastele osalevad konverentsil Saksamaa, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Poola, Ungari ja Sloveenia kaitsevägede tsiviil-sõjalise koostööga seotud kaitseväelased.

 Tsiviil-sõjalise koostöö raames luuakse, koordineeritakse ja arendatakse koostöösuhteid kaitseväe ja tsiviilsektori vahel.