Uudised

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant Sten Alliku sõnul saab innovatsioonitalgutel väga hästi lähendada kaitseväge ja tsiviilteadusmaailma. „Petteraadio võib olla üheks vahendiks elektroonilises võitluses. Prototööbi loomise meeskonnas on Tartu ülikooli insenerid ning nii neil kui meil on väga suur huvi seda edasi arendada,“ ütles kolonelleitnant Allik. „Kui ka padrunilugeja meeskond tahab ideega edasi töötada, siis me igati toetame neid.“

Petteraadio leiutanud töögrupp sai auhinnaks Swedbanki, Tehnopoli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühisprojekti ehk Prototroni rahastu mentorlustoetuse ning osaleb järgmistes Prototroni võistlusvoorudes.

Padrunilugeja Wulf Counter loeb elektrooniliselt, kui palju on laskemoona salves alles. Töögrupp sai auhinnaks võimaluse kasutada oma prototüübi arendamiseks tasuta koostöötamiseks mõeldud laborit.

Innovatsioonitalgutele esitati tänavu kokku 40 ideed ja töögrupid alustasid 19 idee ellu viimist. Kaitseväe ühendatud õppeasutused esitasid talgutele viis ideed, millest neli läksid arendamisse ning neist kaks pälvisid ka tunnustuse. Lisaks petteraadiole ja padrunilugejale prototüüpis üks meeskond silla, mida kasutada tehnika viimiseks ühelt laevalt teisele ning teine meeskond üritas luua lahendust infusioonivedeliku soojendamiseks enne veeni süstimist. Toimiva lahenduseni seekord ei jõutud.

Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel ellu viia erinevaid ärilisi algatusi. Sellel osalejad peavad 48 tunni jooksul oma idee projektirühmadega toimivaks tehniliseks kontseptsiooniks arendama. Garage48 üritused said alguse Eestist 2010. aasta aprillis ja on laienenud nüüdseks ka mujale maailma.

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.20. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, paraadi juhatab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Paraadist võtab osa ligi 1100 osalejat ja 90 ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 35 lippu, 9 kompaniid, 4 patareid, 10 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla malev ning Kaitseliidu Akadeemiline malevkond. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraadi osaleb ka Ameerika Ühendriikide Eestis viibiv väekontingent ligi seitsmekümne kaitseväelase ja nelja soomustransportööriga. Lisaks ameeriklastele võtab paraadist osa ka Ühendkuningriigi rühmasuurune üksus ning liputoimkonnad panevad välja Belgia, Poola, Läti ja Leedu.

Muusikat teevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalve orkestrid.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Tänavu saab lisaks käsitulirelvadele näha 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat, soomustransportööre Sisu XA-188 ja Stryker, mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403 ning lahinguteenindustoetuse sõidukeid. 

“Eesti saab olla uhke oma sõdurite üle, kes täidavad siin väga olulist ülesannet ehk tagavad rahu ühes julgeolekualaselt väga keerulises piirkonnas maailmas,” ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Mul on hea meel kohtumistel kuulda, et Eesti sõdureid kiidetakse nende professionaalsuse ja külma närvi eest.“ Minister lisas, et Eesti riik ja selle kaitseväelased on võimelised panustama erinevate kriiside lahendamisse ning seda tehes tagatakse ühtlasi ka Eesti enda julgeolekut.

Minister kohtus Soome-Iiri ühispataljoni staabis teenivate Eesti kaitseväelastega ning külastas Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel asuvat ÜRO baasi 6-50, kus hetkel teenib Eesti jalaväerühm Estpla-20. Sotsiaalkaitseminister sai ülevaate eestlaste rühma teenistusest sinisel joonel ja kohtus rühma koosseisus teenivate sõduritega. Samuti sai Tsahkna Soome-Iiri pataljoni ülemalt kolonelleitnant Kari Kaakinenilt ülevaate olukorrast pataljoni vastutusalas ja üksuse ülesannetest ning kohtus UNIFILi ülema kindralmajor Luciano Portolanoga.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega. Hetkel teenivad Eesti jalaväelased Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel asuvas ÜRO baasis 6-50.

Kokku panustab UNIFILi hetkel 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Lisaks teenib üks kaitseväelane Liibanonis ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO.

Belglased lendavd Eesti saarte, Pärnu-, Harju-, Viljandi- ja Raplamaa kohal. Lend on mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia lennusalk võttis Ämari lennubaasis Balti riikide õhuturbe üle 7. jaanuaril. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Hispaania lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Eurofighter.

„Julius Kuperjanovi elu jäi lühikeseks, kuid seda olulisem on ajalooline pärand, mille ta jõudis endast jätta,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Ta võitles vabaduse eest, mida väejuht ise paraku ei näinud. Seda sümboolsem on fakt, et täpselt aasta pärast tema surma kirjutati alla Tartu rahuleppele, mis kinnitas, et see võitlus polnud asjata, vaid andis vabaduse saavutamisel suure panuse.“

Leitnant Kuperjanovi mälestussamba jalamile Raadi kalmistul asetasid pärja Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere ja Julius Kuperjanovi Seltsi esindaja. Mälestuspalvuse pidas 2. jalaväebrigaadi kaplan nooremleitnant Anna-Liisa Vaher.

Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894. Väejuht ja Kuperjanovi partisanide pataljoni asutaja ja ülem leitnant Kuperjanov sai surmavalt haavata 97 aastat tagasi 31. jaanuaril Paju lahingus olles ise vaid 24 aastane. Leitnant Kuperjanov suri kaks päeva hiljem, 2. veebruaril Tartu haiglas.

Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner avaldas Tartumaa partisanide pataljonile kaastunnet ülema langemise puhul ja algatas väeosa ümbernimetamise Kuperjanovi pataljoniks, mida kannab pataljon siiamaani. Eesti Vabariik on leitnant Kuperjanovit postuumselt autasustanud kolme Vabaduseristiga.

Teisipäeva hommikul kell 10 asetavad peaminister Taavi Rõivas ning kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile. Tartu rahu aastapäeva pidulik kontsert algab Estonia kontserdisaalis kell 19 ja kontserdi alguses esineb kõnega välisminister Marina Kaljurand.

Tähistamaks 96 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest tuleb muuhulgas ettekandele Eduard Tubina ballaad „Kaks saarlast“. Solistid on Ott Indermitte ja Martin Siimer.

Kontserdil esinevad kaitseväe orkesterile veel Virumaa meeskoor, Tallinna poistekoor, Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor ning solistidena Karel Tohv ja Maarja-Liis Ilus.

Lisaks välisministrile võtavad Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisest Estonia kontserdisaalis osa kaitseminister Hannes Hanso, kultuuriminister Indrek Saar, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, riigitegelased, välisriikide suursaadikud ja sõjaväeatašeed, kultuuritegelased, samuti kaitseväelased ja kaitseliitlased.

1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.

Kaitseväe orkester ja Eesti Meestelaulu Selts korraldavad Tartu rahulepingu aastapäevale pühendatud kontserti alates 2001. aastast.

„Käesolev kogumik on esimene akadeemiline käsitlus merelist riigikaitset puudutavale temaatikale. Süsteemne merekaitse ülesehitamine on vaid siis edukas, kui see toetub kindlale teadmiste vundamendile,“ ütles üks kogumiku autoritest, miinijahtija Sakala komandör vanemleitnant Ott Laanemets

Kogumiku teine autor, kaptenleitnant Liivo Laanetu tutvustab uurimuses „Eesti meresõjalise mõtte kullafond" aastatel 1933–1940 Mereväe Ohvitseride Kogu väljaandena ilmunud ajakirja Merendus. Ajakirja veergudest lähtusid elavad päevakajalised mõttevahetused merelise riigikaitse, meresõja ja meresõjapidamise üle, samuti kumab toonastest arutlustest läbi Eesti meresõjalise mõtte arenemislugu. Ajakirjas ilmunud ideed, mõtteavaldused, arutelud ja ettepanekud omakorda lisavad Eesti merelise riigikaitse kontseptsioonile arvestatava ajaloolise tausta.

Vanemleitnant Ott Laanemets keskendub uurimuses „Eesti merejõudude ülesanded ja laevatüübid" nüüdisaegse Eesti merelise riigikaitse ja merelise julgeoleku küsimustele. Autor on süsteemselt ja terviklikult kirjeldanud Eesti merekaitset praeguses julgeolekuolukorras ning viimasest lähtuvalt toonud välja merejõudude peamised ülesanded. Samuti on autor esile tõstnud Eesti merejõudude arendamise küsimuse.

Teaduskogumik on loetav aadressil . Kogumik on paberkujul kättesaadav ka suuremates raamatukogudes.

KVÜÕA eelretsenseeritav teadusajakiri Occasional Papers on käivitatud 2014. aastal lühimonograafiate ja mahukamate uurimuste, sealhulgas sõjateaduslike tasemetööde avaldamiseks. Sõjateadusliku mõtte ja sõna publitseerimine on üheks teetähiseks KVÜÕA kujunemisel sõjateaduse keskuseks.

