Uudised

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ülem major Arbo Probal tänas Ühendriikide suurtükiväelasi nende panuse eest Eesti kaitsevõime tugevdamisel ja kinnitas, et meie kaitseväelased on oma Ameerika kolleegidelt palju õppinud. „Teie siinviibimine on olnud äärmiselt rõõmustav kogemus ja ma loodan teid peatselt jälle Eestis näha,“ ütles major Probal oma tänukõnes.

Tänutäheks andis pataljoniülem liitlaste suurtükipatarei ülemale kapten Peter Beamerile üle tänukirja ning tunnustas kolme patarei sõdurit meenega.

Tänuüritus leidis aset suurtükiväelaste jaoks sümboolsel ajal, sest 4. detsembril tähistatakse nii Eestis kui Ühendriikides suurtükiväelaste kaitsepühaku Püha-Barbara päeva.

Eestis oldud nädalate jooksul jõudis Ühendriikide 41. suurtükirügemendi 1. pataljoni A-patarei  viia läbi suurtükiväepataljoni teenistujatele liikursuurtükke tutvustava lühikursuse ning korraldada kaitseväe keskpolügoonil liikursuurtükkide lahinglaskmised. Üksus saabus Tapale novembri keskpaigas koos kahe liikursuurtükiga M109A6 Paladin ning liigub edasi Saksamaale.

Kõrgema sõjakooli õppurid mälestasid täna varahommikul endiste Tondi kasarmute juures 1924. aasta 1. detsembril riigipöördekatse tagasilöömisel langenud kadette.

Kõrgema sõjakooli veebel viis mälestusrivistusel läbi hommikuse loenduse, kus luges lisaks praeguste õppurite nimedele ette ka langenud kadettide nimed, kes jäävad sümboolselt igaveste kadettidena kooli nimekirja.

Kõrgema sõjakooli ülema major Tarmo Luhaääre sõnul on 91 aastat tagasi Tallinnas toimunud sündmused kinnituseks, et nii jõustruktuurid kui ka tavakodanikud olid valmis riigikaitseks, täis otsustuskindlust ja tahet. „Mõisteti laiapõhjalise riigikaitse üht väga olulist komponenti – psühholoogilist valmisolekut,“ ütles major Luhaäär. „Ilma käske saamata moodustati vastupanurühmad, millega likvideeriti riigipöördekatse mõne tunniga. Kadetid Tondil ei kaotanud tegutsemisvõimet ja lõid tagasi rünnaku. Nad näitasid üles vaprust, algatusvõimet ja asjatundlikkust.“

Kõrgema sõjakooli ülem ning külalised asetasid pärjad mässukatses langenud kadettide ausambale ning mälestasid langenuid minutilise leinaseisakuga. Mälestusteenistuse algusega samal ajal, kell 5.23 süütasid kadetid küünlad ka kaitseväe ühendatud õppeasutuste aula fuajees asuva mälestustahvli juures ning seisavad auvahtkonnas kella üheksani.

Kõrgema sõjakooli õppurid külastavad pärast mälestusrivistust Tondi sõjakooli muuseumit ning Eesti sõjamuuseumit. Pärjatoimkonnad viivad läbi pärjatseremooniad langenud kadettide haudadel Tallinnas Rahumäe kalmistul, Jõgeval Laiusevälja kalmistul, Tartu garnisoni kalmistul Raadil ja Vastseliina kalmistul.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Mässajate katse ebaõnnestus, kuid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid võitluses.

Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on kõrgema sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monumendi taastamisega 2009. aastal viidi ka seni Tartus kõrgema sõjakooli juures korraldatud mälestustseremoonia tagasi endiste Tondi kasarmute juurde.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

„Tänu eelmiste üksuste aktiivsele patrullimisele suhtuvad kohalikud elanikud nii eestlastesse kui ka teistesse UNIFIL üksustesse positiivselt. Pidev suhtlemine kohalikega ning kohalolu näitamine ongi Estpla-20 üks peamiseid ülesandeid, sest nii saab kõige adekvaatsemat infot alal toimuva kohta,“ ütles jalaväerühma Estpla-20 ülem nooremleitnant Priit Lillemets.

Eesti jalaväerühm teenib Soome-Iiri pataljoni A kompanii koosseisus koos Soome kaitseväelastega ning kompanii vastutusalale jääb mitu suuremat ja väiksemat asulat, kus suvisel perioodil elab ligi 30 tuhat inimest.

„Liibanoni ümbritsevates riikides toimuv avaldab mõju ka Lõuna-Liibanoni julgeolekule ning pealtnäha rahulik keskkond võib väga lühikese aja jooksul drastiliselt muutuda, seega peavad sõdurid olema alati valmis ootamatusteks,“ ütles nooremleitnant Lillemets ja lisas, et  samuti on eestlastele harjumatu ka kohalik maastik ning liikluskultuur, mille tõttu peavad juhid hakkama saama kohati väga kitsastel ja käänulistel teedel.

Novembri teisel nädalal Liibanoni saabunud jalaväerühm Estpla-20 teenib ÜRO rahuvalvebaasis 2-45. Eesti rahuvalvajate ülesanne muuhulgas on patrullida nii öösel kui päeval Iisraeli ja Liibanoni eraldaval nii-öelda sinisel joonel (Blue Line).

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord  sinisel joonel on üldiselt rahulik on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud siiski konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne sellistel puhkudel on hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Lisaks patrullivad ÜRO üksused ja sealhulgas Eesti üksus oma vastutusalas nii öösel kui päeval ning nii jalgsi- kui motoriseeritult, mehitavad vaatlusposte ning täidavad muid rahuvalvealaseid ülesandeid.

Koos staabiohvitseridega teenib alates novembrist Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFILi praegu 39 riiki. Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii.

Konverentsi peakorraldaja kolonelleitnant Maidu Allikase sõnul selgus konverentsil, et erinevates riigikaitselistes organisatsioonides hinnatakse sarnaseid väärtusi. „Konverentsil käsitletud organisatsioonides hinnatakse väga kõrgelt ausust, avatust, lojaalsust ja koostööd,“ ütles kolonelleitnant Allikas. „Saadud teadmised aitavad meil ja meie koostööpartneritel üksteist paremini mõista ja seeläbi paremat koostööd teha.“

Kõik ettekandjad rõhutasid väärtuste ja väärtuspõhise juhtimise vajalikkust tänapäevasel organisatsioonide juhtimisel ning rääkisid töötajate isiklike ja organisatsiooni väärtuste ühendamise olulisusest.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras selgitas Eesti kaitseväe põhiväärtuste loomise protsessi ning rõhutas nende rakendamisel töötajate ja teenistujate isikliku eeskuju olulisust.  Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem sidus näidete põhjal kaitseväe kuus põhiväärtust õppeasutuste kolme tugiväärtusega ning selgitas nende omavahelisi seoseid.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Silva Kiili tutvustas uuringut, millest selgus, et Kaitseliidu liikmete isiklikud väärtushinnangud ja ootused Kaitseliidule kattuvad Kaitseliidus kehtivate väärtustega. Politsei- ja piirivalveameti administratsiooni nõunik Vilve Raik rääkis Politsei- ja Piirivalveameti ühendamisest ning kahe eraldi seisnud organisatsiooni väärtuste ühendamisest.

Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ülem kolonel Mark Hollis ja Suurbritannia maaväe 1. väljaõpperügemendi ülem kolonelleitnant Anthony Phillips rääkisid Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia armeede väärtustest ja väärtuspõhisest juhtimisest ning sidusid need eluliste näidetega oma praktikatest. Bundeswehri Führungsakademie Baudissini dokumendikeskuse juhataja erukolonel professor Claus Freiherr von Rosen keskendus oma ettekandes Saksamaa armee väärtuspõhise juhtimise meetoditele juhtide väljaõppes ja igapäevases teenistuses.

Ühendriikide liikursuurtükkide patarei ülem kapten Peter Beamer hindas relvade võimekust Eesti maastikul tegutseda heaks. „Kuna Paladinide kere asetseb roomikutel, on raske leida maastikku, kus nad hätta jääks. Tänase laskeharjutuse edukas sooritus näitas, et Eesti tingimustes saavad nad väga hästi hakkama,“ ütles kapten Beamer.

Tänased laskeharjutused on osa laiemast kursusest, mille eesmärk on tutvustada Eesti kaitseväelastele liikursuurtükkide võimekust ning nende kasutamise taktikalisi iseärasusi. Ühtlasi andsid laskmised Ühendriikide suurtükiväelastele võimaluse tutvuda kohaliku maastiku eripäradega.

Vastavalt riigikaitse arengukavale on liikursuurtükkide soetamine plaanis ka Eesti kaitseväel. 1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul andis liikursuurtükkide laskeharjutuse jälgimine Eesti kaitseväelastele palju kasulikke kogemusi tulevikuks. „Liikursuurtükid kujutavad endast võimsa tulejõuga mobiilseid relvi, mille soetamine on ka Eesti kaitseväe pikaajalistes plaanides kirjas,“ ütles kolonelleitnant Palm.

M109A6 Paladin võeti Ameerika Ühendriikide armee relvastusse 1994. aastal, sõjategevuses kasutati seda tüüpi liikursuurtükki esimest korda Iraagi sõjas 2003. aastal. Liikursuurtüki põhirelvaks on 155mm M284 haubits, mille maksimaalne laskekaugus ulatub kolmekümne kilomeetrini. Paladini meeskonda kuulub neli inimest: meeskonna ülem, juht, sihtur ja laadur. 29 tonni kaaluv masin suudab arendada tippkiirust 60 km/h ning läbida ühe tankimisega üle kolmesaja kilomeetri.

Tapal paiknevad liikursuurtükid kuuluvad Ühendriikide 41. suurtükirügemendi 1. pataljoni A-patarei koosseisu ning liiguvad detsembrist edasi Leetu.

Alates oktoobri keskpaigas Tapal paiknev Ühendriikide 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi lahingüksuse 69. soomusrügemendi 3. pataljoni A-kompanii tähistas tänupüha õhtusöögiga Tapa linnaku sõdurikodus. Õhtusöögil osalesid lisaks ameeriklastele ka kaitseminister Hannes Hanso ning 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased koos brigaadiülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palmiga.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on oluline, et liitlased tunneksid ennast Eestis hästi ka väljaõppest vabal ajal. „Ühendriikide sõdurite traditsioonidega lähemalt tutvumine ning isiklik suhtlus muudab liitlassuhted veelgi tugevamaks,“ ütles kaitseminister.

Õhtusöögile eelnenud kõnes soovis liitlaste kompaniiülem kapten Eric M. Flynn sõduritele head tänupüha ja tunnustas 1. jalaväebrigaadi oma üksuse suhtes üles näidatud külalislahkuse eest. Ühtlasi andis kapten Flynn 1. jalaväebrigaadile üle kõrvuti seisvat tanki ja soomukit kujutava pühendusega tänukingituse.

Külastuse eesmärgiks oli eelkõige erialane infovahetus Eesti kaitseväe toetuse väejuhatusega ning Eesti reservarmee ja ajateenistuse eripäradega tutvumine.

„Eesti ja Leedu sõjaväelogistikute vahel on viimastel aastatel arenenud regulaarne, meeldiv ja vajalik koostöö. Taolistest kohtumistest on mõlemale osapoolele väga palju kasu, kuna see võimaldab võrrelda erinevaid lähenemisi tüüpilistele sõjaväelogistilistele küsimustele ning seeläbi neid paremaks muuta,“ ütles Leedu delegatsiooni saatnud kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe. 

Teisipäeval Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses toimunud kohtumisel arutlesid mõlema riigi esindajad kitsamatel sõjaväelogistilistel teemadel, samuti külastati 2. jalaväebrigaadi staapi Luunjas. Kolmapäeval tutvusid külalised Võrus Taara linnakus 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoniga ning lahingukooli kasutuses oleva kaitseväe tüüpkasarmuga.

„Olulisim, mida sellelt kohtumiselt kaasa võtame, on teadmised Eesti kaitseväe logistiliste tööriistade ja tegevuste kohta ajateenistuse kontekstis. Leedu taastas äsja ajateenistuse, seetõttu pakuvad teie sissetöötatud lahendused meile väga palju olulist infot, mida saame oma ajateenistuse süsteemi korraldamisel arvesse võtta,“ ütles kolonel Mundris.

Leedu relvajõudude toetuse väejuhatus loodi 2001. aastal. Väejuhatuse koosseisu kuuluvad liikumise kontrollikeskus, depooteenistus, logistikapataljon, haldusteenistus, meditsiiniteenistus, kartograafiakeskus ja materjaliteenistus.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist, logistikapataljonist ja logistikakoolist.

„Õppuse üheks olulisemaks eesmärgiks oli koostöö tankitõrje ja jalaväe üksuste vahel, kes said erialakursuse käigus õpitut rakendada tõepärastes tingimustes reaalse soomustehnika vastu,“ ütles 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni tanktõrjekompanii ülema abi nooremleitnant Viktor Bubnov. Kompleksharjutusest võttis osa üks tankitõrjerühm, kaks motoriseeritud jalaväerühma ning üks liitlaste jalaväerühm koos nelja jalaväe lahingumasinaga Bradley. Esimest korda kasutati Eesti väliõppusel värskelt relvastusse jõudnud tankitõrjekompleksi Javelin.

Esmaspäeval algas kaitselahingu ettevalmistav faas, mille käigus hõivati positsioonid ning alustat luuretegevusega. Teisipäeva hommikul harjutasid Viru jalaväepataljoni ajateenijad soomusüksuse rünnaku tõrjumist ning kolmapäeval vastase positsioonide ründamist.

Viru jalaväepataljon on Jõhvis asuv 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev allüksus, mis tegeleb ajateenijate väljaõppega jalaväe ning tankitõrje õppesuundadel.

Liitlasriigis paikneva Ühendriikide üksuse külastamine tänupüha ajal on kindral Breedlove puhul kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks, Eestis  viibiva Ühendriikide 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi lahingüksuse 69. soomusrügemendi 3. pataljoni A-kompanii külastuse tingis NATO Euroopa vägede ülemjuhataja sõnul sümpaatia Eesti ja eestlaste vastu. „Olen juba mitmendat korda viimase paari aasta jooksul Eestis, sest mulle avaldab suurt muljet teie kaitseväe tase ning selle võimekas juhtkond,“ ütles kindral Breedlove.

Kindral Breedlove´i visiidil saatnud kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul annab nii kõrge sõjaväelase korduv Eesti külastamine tunnistust Eesti kõrgest mainest liitlaste silmis. „Ilmselt pole kindral Breedlove viimasel paaril aastal ühtegi liitlasriiki nii tihedalt külastanud kui Eestit. See on selge tunnustus meie kaitseväele,“ ütles kindralleitnant Terras.

Viimati külastas kindral Breedlove Eestit eelmise aasta novembris.