Uudised

„Pühade aegu kodust eemal olla on tihti sõduritöö lahutamatu osa, sest teenistuslikud väljakutsed viivad meid teinekord tuhandete kilomeetrite kaugusele. Oleme pühade ajal kõik mõtetes oma koduse jõulupuu juures kuid samas ei jää ka siinse vennaskonna keskel  pühad tähistamata ning jõulumeeleolu olemata,“ ütles kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Kalle Kõlli. „Tänan kontingendi nimel kõiki kodused ja ka kodust kaugel olijaid nagu näiteks Kanada Eesti koolilapsi, kes on meid siin meeles pidanud.“

Lõuna-Liibanonis ÜRO baasis 2-45 teenivatele Soome-Iiri pataljoni kaitseväelastele möödusid ka jõulud teenistuse tähe all, kuid nii, et iga pataljoni allüksus ja sealhulgas iga kaitseväelane saaks võimaluse pühade puhul veidi vabamalt võtta ning jõule tähistada.

Liibanonis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid jõule täna. Teise jõulupüha hommikul pidas jõulujumalateenistuse Eestist külla tulnud kaitseväe kaplan. Lisaks kuulusid eestlaste jõulupidustuste hulka erinevad võistumängud ja jõulusauna nautimine. Samuti vaadati ühiselt kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase jõulutervitust ÜRO rahuvalvemissioonil teenivatele Eesi kaitseväelastele ja sõdurid said kätte Kanada Eesti täienduskoolide õpilaste poolt läkitatud jõulukaardid.

Jõuluõhtu naelaks olid isevalmistatud traditsioonilised Eesti jõulutoidud, mida pakuti ka relvavendadele Soome- Iiri pataljonist. Toiduained saadeti Liibanoni Eestist. Varasemalt oli Liibanoni jõudnud A Le Coqi poolt sõduritele jõuludeks kingitud spordijoogid.

Jõululaupäeval said eestlased osa soomepärasest jõulusöögis ja osalesid koos liibanonlastega öisel missal Ayn Ibili kirikus. Samuti osalesid eestlased Ayn Ibili laste jõulupeol, kus jõuluvana rollis oli kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Kalle Kõlli. Esimesel jõulupühal pakuti ÜRO baasis 2-45 Iiripärast jõulusööki.

Koos staabiohvitseridega teenib alates novembrist Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Kokku panustab UNIFILi praegu 39 riiki. Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Lisaks teenib üks kaitseväelane Liibanonis ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO.

Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Eesti kaitseväelased on alates oma teenistuse algusest patrullinud üle 300 tunni ja teinud enam kui 80 patrulli. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega. Paljud patrullid tehakse osapooli lahutaval niinimetatud sinisel joonel.

Galerii:

„Olete Eestis teenides suurelt panustanud meie kaitseväe väljaõppesse ja valmidusse ning ma olen siiralt tänulik teie positiivsele ja aktiivsele suhtumisele nii teenistusülesannete täitmisel kui ka ettevõtmistesse väljaspool teenistust,“ ütles kindralleitnant Riho Terras ühisel jõuluõhtusöögil Ameerika Ühendriikide õhuväelastega. „Teie kohaolek Eestis on nii nähtav kui ka kuuldav ja see on kindlustanud Eesti inimeste turvatunnet.“

Ameerika Ühendriikide õhuväe 23. lennugrupi 74. eskadrilli kaksteist ründelennukit A-10 saabusid Eestisse tänavu septembri keskpaigas, et osaleda Eesti ja USA õhuvägede ühisharjutustel. USA eskadrill viibib Ämari lennubaasis kuni järgmise aasta alguseni.

Harjutuste käigus sooritasid õhuväelased lennukitel A-10 erinevaid lennuharjutusi Eesti õhuruumis, samuti nii õppelaskmisi ja -pommitamisi Tapa lähedal paikneval kaitseväe keskpolügoonil kui ka maandumise ettevalmistamata lennuväljale Haapsalu lähedal Kiltsis.

Peamiselt lendasid USA ründelennukid Ämari lennubaasi ja kaitseväe keskpolügooni vahel, kuid lennati ka mujal Eestis ning samuti Läti Adaži polügooni, Rumeenia ja Ungari harjutusaladele.

Lisaks on ameerika õhuväelased Eestis viibides osalenud talgutel mitmes lasteaias ning heategevusjooksul, millega koguti raha vigastatud kaitseväelaste toetamiseks.

Eesti ja USA õhuvägede ühisharjutuste sari on osa operatsioonist Atlantic Resolve, millega Ameerika Ühendriigid suurendavad sõjalist kohalolu kõikides NATO idapoolsetes liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis. Lõppev Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuvägede ühisharjutuste sari on tänavu kolmas. Varem lendasid märtsis-aprillis Eesti taevas ameeriklaste hävitajad F-16 ning augustis-septembris ründelennukid A-10.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud nii oma manööverdusvõime, suure tulejõu kui ka suhteliselt vaikselt töötavate mootorite poolest.

„Kuperjanovi jalaväepataljon on jätkuvalt heas vormis ja vaimult värske, sest siin teenivad inimesed, kes teevad oma tööd südamega, kelle eesmärgid on kõrged ja kes pingutavad nende täitmisel,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Õnnitlen kõiki kuperjanovlasi väeosa aastapäeval ja soovin, et meil jätkuks jõudu ja tahet ületada väljakutseid ka uuel aastal ning hoida kõrgel väeosa head mainet ja taset.“

Pataljoni aastapäeva puhul asetavad kuperjanovlased pärjad Võrus Taara linnakus asuvale Julius Kuperjanovi püsti jalamile ja Puurmanni mõisakooli.

Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlik sünnipäev on 23. detsember 1918, kui leitnant Julius Kuperjanov sai loa moodustada partisanide salk, mis loodi Puurmanni mõisas. Peatselt kasvas salk pataljoni suuruseks üksuseks. Pärast juhi surma nimetati üksus tema mälestuseks Kuperjanovi partisanide pataljoniks.

„Meie jaoks on see hea võimalus tutvuda eestlastega ning õppida tundma kohalikku kultuuri,“ ütles ründelennuki A-10 Thunderbolt piloot major Daniel Edgar. „Eriti vahva on kohtuda kohalike lastega, sest nendega suhtlemisel ei mängi keelebarjäär olulist rolli.“

Lepatriinu lasteaia lapsed esinesid õhuväelastele kontsertiga ning seejärel meisterdasid üheskoos paberist lumememmi ja lennukeid.

Anija vallavanem Arvi Karotame sõnul on lastele hävituslennukitega töötavate sõjaväelastega kohtumine huvitav, kuid samas on Ameerika Ühendriikide õhuväelaste külaskäigul praeguses julgeolekuolukorras ka sümboolne tähendus. „Õhuväelaste külaskäik aitab lastel hoomata, kui palju tehakse tööd selleks, et meie vabadust hoida,“ ütles Karotam.

Anija vald on üks suurimaid omavalitsusi Harjumaal, kus elab ligi 6000 inimest ning mille keskuseks on Kehra. Lepatriinu lasteaias õpib kokku üle saja eelkooliealise lapse.

Ameerika Ühendriikide õhuväe 23. lennugrupi 74. eskadrilli kaksteist ründelennukit A-10 saabusid Eestisse tänavu septembris, et osaleda Eesti ja USA õhuvägede ühisharjutustel. USA eskadrill viibib Ämari lennubaasis kuni järgmise aasta alguseni. Alaliselt baseeruvad nad Ameerika Ühendriikide Moody lennubaasis Georgia osariigis.

„On hea näha, et meie vigastatud võitlejad lähevad korda üha kasvavale osale meie ühiskonnast. Kindlasti ei jää see viimaseks annetuste kogumiseks,“ ütles kogutud raha üleandmistseremoonial õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai.

