Uudised

Eile öösel Beirutist teele asunud kaitseväelasi oli täna aset leidnud rivistusel tulnud tervitama kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka, kelle sõnul on Eesti kaitseväelased Liibanoni missioonil olnud omamoodi Eesti saadikuks ning täitnud seda ülesannet ausalt ja kohusetundlikult.

Eestlaste üksus viis teenistuse jooksul oma vastutusalas läbi 290 erinevat patrulli, mille eesmärgiks on eelkõige olukorra jälgimine Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel ja selle ümbruses. Lisaks põhiteenistuskohale rahuvalvebaasis 2-45 At Tiris teenisid ESTPLA-19 sõdurid kaks kuud patrull-laagris 6-50 sinise joone vahetus läheduses, mehitasid laagrivalve vahtkondi 36 päeva ulatuses ning osalesid seitsmel korral rahuvalvajate konvoide julgestamisel.

Samuti viidi Iiri jalaväekompaniiga läbi ühine massirahutuste mahasurumise harjutus, osaleti Soome meditsiiniinstruktorite situatsiooniharjutusel ning võeti osa Kambodža ja Hispaania demineerijate väljaõppest.

Lisaks Eesti ja Soome peaministrile ning Eesti kaitseväe juhatajale tutvusid eestlaste tegevusega Malaisia asekaitseminister, Itaalia parlamendi liikmed, Soome kaitseväe operatiivülem, kokku 12 delegatsiooni erinevatest riikidest. Vahetult enne rotatsiooni lõppu võõrustati eesti muusikuid Super Hot Cosmos Blues Bandist.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. UNIFIL rahuvalveüksuste ülesanne Liibanonis on hoida ära osapoolte vaheline olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustas rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni A-kompanii baasil. Esimese rotatsiooni kontingendi ülem on kapten Mario Lementa ja rühmaülem nooremleitnant Janari Jaanso.

Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii.

Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien meenutas lõpetajatele peetud kõnes kolme ja poole aasta tagust aega, mil neile ühtlustamiskursusel õhuväge tutvustas. „Eesti õhuvägi on teinud mõne aastaga läbi väga suure arengu, koostöö liitlasvägedega on saanud meile igapäevaseks,“ ütles kolonel Tarien. „Sõjakoolist olete saanud vajalikud teadmised, et astuda üle lävepaku. Karjääri tegemiseks tuleb nüüd täiskäigul jätkata,“ lisas ta.

Kursuse parim lõpetaja nooremleitnant Mardo Liiv sai kingituseks Eesti õhuväe vestu ning nooremleitnant Maarek Kallas sai parima lõputöö kirjutamise eest hinnalise kingituse. Lõpetajate nimel pidas kõne nooremleitnant Karl Laur, kursus kinkis kõrgema sõjakooli ülemale vimpli.

4. õhuväe põhikursus oli viimane, mille rakenduskõrgharidusõpe kestis kolm ja pool aastat, järgnevate kursuste õppeaeg on kolm aastat. Lõpetajad said rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastme ning suunduvad teenistusse Ämari lennubaasi ja radarpostidele üle Eesti.

„Liibanoni missioon on suurepärane võimalus arendada Eesti ja Soome kaitsealast koostööd,“ ütles Soome sõjaväeatašee kaptenleitnant Jussi Vuotilainen. „Meie töökultuur ja põhimõtted on väga sarnased ning tänu eestlaste suurtele Afganistani kogemustele on meil neilt palju õppida,“ lisas ta.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti kontingendist moodustab jalaväerühm ESTPLA-20, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Üle kolmandiku kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on major Kalle Kõlli ja rühmaülem nooremleitnant Priit Lillemets. Kontingendi eelgrupp suundus Liibanoni novembri alguses.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Pataljoni toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki.

Novembris Liibanonis teenistust alustav kaitseväe kontingent on järjekorras juba kolmas, esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996 – 1997.

Konverentsi peakorraldaja kolonelleitnant Maidu Allikase sõnul on konverentsil esinejate mitmekesisus tingitud soovist näha teiste suurte riigikaitseliste organisatsioonide väärtuste praktikaid. „Eelneval neljal konverentsil oleme käsitlenud inimese- ja ülesandekeskset juhtimist,“ ütles kolonelleitnant Allikas.  „Seekord on konverentsi keskmes väärtuspõhine juhtimine riigikaitselistes organisatsioonides, et lähemalt käsitleda organisatsiooni põhiväärtuseid ja väärtuspõhise juhtimise praktikaid.“

Eestikeelsete ettekannetega kaitseväe, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti väärtustest, väärtuspõhisest juhtimisest ning praktikaga ühildamisest räägivad Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Silva Kiili ning politsei- ja piirivalveameti administratsiooni nõunik Vilve Raik.

