Uudised

“NATO on kaitseorganisatsioon, mis on valmis meie eest seisma iga ilmaga. Selle heaks tõestuseks  on Balti õhuturbemissioon, mis saadab NATO liitlaste jätkuvast ühtsusest oma tugeva sõnumi nii meie inimestele kui meie ettearvamatule naabrile,” ütles kaitseminister Hannes Hanso tseremoonial.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras andis Saksa õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Belgia õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis.

Tseremoonial osalesid veel Belgia kuningriigi suursaadik Philippe Beke , Saksa ajutine asjur Reinhard Wiemer, Saksamaal Uedemis paikneva NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem kindralleitnant Joachim Wundrak ja Belgia kaitseväe õhukomponendi ülem kindralmajor Frederik Vansina.

Täna toimus üleandmistseremoonia ka Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Ungari õhuväelased hävitajatega Saab JAS 39 Gripen andsid õhuturberotatsiooni üle Hispaania üksusele, mis on relvastatud hävitajatega Eurofighter.

Ämaris baseeruv Belgia lennusalk kuulub 10. taktikalise lennuüksuse koosseisu, mille kodubaas asub Kleine Brogel’is Flandrias. Belglaste lennusalk on kuues Ämaris baseeruv õhuturberotatsioon. Rotatsiooni lõpetanud Saksa õhuväelased alustasid Eestis teenistust septembrist ja nüüd pöörduvad tagasi kodubaasi Reinimaal.

USA päritoluga mitmefunktsiooniline hävitaja F-16 Fighting Falcon on ühe mootoriga kerge lahingulennuk. Lennuki mitmefunktsioonilisus tähendab seda, et teda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks.

„Kui detsembri alguses toimunud kohtumisel 1. jalaväebrigaadi esindajatega ütlesin, et allkirjad sai sektsiooni sünnitunnistus, siis täna võib öelda, et pass on samuti valmis,“ ütles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees reservkapten Andre Lilleleht.

Kapten Lillelehe sõnul muudab 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvate reservohvitseride ühtsesse sektsiooni koondumine infoedastuse 1. jalaväebrigaadi, Eesti Reservohvitseride Kogu ja reservohvitseride vahel tunduvalt kiiremaks ja operatiivsemaks.

Vastavalt Eesti Reservohvitseride Kogu põhikirjale peab sektsiooni loomise lõplikult kinnitama kogu juhatus, kelle järgmine korraline koosolek toimub 19. jaanuaril.

Reservohvitseride seminaril osales ligi kolmkümmend 1. jalaväebrigaadi allüksuste reservohvitseri, kes said ülevaate nii 1. jalaväebrigaadi väljaõppetsüklist kui tulevastest õppustest. 

Pedagoogilise psühholoogia raames viivad kadetid läbi minitunde, milles käsitlevad näiteks automaatrelva AK4 osalist lahtivõtmist, riigikaitse struktuuri ning esmaabi. Sõjaväepedagoogika õpetaja leitnant Juhan Ausi sõnul on minitundide läbiviimise eesmärk õppida rakendama erinevaid aktiivseid õppemeetodeid.

Kadettseersant Gert Nurk viis läbi tunni, mille teemaks oli võistlus kui õppemeetod. Kadettseersant Nurga sõnul sobib võistlus õppemeetodina kasutamiseks siis, kui on soov anda õppuritele praktikalist vilumust. „Näiteks kui õppuritele on topograafiaõpe läbi viidud, siis selleks, et nad ka praktiliselt maastikul orienteeruda oskaksid, on hea võimalus neid oskusi kinnistada ja süvendada orienteerumisvõistlusega,“ ütles kadettseersant Nurk.

Leitnant Ausi sõnul hakkavad kadetid järgmistel nädalatel süvendatult teooriat õppima, sealhulgas õpistiile ning kuidas instruktor peaks nendest lähtuma. „Kadetid omandavad erinevaid õppemeetodeid, õpivad tegelema probleemsete õppuritega ning saavad teadmised, kuidas anda tagasisidet nii, et sellest ka kasu on,“ ütles leitnant Aus.

Teooria omandamise kõrval viivad kadetid üksteisele läbi ka praktilisi tunde. Kadetid õpivad läbi viima meditsiini- ja relvatunde ning teooria- ja praktilisi tunde üksikvõitleja, jao- ja rühmaõppe teemadel. Jaanuaris läbivad maa- ja õhuväe kadetid klassiõppe korraldamise õpetuse, veebruaris viivad õhuväe kadetid läbi laskmisi ning väli- ja lahinguõppe tunde. Maaväe kadetid viivad neid tunde läbi aprillis ja mais.

„Kui üldse keegi väärib pataljoni rinnamärki kandma, siis just need, kes 1940. aastal Raua tänaval punastele vastu hakkasid,“ ütles staabi- ja sidepataljoni ülem major René Innos. „Et staabi- ja sidepataljon on toonase sidepataljoni ajaloolise järjepidevuse kandja,  on meie kohus oma kangelasi meeles pidada ja neid praegustele kaitseväelastele eeskujuks tuua.“

Lahingukooli taktikaõpetaja major Artur Meeritsa sõnul on järjepidev aspirantide koolitamine oluline. „Kuna Eesti kaitsevägi põhineb reservarmeel, on vajalik, et ka osad ajateenijad omandaksid rühma juhtimise oskused,“ ütles major Meerits.

Reservrühmaülemate baaskursusel läbivad aspirandid seitsme nädala jooksul sissejuhatavad ained, toetavad ja kaasavad tegevused, rünnaku- ja kaitseõppe ning väliharjutused. Pärast kursuse läbimist jätkavad ajateenijad teenistust oma väeosades, kus saavad tegevuse käigus praktilise kogemuse. Aspirandid saavad reservrühmaülemateks ning pärast reservväelaste õppekogunemist reservohvitserideks.

Lisaks  võtab üle saja kahekümne ajateenija vastu 1. jalaväebrigaad ning üle kolmekümne 2. jalaväebrigaad. Staabi- ja sidepataljonis alustab teenistust kümmekond ajateenijat, kes sarnaselt 1. jalaväebrigaadi jaanuarikutsele läbivad sõdurioskuste baaskursuse ja nooremallohvitseride kursuse Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis.

Vahipataljoni ajateenijatest enamik saavad väljaõppe sõjaväepolitseis, kus läbivad sõdurioskuste baaskursuse ning seejärel nooremallohvitseride kursuse ja erialakursused. 1. ja 2. jalaväebrigaadide ajateenijaid ootab pärast sõdurioskuste baaskursuse lõpetamist ees õppimine nooremallohvitseri või autojuhi erialakursusel. Pärast nooremallohvitseri kursuse lõpetamist asuvad jaanuarikutse ajateenijad õpetama juulis ja oktoobris ajateenistusse saabujaid. 

Kokku kutsub kaitseressursside amet ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, kui üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste juhtivkoosseis  ja autojuhid ning oktoobris, kui kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul otsustas õppeasutuste nõukogu akadeemiliste võimete testi sisseastumiskatsetest välja arvata, sest see ei olnud ressursside ja aja kulu arvestades otstarbekas. „Lõputunnistuse keskmine hinne ning riigieksamite tulemused loovad kandidaadi akadeemilisest võimekusest samuti adekvaatse pildi,“ ütles kolonel Herem.

Vastuvõtt kõrgema sõjakooli rakenduskõrgharidusõppesse toimub paremusjärjestuse alusel, lähtudes lõputunnistuse keskmisest hindest ja riigieksamite tulemusest ning kutsesobivusvestluse ja üldfüüsilise testi alusel kujunenud punktisummast. Keskastmekursusele ehk magistriõppesse toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel, lähtudes vestlusel kujunenud punktisummast ja vestluskomisjoni otsusest.

Lahingukooli vanemallohvitseride põhikursuse, kõrgema sõjakooli põhikursuse ja keskastmekursuse sisseastumiskriteeriumid ja kandidaatidele esitatavad nõuded on kirjas kõrgema sõjakooli kodulehel . 

„Peakaplan Kutsarile tahan panna südamele, et meie inimesed, kes on kaitseväe sisu ja selgroog  - et meie kaplanid leiaksid nende juurde tee ning vastupidi. Iga inimese jaoks peab kaplanil jaguma aega ja kaasamõtlemist,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Toomkirikus seniselt peakaplan kolonelleitnant Taavi Laaneperelt ameti üle võtnud major Gustav Kutsarile. 

Uue peakaplani major Gustav Kutsari sõnul on kaplaniteenistuse juhtimise ja arendamisega seoses teda ootamas palju olulisi ülesandeid nagu kaplaniteenistuse vabade ametikohtade täitmine ning teenistuse tegevusega seotud käsiraamatute avaldamine. Samuti on Kutsari sõnade kohaselt uue peakaplani üheks ülesandeks senisest tihedam koostöö Kaitseliiduga: „2017. aastal olen lubanud panustada Kaitseliidule – organisatsioon on saanud juurde nii ülesandeid kui liikmeid ja selle valguses on ülimalt vajalik ka Kaitseliidu kaplaniteenistuse arendamine.“

Major Gustav Kutsar on lõpetanud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi (1999) ning omandanud teadusmagistri kraadi politoloogias Tartu Ülikoolis 2007. aastal.

Erialaliselt on ta end täiendanud NATO koolis Oberhammergaus, keskastmekursusel Kanadas ja kõrgematel riigikaitsekursustel Eestis.

Vaimulikule tööle pühitseti Gustav Kutsar diakonina 5. detsembril 1989 ja ordineeriti õpetajaks 16. jaanuaril 1991. Kutsari teenida olid Saaremaa Jaani, Karja ja Valjala kogudused ning 1991-1993 ka Muhu kogudus. Tema ettepanekul taastati 1993. aastal Pöide kogudus ning 1994. aastal asutas ta uue koguduse Orissaare alevis. Septembris 2000 sai temast Tartu Maarja koguduse õpetaja.

Kaitseväeteenistust alustas Kutsar 2002. aastal, 2004-2005 viibis ta sõjalisel välismissioonil Kosovos. 2013 asutas ta koos 7 kaasvõitlejaga Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu. Teenistuse jooksul on teda autasustatud erinevate teenetemärkidega.

Kaitseväe kaplaniteenistuse missiooniks on toetada kaitseväge tema põhiülesannete täitmisel, kandes hoolt isikkoosseisu ja nende perede usulise ning vaimse toetuse ja nõustamise eest ning 

rõhutada eetiliste väärtuste järgimist kaitseväe tegevuses.

„Mikk Marrani puhul on tegemist tööka ja kogenud juhiga, kelle panus kaitseväe arengusse ja Eesti kaitsevõime tugevdamisse on olnud märkimisväärne,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras teenetemärgi üleandmisel.

Järgmisel aastal teabeameti peadirektori ametikohale asuv Mikk Marran on kaitseministeeriumis töötanud 1999. aastast, juhtides aastatel 2003–2005 rahvusvahelise koostöö osakonda ning 2005–2006 NATO ja ESDP osakonda. Ajavahemikul 2006–2009 töötas Marran Brüsselis kaitsetalituse direktorina Eesti Vabariigi Alalises Esinduses NATO juures, 2010. aasta augustis sai temast kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler. Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale asus Mikk Marran 1. jaanuaril 2011.

Alates 2016. aasta 1. jaanuarist asub Marran juhtima teabeametit, uueks kaitseministeeriumi kantsleriks saab senine kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

 Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.