Vigastatud Võitlejate Ühingu liikmed kasutavad annetust osalemiseks rahvusvahelisel vigastatud veteranide Võitmatute spordimängudel (Invictus Games), mis leiab aset järgmise aasta mais Ameerika Ühendriikides Florida osariigis.

Õhuväe allohvitserid korraldasid raha kogumiseks Ämari lennubaasis heategevusjooksu, millest võttis osa ligi kolmsada osalejat Eestis, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt ja Ungarist.

Heategevusjooksu toetasid lisaks Padise mõis, Niitvälja golfikeskus, Rõõmu kaubamaja ja Rõõmu köök-küpsetuskoda, Sportland, Kuulsaal, Eesti meremuuseum, spordiklubi Sparta, Kallaste talu, Radisson Blu Hotell Olümpia, Kalev SPA ja Estravel.

Võitmatute spordimängude idee algatajaks ja patrooniks on Tema Kuninglik Kõrgus Prints Harry. Esimesed Invictuse spordimängud peeti 2014. aastal Londonis, mängudest võttis osa ligi 400 osalejat 13 riigist.

Eestit esindas Võitmatute spordimängudel Londonis kuueliikmeline koondis, mille liikmed võistlesid ujumises, jõutõstmises ja sõudeergomeetril sõudmises. Spordimängudel võitsid Eesti vigastatud veteranid kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali.

Lahingukooli ülem major Madis Nõmme õnnitles lõpetajaid ning andis kaasa soovitused edasiseks teenistuseks. „Tänane sündmus ei ole teie jaoks ei lõpp ega ka algus, vaid väga olulise tee osa, mis on pikk ja sageli ka raske ning selle nimi on elukestev õppimine,“ ütles major Nõmme.

Augustis alanud vanemallohvitseride põhikursuse põhiõpingutel omandasid õppurid pedagoogilisi teadmisi, läbisid sõjaväelise juhtimise- ja üldjuhtimismoodulid ning said laske- ja lõhkamisharjutuste korraldamiseks vajaliku väljaõppe. Värskete nooremveeblite õpingud jätkuvad uuel aastal vastavalt valitud erialadele nii väeosade erialakoolides kui lahingukoolis. Kursuse lõpetamine on juunis.

Lisaks vanemallohvitseride põhikursusele lõppes täna ka kümne nädala pikkune vanemallohvitseride keskastmekursuse, mille lõpetas 22 tegevväelast. Kursuse põhirõhk oli staabitöö protseduuride õppimisel ning juhtimisalaste teadmiste täiendamisel. Lisaks said õppurid ettevalmistuse väeosas täiendusõppe korraldamiseks.

Vanemallohvitseride keskastmekursus on allohvitseride hariduse ja sõjaväelise väljaõppe kolmanda astme kursus, mis kandis varem vanemveebli kursuse nime ning seda on korraldatud alates 2003. aastast.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Kursuse lõpukõne pidanud mittetulundusühingu Kinobuss juhatuse liige Mikk Rand kiitis lahingukooli instruktoreid ja väliõppusi, kus teooria oli väga tihedalt seotud praktilise tegevusega. „Oman ka ühe teise armee kogemust ja siinkohal andis see kursus kinnitust, et kui militaarkasvatus jääb inimlikuks igas olukorras, suudab ta oma inimesed südamega oma riigi ja rahva eest seisma ja tegutsema panna,“ ütles Rand.

Märtsis alanud kursus oli jagatud neljaks kahenädalaseks mooduliks, kaheksa nädala jooksul õppisid kursuslased välioskusi, topograafiat ja esmaabi andmist ning omandasid teadmisi taktikast, kaitseväe relvastusest ja määrustikest.

Reservohvitseride baaskursusel omandavad sõjaväelise väljaõppe riigikaitseliselt oluliste erialade spetsialistid. Kursuse lõpetajad saavad reservohvitserideks ning edasine enesetäiendamine toimub reservväelaste õppekogunemistel ja täienduskursustel. Kursusele kandideerimine toimub vabatahtlikkuse alusel Eesti Reservohvitseride Kogu kaudu. Esimesed vabatahtlike reservohvitseride kursused korraldati 1997. aastal. 

Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla ühe minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ning eelnevalt oli esitatud lennuplaan, mille kohaselt lennuk pidi lendama rahvusvahelises lennuruumis. Lennukil ei olnud piiririkkumise ajal raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaatkonna esindaja Eestis ja edastas talle protestinoodi.

Mistral 3 rakettidel on uue põlvkonna sihitusandur, mis võimaldab lukustada kaugemal lendavatele ja väiksematele sihtmärkidele. Lisaks on parandatud raketi mootorit, et tabada sihtmärki kaugemal ning kiiremini. Uus sihitusandur ja täiendatud raketi aju võimaldab eristada valesihtmärgid õigest, tehes nii raketi lennuvahendi kaitsemehhanismidele immuunseks.

Uuemat tüüpi laskemoon on sisuliselt hooldusvaba ja pikema elueaga võrreldes Eestis juba kasutusel oleva vanemat tüüpi rakettidega. Uus laskemoon ühildub olemasoleva laskeseadeldisega ja ei nõua lisainvesteeringuid.

„Uute Mistral õhutõrjerakettide hankimine on oluline Eesti kaitsevõime täiendamisel mitmel põhjusel, sest tänapäeva lennuvahendid suudavad lennata erinevates ilmaoludes, madalatel kõrgustel ning sihtmärgid jäävad järjest väiksemaks ja omavad täiendatud enesekaitse võimekust vanemat tüüpi rakettide vastu,“ ütles kaitseväe õhutõrjeinspektor major Harles Kosk. „Mistral M3 suudab meid viia edukalt nende sihtmärkide vastu, lisaks on uut tüüpi laskemoona säilivusaeg oluliselt pikem, mis tähendab, et saame neid hoiustada pikemalt oma sõjaaja varudes.“

Mistrali rakettide uue põlvkonna laskemoon on kasutusõiguse saanud esmalt Prantsusmaa relvajõududes ja esimese välisriigina tarnitakse seda nüüd Eestile. Tänavu märtsis allkirjastatud lepingu kohaselt on laskemoona tarned järgneva viie aasta jooksul.

Koos Mistral rakettidega tarniti Eestisse ka MBDA poolt toodetud MILAN tankitõrjesüsteemi laskemoona.

Mistral on infrapuna kiirgusele isesihituv ”lase ja unusta” põhimõttel töötav õhutõrje raketisüsteem efektiivse tegevuskaugusega kuue kilomeetri kaugusel lendavate õhuründevahendite vastu. Kaitsevägi tellis esimesed Mistralid 2007. aastal ja relvastusse kuuluvad need alates 2009. aastast. Mistral on kompaktne ja multifunktsionaalne ning seda saab kasutada nii maapinnalt aga ka autodelt, laevadelt ja helikopteritelt laskmisel. Õhutõrjeraketisüsteem Mistral on kasutusel 30 riigis üle maailma.

Kell 11 algavale heategevuslikule jõululaadale on laste valmistatud käsitööesemeid oodatud ostma kõik huvilised. Saadavast tulust pool läheb lasteküla savitöökoja toetuseks ning teine pool lastele taskurahaks. Kaitseväe peastaabi kohvikusse pääseb bussijaama poolt tulles mööda Filtri teed. Laat lõpeb kell 13.

Pärnu Lastekülas kasvab üle 40 lapse päris pisikestest pea täisealiste noorteni. Kaitseministeerium ja kaitsevägi on teinud lastekülaga koostööd alates 2009. aastast. Lapsed on külastanud Kevadtormi õppusi, esinenud koos Kaitseväe orkestri ansambliga, koos on korraldatud talvepäevi ja muid ettevõtmisi.

Jõululaada meeneid müüsid lapsed esimestel aastatel kaitseministeeriumis, alates 2013. aastast toimub laat kaitseväe peastaabis kohvikus.