„Üksus, mille juhtimise üle võtan on Eestis teist korda ning ma ootan neilt palju. Eesmärk on teha Eesti kaitseväega võimalikult palju koostööd ja üksteiselt õppida,“ ütles kompanii juhtimise üle võtnud kapten William J. Vanderlip.

Uue ülema esimene suurem ülesanne on osalemine Scoutspataljoni talvelaagris veebruaris, kus koos Scoutspataljoni ja Kaitseliidu üksustega harjutatakse konventsionaalse sõjapidamise elemente talvistes tingimustes.

Alates jaanuari esimesest nädalast Tapal paiknev liitlaste kompanii hüüdnimega Iron Troop on USA maaväe 2. ratsaväerügemendi 3. eskadroni soomustransportööre Stryker kasutav mehhaniseeritud jalaväeüksus. Alaliselt paikneb üksus Saksamaal Vilseckis. 2. ratsaväerügement moodustati 1836. aastal ning on lisaks Afganistani ja Iraagi operatsioonidele osalenud ka Esimeses ja Teises maailmasõjas ning Ameerika Ühendriikide kodusõjas.

„Hindan seda tunnustust väga kõrgelt,“ ütles kaptenleitnant Lukas. „Võtan seda oma tööpanuse peegeldusena minu Saksa kamraadide silmis. Ilmselt olen teinud midagi, mis on kellelegi ka silma jäänud.“

 Praegu toetuse väejuhatuse ülema ülesannetes teeniv kaptenleitnant Roman Lukas oli aastatel 2011-2014 Eesti kaitseatašee Saksamaal ning täitis samal ajal ka Bundeswehri vahendusohvitseri rolli. Tema teenetena toodi esile Balti kaitsekolledži ülesehitamise toetust koostöös Saksa ohvitseridega, Eesti kaitseväelaste osalemist Atalanta laevakaitse operatsioonil ning riikide ja kaitsevägede vahelise üksteisemõistmise ning koostöö süvendamist.

„Mussooni tarvis loodud stsenaarium oli üsna keerukas, kuid selle eesmärk oli õppeprotsessi kiirendamine ja üksused said oma ülesannetega edukalt hakkama,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Õppuse põhirõhk oli suunatud 1. jalaväebrigaadi väeüksuste ülematele ja staapidele, kes harjutuse erinevates faasides said harjutada lahingutegevuse juhtimist vastavalt kõrgemalt saadud käsule ning oma tegevuse koordineerimist toetavate üksustega.

Varasemast erinev oli õppus Viru jalaväepataljonile, kellel olid sel korral kasutada soomukid. Pataljoniülema major Arno Kruusmanni sõnul lisasid soomukid oluliselt tulejõudu, suurendasid manöövervõimet ning muutsid lahingutempo selgelt kiiremaks.

Lisaks 1. jalaväebrigaadi väeüksustele oli õppusele kaasatud ka Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid ning 2. jalaväebrigaadi kaitseväelased.

Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupi ülem kapten Ivo Hakman pidas sarnaste ühisõppuste toimumist oluliseks eeskätt kogemuste omandamise ja koostöö täiustamise seisukohalt. „Esimest korda olime õppusel Mussoon väljas lahingugrupi juhtimispunktiga. Koostöö 1. jalaväebrigaadi üksustega sujus hästi ja loodame seda tulevikus veelgi tihendada.“

Lisaks kaitseväelastele ja kaitseliitlastele oli õppusele kaasatud ka reservohvitsere. Reservleitnant Maido Põldes osales harjutusel Kalevi pataljoni juhtimispunkti koosseisus ning jäi kogemusega väga rahule. „Minu erialane taust on piirivalvest ja seetõttu on mul jalaväepataljoni staabitöös veel palju õppida. Sellest hoolimata oli õppus Mussoon väärt kogemus ja loodan, et reservohvitseride osalus kaitseväe õppustel tulevikus jõudsalt kasvab,“ ütles leitnant Põldes.

Mussoon on jätkuks möödunud sügisel toimunud kaardiharjutusele Briis, kus treeniti taktikaliste tegevuste planeerimist ja koordineerimist. Nii Briis kui ka Mussoon on ettevalmistavad staabiõppused mais ja juunis toimuvateks suurõppusteks Kevadtorm ning Saber Strike, kus osalevad ka liitlaste üksused.