Pärastlõunal teevad ingliskeelse ettekande Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ülem kolonel Mark Hollis ning Suurbritannia maaväe 1. väljaõpperügemendi ülem kolonelleitnant Anthony Phillips. Saksakeelse ettekande (tõlkega eesti keelde) teeb Bundeswehri Führungsakademie Baudissini dokumendikeskuse juhataja erukolonel professor Claus Freiherr von Rosen. Konverentsi võtab kokku paneeldiskussioon, kus arutletakse päeva jooksul käsitletud teemade üle.

Konverents toimub 26. novembril kell 9.45 – 17.00 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes aadressil Riia 12, Tartu. Konverentsil osaleda soovijatel palume end registreerida hiljemalt 24. novembriks e-kirja teel

Juhtimiskonverentsi saab otseülekandes vaadata aadressil , konverentsi saab järele vaadata aadressil . Esinejatele saab esitada küsimusi aadressil

Kindralleitnant Terras andis eelmise kuu alguses ametisse asunud kindral Dunfordile kohtumise käigus ülevaate viimastest julgeolekuarengutest NATO idatiival ning peatus pikemalt ka liitlaste kohaloleku kindlustamise ning varustuse eelpaigutuse küsimustel.

Kaitseväe juhataja hinnangul on NATO Varssavi tippkohtumisel tarvis anda selge signaal selle kohta, et liitlaste üksuste paiknemine Ida- ning Kesk-Euroopa liikmesriikide territooriumil  peab olema pikaajaline ning looma tugeva heidutuse agressiivse Venemaa vastu.

„Eesti ning teised piirkonna riigid on oluliselt tõstnud oma kaitsekulutusi ning on valmis panustama tõsiselt liitlaste üksuste paiknemise ning väljaõppe tingimuste loomisesse“, kinnitas Terras kohtumisel staabiülemate komitee esimehega.

Kaitseväe juhataja tänas kindral Dunfordi Ameerika Ühendriikide kiire ning asjakohase reaktsiooni eest Venemaa Ukraina vastu suunatud agressiooni taustal. „USA valitsuse otsus saata F-16 tüüpi hävitajad Ämarisse eelmisel aasta kevadel sündis loetud päevade jooksul, lisaks toodi Eestisse väga kiiresti kompaniisuurune maaväeüksus, mis näitab, et Ameerika Ühendriigid võtavad oma liitlaskohustust väga tõsiselt. Me loodame peatselt Eestis näha ka rohkem NATO Euroopa liitlaste maavägede panust. See kinnitaks alliansi ühtsust ning annaks võimaluse meie kaitseväelastele teostada väljaõpet suurema hulga partneritega“, sõnas Terras.

Kindralleitnant Terras viibis ametlikul visiidil Ameerika Ühendriikidesse 18.-20. novembrini. Visiidi käigus esines Terras ka ettekannetega Harvardi ning Tuftsi ülikoolides ning kohtus USA maaväe ülema kindral Mark Milley ning merejalaväe ülema kindral Robert Nelleriga. Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi täna.     

Delegatsiooni tervitas Viru jalaväepataljoni ülem major Arno Kruusmann, kes tutvustas põgusalt üksuse ajalugu, väljaõppeplaani ning rääkis Jõhvi linnaku taristuga seotud tulevikuvisioonist.

Samuti tutvustati delegatsiooni liikmetele selle aasta jaanuaris avatud uut kasarmut ning selle eeliseid võrreldes vanemat tüüpi kasarmutega. Tankitõrjekompanii ajateenijad demonstreerisid riigikogulastele enda relvastust ning soovijatele anti võimalus proovida käesoleval aastal kasutusse võetud kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemi Javelin simulaatorit.

„Kaitseliitlasena olen kokku puutunud mitme vanema põlvkonna tankitõrjerelvaga, kuid Javelin on suur samm edasi eeskätt seetõttu, et selle lase-ja-unusta süsteem tagab laskjale tunduvalt suurema kaitse,“ ütles riigikaitsekomisjoni liige reservohvitser Madis Milling.

Visiit Viru jalaväepataljoni on osa riigikaitsekomisjoni kahepäevasest väljasõiduistungist Ida-Virumaale, mille käigus külastatakse ka politsei- ja piirivalveameti Narva-Jõesuu teenistuskohta, Narva piiripunkti ning kohtutakse Kaitseliidu Alutaguse maleva ja Narva malevkonna esindajatega.

Viru jalaväepataljon on Jõhvis asuv 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev allüksus, mis tegeleb ajateenijate väljaõppega jalaväe ning tankitõrje õppesuundadel.

"Aasta on olnud sündmusterohke ja edukas. Tänan kõiki mereväelasi nende panuse eest," ütles mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper. Mööduva aasta olulisemate sündmustena toob mereväekapten Sepper välja mais toimunud ja Eesti mereväe poolt juhitud miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2015, mille käigus tuvastati Eesti vetes 210 lõhkekeha ning miinijahtija Admiral Cowani osalemist NATO 1. miinitõrjegrupis ja NATO kümnendi suurimal õppusel Trident Juncture. Samuti mainis mereväe ülem oma kõnes Sandown-klassi miinijahtijate uuendamisprogrammi käivitumist, miinituukritele korraldatud siseriiklikku miinitõrjeoperatsiooni Tallinna lahel ning Miinisadama ajaloolise hoone renoveerimist.

Eelseisval aastal kavatseb merevägi jätkuvalt aktiivselt osaleda rahvusvahelistel ja siseriiklikel õppustel ning operatsioonidel. Samuti panustatakse jätkuvalt NATO 1. miinitõrjegruppi, kuhu tänavu lisaks miinijahtijale saadetakse ka kolm staabiohvitseri, kellest esmakordselt mereväe ajaloost asub gruppi juhtima. See on ettevalmistav etapp 2017. aastaks, kui Eesti merevägi võtab pooleks aastaks üle kogu NATO 1. miinitõrjegrupi juhtimise Eesti mereväelastest koosneva staabiga. "Tegemist on väga vastutusrikka ja olulise väljakutsega tervele meie mereväele," ütles mereväekapten Sepper NATO 1. miinitõrjegrupi staabi mehitamise kohta.
Taristu osas on 2016. aastal kavas alustada Miinisadamas uue staabihoone ehitusega ning lõpule viia sööklahoone ehitustööd.

Seoses mereväe 97. aastapäevaga tehti teatavaks ka mereväe aasta teenistuja aunimetuse saajad:. Mereväe aasta ohvitseriks nimetati mereväebaasi relvastussektsiooni ülem leitnant Märt Uuemaa, aasta allohvitseriks aga tuukrigrupi vanemmiinituuker nooremveebel Imre Alljärv ning aasta töötajaks on mereväe spordiinstruktor Urmas Rajaver.

Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse kokkuleppeliselt 21. novembrit 1918, kui sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe sõjalaevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alusest. Mereväe sõjalaevastikku kuulub kolm Sandown-klassi miinijahtijat Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja. 

„Omistan saadud autasu põhjused ausatele suhetele Saksa kolleegidega, kellega ma teenisin koos Kirdekorpuses,“ ütles kolonel Aivar Kokka. Kokka teenis NATO Kirdekorpuses aastatel 2012-2015 erinevatel ametikohtadel, juhtides nii operatsioonide planeerimise meeskonda, arendamisjaoskonda kui ka lõpuks väljaõppeosakonda. Alates käesoleva aasta septembrikuust teenib kolonel Kokka kaitseväe peastaabi ülema asetäitjana.

Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel V tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud Kirdekorpusesse ohvitsere alates 2002. aasta oktoobrist.

 „Igati positiivne päev on olnud. Kõike on saanud teha – varustust selga proovida ja allveerobotit,“ ütles 21. keskkooli 12. klassi õpilane Cassandra Krass, kellel õnnestus jälgida Tallinna lahel toimunud allveeroboti Remus katsetusi tuukri- ja toetuslaeva Tasuja navigatsiooniohvitser nooremleitnant Greete Männi töövarjuna. Enim pakkusid Krassile huvi laeva juhtimisega seotud protseduurid ning hommikune lipuheiskamine. Samuti andis ta heakskiitva hinnangu laevas pakutud lõunasöögile, mis Krassi sõnade kohaselt ei erine palju kodus pakutavast.

Seda, kas humanitaarsuunal õppiv neiu võiks peale ajateenistuse läbimist asuda tegevteenistusse, ta öelda ei osanud. „Aastane paus pärast keskkooli võimaldab erinevaid valikuid kaaluda,“ ütles Krass.

Lindormen-klassi Tuukri- ja toetuslaev Tasuja üks neljast Eesti mereväe sõjalaevast. Ülejäänud kolm on Sandown-klassi miinijahtijad Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi.