Uudised

“Mulle avaldas muljet kõigis valdkondades tehtud töö kvaliteet. Olen veendunud, et meil kulgeb kõik plaanipäraselt ja oleme hästi ette valmistunud peatselt asetleidvaks sertifitseerimisprotsessiks,“ ütles kindralleitnant Hofmann. „Nägin staabielemendi tugevat meeskonda, mis on pühendunud Walesi tippkohtumisel püstitatud ülesande täitmisele kirdekorpuse juhtimisel.”

NATO staabielemendi ülema kolonel Urmas Niguli sõnul andis visiit NATO kirdekorpuse ülemale võimaluse veenduda, et oleme täisvalmiduse saavutamisega õigel teel.

NATO staabielemendi ülesanne on toetada alliansi üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eestis. Staabielement võimaldab kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse tulla, samuti aitab juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja kaitseplaane kooskõlastada.

Ülesanded saab Eestis paiknev NATO staabielement Poolas asuvast NATO kirdekorpusest. Eestis asuvas NATO staabielemendis teenib üle 40 inimese, neist pooled on teiste NATO liikmesriikide esindajad.

Poolas Szczecinis paiknev NATO kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel.

Vajadusel panustavad korpusesse ühe diviisiga kolm asutajariiki: Poola, Saksamaa ja Taani. Praegu teenivad kirdekorpuses 21 liikmesriigi esindajad. NATO kirdekorpusele alluvad Eesti, Läti, Leedu ja Poola staabielemendid.

Kindralleitnant Terrase sõnul on Eesti ja Iiri kaitseväe koostöö perspektiivikas, sest vaatamata geograafilisele vahemaale on kahe riigi arusaamad relvajõudude võimete planeerimisest, ülesehitusest ning osalemisest rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel väga sarnased.

„Oleme koos Iiri rahuvalvajatega Liibanonis, kus koostöö Iiri-Soome pataljoni raamistikus on sujunud väga hästi. Meie selge huvi on jätkata koos Iirimaaga panustamist Lähis-Ida olukorra stabiliseerimisse,“ ütles Terras.

Kindralleitnant Terras lisas, et Eesti sõjaväemeditsiin on viimase kümnendi jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning iirlased tundsid siirast huvi meie meedikute Afganistanist NATO operatsioonilt saadud õppetundide vastu.

Kaitseväe juhataja kolmepäevase visiidi ametlik osa Iiri Vabariigis algas piduliku rivistuse ning pärja asetamisega langenud Iiri sõdurite mälestusmärgile Cathal Brugha kasarmute juures. Homme külastab kindralleitnant Terras rahuvalveoperatsioonide toetuskeskust ja ÜRO rahuvalve väljaõppekeskust ning kohtub Iiri kaitseministeeriumi asekantsleri Ciaran Murphyga.

Ligi 40 Eesti kaitseväelast teenib alates eelmise aasta maikuust Liibanonis Soome-Iiri pataljoni koosseisus ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis. Koos Iiri kaitseväelastega on Eesti kaitseväelased teeninud Põhjala lahingugrupis, mis 2015. aasta esimesel poolel oli valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu sõjalistel missioonidel. Eesti on koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga olnud Põhjala lahingugrupis ka aastatel 2008 ja 2011.

Lehekülje administraatori kapten Veiko Dievese sõnul on sõjateaduste Facebooki lehe eesmärk tõsta lugejaskonna teadlikkust käimasolevate sõjateaduse-alaste arengute ja projektide kohta ning tekitada laiemat diskussiooni kaitseväelaste, teadlaste ja ettevõtjate osavõtul.

„Sõjateaduse lehekülg peaks hoogustama arutelu sõjateaduse ja selle tulemuste üle ühiskonnas laiemalt ja avardama selle kandepinda,“ ütles kapten Dieves ja lisas, et lehega on liituma oodatud kaitseväelased, õppejõud, teadurid, üliõpilased, kaitseliitlased, reservväelased, kaitsetööstusega seotud inimesed ja üldiselt teemast huvitatud.

Veebilehe postitused hakkavad kajastama rakendusuuringute keskuse ja partnerite teadus- ja arendustegevust, konverentse ja sõjateaduse valdkonnas avaldatud artikleid. Samuti plaanivad lehe administraatorid jagada informatsiooni välismaal tehtud sõjaliste uuenduste kohta, mis edaspidi ka Eesti sõjateadust mõjutama hakkavad.

Sõjateaduse Facebooki leht asub aadressil .

KVÜÕA rakendusuuringute keskuse (RUK) tegevuse eesmärk on korraldada sõjateaduse arendamist kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks. RUKi peamised tegevusvaldkonnad on teadusliku ja rakendusliku uurimistöö tegemine, teadus- ja arendustegevuse juhtimine KVÜÕAs ning selle koordineerimine muude õppe- ja ametiasutustega.

Õhusõiduk siseneb Eesti õhuruumi Lätist üle Eesti piiri Valgast idapool, lendab Virumaani ning pöördub siis lõunasse tagasi. Lend toimub kõrgusel 15-18 km.

Mehitamata õhusõiduki Eesti õhuruumis viibimise eesmärk on tutvuda meie õhuruumi eripäradega ning harjutada lennujuhtimist varem tundmata oludes. Samuti harjutatakse koostööd Eesti lennundusinstitutsioonidega.

Lend on kooskõlastatud Eesti lennuametiga ning toimub tsiviillennujuhtimise kontrolli all.

USA õhuväe mehitamata lennuvahendite lennud Eesti õhuruumis näitavad Ameerika Ühendriikide panust Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja kinnitavad liitlastele, et USAle on tähtis liitlaste julgeolek.

RQ-4 Global Hawk on USA õhuväe pika lennukestusega ja suurtel kõrgustel lendav eemalt juhitav mehitamata õhusõiduk, mille põhiülesandeks on seire. Lennuvahendi tühikaal on ligi seitse tonni, maksimaalkiirus on üle kuuesaja kilomeetri tunnis ning suurim lennukaugus üle kahekümne kahe tuhande kilomeetri. Varem on lennanud Eesti õhuruumis USA õhuväe mehitamata õhusõiduk MQ-1 Predator, samuti mitmed väiksemad militaarsed mehitamata õhusõidukid, nagu näiteks RQ-7B Shadow.

"Kaitseliit on Eesti riigikaitse esimene kaitseliin. See on esimene ning kõige kiiremini reageerida suutev jõud praktiliselt kõikides kriisiolukordades," ütles kindralleitnant Terras. "Mul on hea meel, et Kaitseliidu liikmed ka oma vaimus ja vaimsuses nii aru saavad, sest tugev tahe panustada riigikaitsesse on väga nähtav ja tuntav."

Kaitseliidu liikmeskond koos eriorganisatsioonidega on lähenemas 25 000 piirile. Eelmisel aastal liitus Kaitseliiduga ligi 1200 inimest ja viimase kvartali alguse seisuga kuulus põhiorganisatsiooni kokku 15 727 inimest, lisaks naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Tänasel keskkogul annab Kaitseliidu hetkeolukorrast ülevaate Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. 

Samuti kinnitab keskkogu Kaitseliidu 2016. aasta eelarve.

Kaitseliidu keskkogul saavad kokku kõik Kaitseliidu malevate juhid ning juhatuste esindajad. Keskkogu on Kaitseliidu tegevust korraldav kõrgeim organ, mille ülesanne on organisatsiooni üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukohavõtmine.

„Javelinide kasutuselevõtuga on jalavägi saanud võimsa ja ühtlasi lihtsalt kasutatava relva, mis lisab lahinguväljal oluliselt paindlikkust ja tulejõudu,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm. „Uue tankitõrjesüsteemi väljaõppe puhul on oluline ka, et Javelini imitaator on äärmiselt tõetruu ning see vähendab lahinglaskmiste korraldamise vajadust.“

Sihtmärkideks olid kaitseväe keskpolügoonil kaks erineval kaugusel objekti, neist lähim 500 ning kaugem 1400 meetri kaugusel. Kummagi sihtmärgi pihta lasti üks rakett ning mõlemad lasud tabasid. Lisaks Javelinile lasid kaitseväelased sihtmärkide pihta ühe raketi tankitõrjesüsteemist Milan, mis on samuti tankitõrjekompanii relvastuses.

Mõlemad Javelini tankitõrjesüsteemi käsitsenud laskjad läbisid möödunud sügisel relvasüsteemi koolituse, üks neist teenib 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniis ja teine Kaitseliidus.

FGM-148 Javelin on kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteem, mis kuulub alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastusse. Tegemist on niinimetatud "lase-ja-unusta" süsteemiga, mis suurendab kaitseväelaste ohutust ja tegevusvabadust lahinguväljal: rakett lukustub pärast väljatulistamist sihtmärgile ning sihtur ei pea raketti kuni tabamuseni sihikul hoidma.

Eesti kaitseväe relvastuses on FGM-148 Javelin alates eelmise aasta septembrist, kui Eestisse jõudsid ligi 80 Ameerika Ühendriikidest tarnitud relvasüsteemi.

„Oleme ainus rahvusvaheline sõjaliste transporditeenuste koordineerimise programm ning olen võtnud eesmärgiks vähemalt kord kolme aasta jooksul külastada meie organisatsiooni liikmesriikide liikumise koordineerimise keskusi,“ ütles kolonel Krell, kelle sõnul paistab Eesti kaitseväe liikumise koordineerimise üksused silma oma professionaalsusega.

Euroopa transpordi koordineerimise keskus (Movement Coordination Centre Europe) on Eesti kaitseväele rahvusvaheliste transpordi osas oluline koostööpartner, vahendades vedude tarbeks teiste MCCE liikmesriikide militaartranspordivahendeid ning lepinguid.

MCCE asutati 2007 aastal. Organisatsiooni peamiseks eesmärgiks on pakkuda oma liikmetele kulusid säästvaid transpordivõimalusi, kasutades võimalikult efektiivselt ära oma liikmete erinevaid transpordivahendeid üksuste ja varustuse liigutamisel. MCCE-sse kuulub lisaks Eestile veel 26 riiki.

Koostöös MCCE-ga on liigutatud kaitseväelasi ja varustust rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele liikuvate liitlaste lennuvahenditega, hoides sellega kokku täiendavaid transpordikulusid. Lisaks on MCCE olnud abiks ka rahvusvaheliste õppuste tagamisel. Näiteks NATO suurõppusele Trident Juncture 2015 viidi ja toodi Eestisse tagasi koostöös MCCE-ga ligi 300 inimest.

Samuti korraldasid 11 õppusel osalenud riiki oma meretranspordi õppusele ja tagasi MCCE koostöölepingu alusel.

„Scoutspataljoni võitlejad sõdisid Vabadussõjas vabaduse nimel, mida nad polnud veel tunda saanud. Täna olen kindel, et vajaduse tekkimisel on skaudid valmis täitma neile pandud kohust ja kaitsma sedasama vabadust, mille eest võitlesid meie eelkäijad Vabadussõjas“, ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo.

Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kaheteistkümnele Scoutspataljonis teenivale kaitseväelasele, kes on silma paistnud laitmatu teenistusega.

Pärastlõunal kogunes pataljoni isikkooseis kuulama traditsioonilist ettekannet väeosa ajaloost. Vastavalt traditsioonile pidas loengu väeosa noorim ohvitser, kelleks sel aastal oli nooremleitnant Hannes Reinup. Nooremleitnant Reinupi ettekanne rääkis Pikksaare lahingu taustast, lahingu käigust ning selle tähtsusest järgnevas sõjategevuses.

21. jaanuaril 1919 Pikksaare raudteejaama pärast peetud lahingut peetakse Scoutspataljoni hiilgaivamaks. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline üksus jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võitudest, pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

Kindralleitnant Riho Terras rõhutas oma sõnavõtus tarvidust tagada kollektiivse kaitse ning heidutuse meetmed reaalse sõjalise jõuga, mis hõlmab endas nii alliansi kohalolekut idatiiva riikides kui kiiret ja pädevat reageerimisvõimet võimalike ohtude korral. „Selleks, et NATO saaks kõneleda jõupositsioonilt tuleb see jõud ka toimivaks ning nähtavaks kujundada. Eesti ootab Varssavi tippkohtumiselt otsuseid, mis heidutuse edasist tugevdamist kinnitaksid,“ ütles Terras.

Lisaks toonitas kaitseväe juhataja vajadust arendada NATO küberkaitsevõimekust. „Küberkaitse kui sõjaline valdkond peab olema tagatud nii doktriinide, väljaõppevõimaluste ning asjakohaste juhtimismehhanismidega,“ ütles  kindralleitnant Terras.

NATO riikide kaitseväe juhatajad arutasid Afganistanis käimasoleva toetusmissiooni „Resolute Support“ viimaseid arenguid ning perspektiive ning kohtusid Vahemere dialoogi raames alliansiga koostööd tegevate riikide relvajõudude juhtidega.

Sõjaline komitee kuulas täna ära NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hinnangud hetkeolukorrale ning arutas suvel toimuva Varssavi tippkohtumise tagamaid. Peasekretäri sõnul tuleb alliansil kõneleda oma vastastega jõupositsioonilt, sest see on ainus võimalik viis oma tugevust ning otsustavust demonstreerida.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

Kindralmajor Gayleri sõnul on oluline roll vastase heidutamisel NATO staabielementidel, millel on nüüd selge võimekus ja mille täielikku operatiivvõimekuse saavutamist toetab Ameerika Ühendriikide maavägi Euroopas igal võimalikul viisil.

Gayler viibib täna Eestis ühepäevasel visiidil, mille käigus kohtub kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganiku, kaitseväe juhtkonna, kaitseministeeriumi asekantsleri Jonatan Vsevioviga ning külastab Tallinnas asuvat NATO staabielementi.

Brigaadikindral Artur Tiganiku sõnul on tähtis, et suudaksime Ühendriikide üksustele tagada Eestis parimad teenistus- ja väljaõppetingimused. „Ootame ameeriklasi nii Kevadtormile kui sellele järgnevale Saber Strikele, mis on sel aastal üks suurimaid liitlaste õppusi Balti riikides ja mille põhifookus on Eestil,“ ütles brigaadikindral Tiganik.

NATO staabielemendi ülesanne on toetada liitlaste üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eestis. Staabielement võimaldab kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane ühtlustada. Ülesanded saab NATO staabielement NATO kirdekorpusest.

Tallinnas paikneva staabielemendi töös osalevad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist.