Uudised

„Tegemist oli väga hästi korraldatud iseseisvuspäeva tähistamisega – paraad, laevad, ilutulestik. Tõeline rahvapidu,“ ütles miinijahtija Ugandi komandör vanemleitnant Marek Mardo.

Kolmapäeva hommikust pärastlõunani rohkearvulistele külastajatele avatud Eesti, Läti ja Leedu merevägede laevad jäid hiljem lipuehtes Daugava jõe keskele ankrusse.

Miinijahtija Ugandi meeskonnaliikmed said jälgida ka iseseisvuspäeva paraadi, kus Eestit esindasid Balti kaitsekolledži ja riigilipu toimkonnad. Koduteed alustanud miinijahtija Ugandi jõuab tagasi kodusadamasse nädalavahetusel.

Miinijahtija Ugandi on üks kolmest Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijast. Teised sama klassi laevad on miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala. Lisaks kuulub mereväe sõjalaevastikku ka Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Kindralleitnant Terras toonitas vajadust USA ning NATO Euroopa liitlaste tugeva ning toimiva koostöö järele meid ümbritsevas keerulises julgeolekuolukorras. Kaitseväe juhataja sõnul on pagulaskriisi ning äsjaste Pariisi terrorirünnakute järelmid Euroopa jaoks äärmiselt tõsised. "Oleme Eestis seisukohal, et nii NATO-l kui Euroopa Liidul peab jaguma fookust ning võimeid kõikide ohtude tõrjumiseks. Lähtugu need siis ISIS-e tegevusest või agressiivset jõupoliitikat ajavalt Venemaalt", ütles Terras.

Kaitseväe juhataja kolmepäevase visiidi käigus on kavas kohtumised Ühendriikide kõrgema sõjalise juhtkonnaga ning osalemine täna toimuval ümarlaua-arutelul Washingtonis asuvas Rahvusvaheliste strateegiauuringute keskuses. 

„Liikursuurtükid on Eesti territooriumil esmakordselt ning enamikul meie instruktoritest puudub nendega varasem kokkupuude. Paladinide Tapal viibimine annab meile ainulaadse võimaluse oma teadmisi täiendada,“ ütles suurtükiväepataljoni operatiivsektsiooni ülem kapten Aldo Reimets. Riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 näeb ühe eesmärgina ette ka liikursuurtükkide soetamise kaitseväele.

Koolituse raames külastatakse ka 27. novembril kaitseväe keskpolügoonil toimuvaid Paladini lahinglaskmisi, kus suurtükiväelased saavad jälgida liitlaste tegevust tulepositsioonide ettevalmistamisel, lasketegevuse läbiviimisel ning tulejuhtimispunktis.

Möödunud pühapäeval saabus Tapale kaks Ameerika Ühendriikide päritolu liikursuurtükki M109A6 Paladin. Relvasüsteem võeti USA armees kasutusele 1994. aastal ning selle maksimaalne laskekaugus ulatub kolmekümne kilomeetrini. M109A6 meeskonda kuulub neli inimest: meeskonnaülem, juht, sihtur ja laadur. 29 tonni kaaluv masin suudab arendada tippkiirust 60 km/h ning läbida ühe tankimisega üle kolmesaja kilomeetri.  

Hispaaniast Bilbao sadamast väljunud kaubalaevaga toimetati õppuselt tagasi Eestisse 150 sõidukit ja 40 merekonteinerit varustuse ja tehnikaga. Õppuse isikoosseis toimetati tagasi Eestisse juba varasemalt kasutades õhutransporti. Õppusel Trident Juncture osalemise logistilist poolt korraldanud kaitseväe toetuse väejuhatuse jaoks oli see läbi ajaloo suurim transpordioperatsioon.

Õppusel osalenud ja NATO 2016. aasta kiirreageemisjõudude koosseisu kuuluv Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mis koosneb neljast manööverüksusest, millest kaks on Eestist, üks Lätist ja üks Leedust. Lisaks kuulub pataljoni koosseisu riikide ühine lahingtoetuselement. Pataljonis on ligi 1000 Balti riikide kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat. Kolme riigi ühise pataljoni juhtriigiks on Eesti.

Trident Juncture oli suurim NATO õppus peale 2002. aastat ja selle eesmärgiks oli kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Õppus toimus Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimus õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Kolm nädalat väldanud harjutustest võttis kokku osa üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eesti saatis Hispaaniasse üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustasid Scoutspataljoni kaitseväelased. 

Eestikeelsete ettekannetega kaitseväe, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti väärtustest, väärtuspõhisest juhtimisest ning praktikaga ühildamisest räägivad Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Silva Kiili ning politsei- ja piirivalveameti administratsiooni nõunik Vilve Raik.

Pärastlõunal teeb ingliskeelse ettekande Ameerika Ühendriikide sõjaväe põhiväärtustest, väärtuspõhisest juhtimisest ning praktikaga ühildamisest Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ülem kolonel Mark Hollis. Saksamaa sõjaväe põhiväärtustest ja nende rakendamisest räägib Bundeswehri Führungsakademie Baudissini dokumendikeskuse juhataja erukolonel professor Claus Freiherr von Rosen, kelle ettekanne tõlgitakse saksa keelest eesti keelde. Konverentsi võtab kokku paneeldiskussioon, kus arutletakse päeva jooksul käsitletud teemade üle.

Konverents toimub 26. novembril kell 9.45 – 17.00 aadressil Riia 12, Tartu. Konverentsil osaleda soovijatel palume end registreerida hiljemalt 24. novembriks e-kirja teel

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumi juhataja Art Johansoni sõnul on Ungaril nii meie sugulasrahvuse kui NATO liitlasena selge tõekspidamine NATO ühisest kaitseplaneerimisest. „Tänapäeval valvavad Ungari hävitajad ka meie õhuruumi,“ ütles Johanson, „kuid meie jaoks on Ungari ajalugu suhteliselt võõras ja seega on näitus paljude jaoks silmi avav,“ ütles Johanson.

Lisaks arusaamisele tänasest Ungari õhuväest annab näitus ülevaate Ungari õhuväe loomisest 20. sajandi alguses, selle ajaloost nii Esimese kui ka Teise maailmasõja ajal ning külma sõja ajal, kui Ungari oli Nõukogude Liidu satelliitriik. Näitus koosneb roll-up-stendidest, kus on hulgaliselt fotosid ning tutvustavaid tekste.

Näitus jõudis Eestisse seoses Balti õhuturbemissiooniga, kus ungarlased osalevad. Ungari õhuvägi panustab alates käesoleva aasta septembrist Balti riikide õhuturbesse nelja JAS-Gripen 39 tüüpi hävituslennukiga, mis missiooni ajal paiknevad alaliselt Leedus Šiauliai lennubaasis.

Näitust saab külastada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste saali fuajees aadressil Riia mnt 12 kuni jõuludeni. Näituse külastajatel palume külastus kokku leppida Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumiga meiliaadressil   või telefonil 53738484 ning kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kaitsevägi peab oma sünnipäevaks 16. novembrit 1918. aastal, sest just siis kutsus Ajutine Valitsus kokku vabatahtlikest koosneva rahvaväe.

Mõttetöö ning tegutsemine selle nimel, et Eestil oleks oma kaitsevägi, algas juba mõned aastad varem. Rahvusväeosade loomise idee autoriks ning selle kõige häälekamaks eestkõnelejaks peetakse Jaan Tõnissoni. Ajastule omaselt olidki Eesti oma sõjalise jõu asutamise tugevaimad toetajad just vaimuinimesed ja ärksamad seltskonnategelased. Eht Eesti kombekohaselt polnud ka siin ühtset arvamust - juhtus nii, et Tartu oli rohkem poolt ja Tallinn kahtlevamal seisukohal. Kuid kui koitis õige päev, oldi ühisel nõul ja saadi väga hästi aru, et noore riigi tuleviku kindlustamise nimel on tarvis vägi kokku kutsuda.

Veel enne kui saame rääkida iseseisva Eesti riigi kaitseväe sünnist, väärib kindlasti äramärkimist Eesti diviisi loomine aasta varem. Seda vaimsust ning idealismi, mida kandsid meie eelkäijad iseloomustab ehk kõige paremini diviisi staabiülema, alampolkovnik Jaan Sootsi päevakäsk number 1. Ta ütleb seal nii, tsiteerin: „Tõuskem kõrgemale parteilistest ja isiklikest huvidest ning asetagem üle kõige Eestimaa ja eesti rahva huvid ja au! Ühisel jõul peame looma niisuguse sõjaväe, mis on auks ja uhkuseks eesti rahvale, mis aitab alal hoida korda kodumaal ning ka lahinguväljal ei kohku tagasi ühegi vaenlase ees“, tsitaadi lõpp. Keerulistel aegadel oli neist sõnadest kindlasti jõudu ja kasu, sest need tõid kokku paljud eesti soost mehed, keda esimene ilmasõda oli rindeid mööda laiali pillutanud.

Ka täna, pidupäeval, ei saa ma märkimata jätta, et julgeolekupilt, milles me elame, on keeruline. See nõuab meilt kõigilt teravat tähelepanu ning tugevat pingutust.

Äsja üle Pariisi kandunud jõhker terrorilaine oli rünnak euroopaliku eluviisi ning vabaduste vastu. Meie kõigi ülesanne on neid vabadusi kaitsta. Meie kõigi ülesanne on olla solidaarsed oma liitlastega. Kui me mõistame teisi, mõistavad teised meid.

Viimase kaheksa aasta jooksul on Euroopa ja kogu läänemaailm olnud Venemaa käitumisest kord üllatunud, küll väljendanud sügavat muret ja nördimust. Alates Georgiast, jätkates Krimmi ja Ida-Ukrainaga ning viimati Süürias, on Venemaa näidanud, et väljakujunenud arusaamad rahvusvahelisest õigusest ei ole agressori jaoks takistuseks. Soov kõneleda jõupositsioonilt ning eirata väiksemate naabrite vääramatut õigust enesemääramisele iseloomustavad idanaabri käitumismustrit. See on muster ja see ei tohi enam üllatada ning sügava mure ja nördimuse väljendamise asemel tuleb tegutseda.

Mul on hea meel, et NATO on tegutsenud selle nimel, et Eesti riik ning meie inimesed oleksid paremini kaitstud. Juba poolteist aastat on Eestis kohal liitlaste üksused. Meie õhuruumi valvavad liitlaste lennukid ning koos meie kaitseväelastega harjutavad õlg-õla kõrval USA maaväeüksused. Selle eesmärgiks on tugevam, nähtavam ja kestlikum heidutus.

Täna pole meil tarvis oma headele sõpradele NATOs oma muresid väga pikalt seletada. Arusaam, et jõujooned on muutunud ning et NATO peamine ülesanne on kollektiivne kaitse - see arusaam on selge ja ühtviisi mõistetav nii siin kui sealpool Atlandi ookeani.

Ma tahan südamest tänada meie sõpru, kes on Eestisse saatnud oma parimad sõdurid. Vaadates tulevikku ning suvel toimuvale NATO Varssavi tippkohtumisele, siis on Eesti aga ka terve NATO idatiiva huvi, et liitlaste kohalolek oleks siin veel tugevam, veel nähtavam ja veel alalisem.

Samuti avaldan ma siirast tänu meie kaitseväelastele, kes on teinud väga palju selle nimel, et liitlaste üksuste saabumine Eestisse ning siin viibimine oleks sujuv ning annaks kõigile selge signaali – te olete siin oodatud! Täna on mul hea võimalus teie kõigi ees nimeliselt tänada kahte kaitseväelast, kes on eriti silma paistnud oma panuse ja töössesuhtumisega. Need on noorem-leitnant Bert Põder õhuväe toetusgrupist ning noorem-seersant Juhan Nurk Scoutspataljonist. Olete meile kõigile eeskujuks, aitäh tubli teenistuse eest!

Eesti kaitseväele on tänavune aasta olnud läbi aastate üks tegusamaid. Kevadel hingas terve Eesti ühes rütmis meie suurima õppusega. SIIL 2015 oli õnnestumine. See kinnitas, et rahva kaitsetahe, mis on olnud tavapäraselt väga kõrge – et see pole pelgalt kuiv number paberil, vaid reaalne, mobiliseeritav ja formeeritav jõud. Reservväe valmidust tuleb mõõta ning parim viis seda teha on just läbi suurte õppekogunemiste. SIIL andis meile hulgaliselt kogemusi ning teadmisi, mida me saame rakendada veel parema kaitsevõime ehitamisel. Tänan kõiki reservväelasi, kaitseliitlasi ning elukutselisi kaitseväelasi kordaläinud ja eduka õppuse eest!

Tänavu möödus 20 aastat meie esimesest välismissioonist. See viis Eesti rahuvalveüksuse ÜRO egiidi all Horvaatiasse. Kahe kümnendi jooksul on meie kaitseväelased teeninud riiki väga erinevates maailma nurkades. Välismissioonid on osa vastutustundlikult ja globaalselt mõtleva riigi käitumisest. Alates 2015. aasta kevadest oleme taas oma üksusega Liibanonis, ÜRO missiooni koosseisus, seekord koos sõpradega Soomest ning Iirimaalt. Rahuvalve on oma iseloomult rahulikum kui mitmed eelnevad missioonid, milles Eesti on osalenud. Afganistani ja Iraagi puhul ei pea me peituma poliitiliselt korrektsete ning diplomaatiliste väljendite taha. Seal tundsid ja kogesid meie kaitseväelased sõda.

Sõda on halastamatu. Mitmed meie seast - meie kaasvõitlejad ja relvavennad jätsid oma elu lahinguväljale.   

Ma palun püsti tõusta, et pidada meeles neid, kes on andnud elu Eesti eest. Me mäletame teid!

Ma tänan!

Lugupeetavad,

Eesti kaitsevägi on kasvanud ja arenenud koos Eesti riigiga. Meie kutsumusega ja kohusega riiki kaitsta kaasneb ka vastutus seda võimalikult hästi teha. Sõjaväelastele pole tarvis pikalt selgitada, miks on tarvis plaani. Plaan aitab struktureeritult mõelda, oma eesmärke, tegevusi ja vahendeid õigesti ritta seada. Täna oleme järgmise tulevikku-vaatava plaani koostamise juures. Ma olen enam kui kindel, et põhimõtted, millest oleme viimastel aastatel juhindunud – need kehtivad ka kaitseväe tulevikku kavandades. Reaalne sõjaline jõud oleme me vaid siis kui me teame, et meil on kõrgel tasemel väljaõpe, korralik relvastus ja varustus ning et me seda kõike ka ikka ja jälle kokku harjutame.

Täna on Eesti kaitseväe pidupäev. Ma olen veendunud, et kõik siin saalis viibijad võivad tingimusteta uhkust tunda, sest Eesti kaitsevägi on üks väärt vägi.  

Õnnitlen teid kaitseväe 97. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja tarmukust Eesti riigi kaitsel.

„Ka täna, pidupäeval, ei saa ma märkimata jätta, et julgeolekupilt, milles me elame, on keeruline,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kaitseväe aastapäevale pühendatud kõnes, viidates nii Venemaa tegevusele Ida-Ukrainas ja Süürias kui Pariisis aset leidnud terrorirünnakutele. „Äsja üle Pariisi kandunud jõhker terrorilaine oli rünnak euroopaliku eluviisi ning vabaduste vastu. Meie kõigi ülesanne on neid vabadusi kaitsta,“ sõnas Terras.

Samuti tänas kaitseväe juhataja meie liitlasi toetuse eest ning tõdes, et Eesti ja NATO on saavutanud täieliku vastastikuse mõistmise. „Arusaam, et jõujooned on muutunud ning et NATO peamine ülesanne on kollektiivne kaitse - see arusaam on selge ja ühtviisi mõistetav nii siin kui sealpool Atlandi ookeani,“ ütles Terras.

Estonia teatris avaldati ka aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitli pälvinute nimed: Aasta ohvitseri tiitli pälvis käesoleval Kaitseliidu Võru maleva staabiülem kapten Toomas Pindis ja aasta allohvitseri tiitli kaitseväe juhataja käsundusallohvitser vanemveebel Rando Randveer.

Kapten Pindis läbis ajateenistuse 1991. aastal piirivalves ning on tegevteenistuses alates 1992. aastast. Teda on autasustatud piirivalveohvitseri teenetemärgi, piirivalve II ja III klassi teeneteristi ning Kaitseliidu III klassi teenetemedaliga.

Vanemveebel Randveer läbis ajateenistuse 1994. aastal üksik-sidepataljonis ning on tegevteenistuses alates 1995. aastast. Randveer on osalenud sõjalistel välismissioonidel Bosnias ja Iraagis ning teda on autasustatud kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti ning kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest.

Aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitliga seonduva rahalise preemia annab välja Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.

„Eesti kaitseväele on tänavune aasta olnud läbi aastate üks tegusamaid,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kelle sõnul andis suurõppus Siil adekvaatse pildi meie reservarmee kaitsevõimest. „Siil kinnitas, et rahva kaitsetahe, mis on olnud tavapäraselt väga kõrge, pole pelgalt kuiv number paberil, vaid reaalne, mobiliseeritav ja formeeritav jõud,“ lisas Terras.

Välijumalateenistuses võtavad osa kaitseväe tegevväelased ning Vahipataljoni ajateenijad, kes asetavad ka pärja Vabadussõjas langenute mälestusehisele.

Õhtusel vastuvõtul Estonia kontserdisaalis esinevad kõnega kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja kaitseminister Hannes Hanso, samuti kuulutatakse kaitseväe aastapäeval välja aasta ohvitser ja allohvitser.

Kaitseväe sünnipäevaks loetakse 1918. aasta 16. novembrit, mil Ajutine Valitsus kutsus kokku vabatahtlikest koosneva rahvaväe.

Rahvusvahelistes suhetes on õhus palju muutusi. 2016. aasta USA presidendivalimised võtavad aina enam tuure üles. Need valimised mõjutavad meid mitmel moel. Samal ajal on Euroopas palju ebastabiilsust. Muret tekitavad Suurbritannia debatt  Euroopa Liidust lahkumise üle, äärmusluse kasv ja loomulikult põgenikekriis. Viimane omab väga tugevat mõju Euroopa Liidu ühtsusele. On tähtis, et Alliansi lõunatiib mõistaks, et nagu meie mured on nende omad, nii oleme ka meie neile toeks.

NATO-s liigume täna kursil Walesi tippkohtumiselt Varssavi tippkohtumisele. Eesti eesmärk on põlistada liitlaste kohalolekut siin ning näha NATO täielikku kohanemist muutunud julgeolekuolukorraga. Lisaks on aasta lõpus vaja otsustada, kas EL jätkab Venemaa-vastaste sanktsioonidega.

See viib mind, nagu inglased ütlevad, elevandini siin toas. Kuigi meie puhul on õigem rääkida karust. On selge, et Venemaa käitumisest Krimmis, Ida-Ukrainas ja hiljutisest avantüürist Süürias tuleb teha omad järeldused. Need sündmused on näidanud, et Kreml suudab Läänt strateegiliselt üllatada. Lisaks osutavad need president Putini modus operandile. Kremli tegevuses võib näha nii soovi end rahvusvahelisest tupikseisust välja murda kui kaitsta oma huve, sh taristut, Süürias.

Me oleme näinud ka kasvavat sõjalist võimekust. Venemaa jätkuvaks eeliseks on kiirus. Seda nii otsustusprotsessides kui vägede liigutamises. Kremli režiimi puhul on tegemist pikaajalise ohuga, millega  peavad arvestama nii Euroopa Liit, NATO kui ka meie oma plaanides.

Iseseisvast kaitsevõimest

Me oleme kõige eelkirjeldatuga arvestanud. Ma tahan teid kõiki tänada selle töö eest, mida te teete iga päev selle nimel, et Eesti oleks kaitstud. Väikeriigina peame olema nutikamad ning kasutama ära kõiki oma võimalusi ning ressursse nii hästi kui võimalik.

Tunnustan teid nende sammude eest, mis tehti 2012.-2013. aastatel, mil me häbenemata tunnistasime, et peame oma plaanid ümber tegema. See, mida siis Riigikaitse arengukavas tehti, oli märgilise tähtsusega. See oli mõtteviisi muutus. Me mõistsime, et meil on kasu vaid üksustest, mis omavad väljaõpetatud isikkoosseisu ning ette nähtud varustust ja relvastust. Täna kaardil üksuste manöövreid planeerides võime arvestada, et need on ka reaalselt maastikul olemas.

Me nägime tehtud töö vilju ka selle aasta suurõppusel Siil, kus saime uhkusega üles rivistada kogu 1. jalaväebrigaadi koos relvastuse ja varustusega. Ma tahan esile tõsta ja eriliselt tänada Kaitseväe juhatajat kindralleitnant Terrast suurepärase töö eest ning kõiki neid, kes ühel või teisel moel panustasid Siili õnnestumisse. Iga okas tõesti loeb!

Sarnaseid õppuseid tuleb regulaarselt korraldada ka tulevikus. Mainisin ennist me naabri kiirust. On tähtis, et oleksime veel kiiremad. Sellest sõltub me riigi julgeolek. See tähendab, et kõik protsessid peavad kulgema nagu õlitatult. Siili puhul oli meil üsna pikk ettevalmistusaeg. Ent juba 2016. aastal peaksime endale eesmärgiks seadma veelgi lühema etteteatamisega lisaõppekogunemise korraldamise. Jõustuv uus riigikaitseseadus annab meile selleks võimaluse, kasutagem seda paindlikkust ära.

Järgmise aasta siht peaks olema üksuse testimine olukorras, kus lisaõppekogunemise etteteatamise aeg on väga lühike. Me ei tohi seejures kohkuda võimalike vigade ees, vaid nägema neis võimalust oma kitsaskohti parandada. Ega ilma asjata ei öelda, et harjutamine teeb meistriks.

Selleks, et õppusel poleks nii raske ja lahingus veel kergem, vajame head ülevaadet reservväelaste kontaktidest. Ka nemad peavad teadma, kuidas kriisiolukorras käituda ning mis on nende ülesanded. Ilma nende teadmisteta ei saa süsteemi edukalt käivitada. Realistlik lähenemine, julgus oma piire testida ning soov areneda viivad meid edasi ja teevad meid tugevamaks.

Uus kümneaastane plaan

Värsket pilku ja julgust oma reaalseid võimalusi tunnistada on vaja ka me arengukavade juures. Käimas on nii nelja-aastase kui uue kümneaastase plaani üle vaatamine. Peame seejuures tegelema oma võimelünkadega ning omama pikaajalist visiooni. Panen teile kõigile südamele, et võtaksite neid protsesse tõsiselt ja ei läheneks neile rutiinselt.

Igasugune planeerimine eeldab ka, et me eesmärke ja üksuseid kirjeldavad dokumendid on ajakohased ja pädevad. Siinkohal on keskse tähtsusega, et omaksime täpseid ja adekvaatseid üksuste koosseisu- ja varustustabeleid. Ma tean, et paljud teist tegelevad selle tähtsa tööga. Aitäh!

Tahan eraldi välja tuua Kaitseliidu panust. Kaitseliit on me sõjalise kaitse mudelis väga oluline. Te aitate hoida ja tõsta kaitsetahet ning te õlul on suur roll ka sõja ajal. See turvavaip, millega te Eesti katate, on läbi mõeldud sammude ja suure töö tulemus. Tean, et Kaitseväe juhataja on ka alla kirjutanud Kaitseliidu koosseisu- ja varustustabelitele, mis aitavad tagada, et maakaitsestruktuur hästi toimiks. Suur tänu selle töö eest ning jõudu selle info viimisel kõigi kaitseliitlasteni!

2016. a eelarve

Omalt poolt kinnitan, et Eestis on tugev poliitiline üksmeel hoida kaitse-eelarvet vähemalt 2 protsendi tasemel. Valitsus on eraldanud ka lisaressursse liitlaste kohaloleku kulude katmiseks, et vastuvõtva riigi kohustused ei takistaks me iseseisva kaitsevõime tugevdamist.

2016. aasta kaitse-eelarve kasvab 9 protsenti 449 miljoni euroni. See aitab tagada Eesti kaitsevõime arengu ning uute suurte relvasüsteemide nagu jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hangete jätkumise. Samuti investeeritakse üle 50 miljoni euro erinevatesse taristuprojektidesse.

Jätkame investeeringuid ka ajateenijate tingimuste parandamiseks ja rajame Tapa linnakusse 240 ajateenija majutamiseks kasarmu. Tugeva reservi loomine on me julgeoleku alustala. Me võime palju rääkida sõja uutest vormidest, kuid kui sõdurioskused jäävad omandamata, kui relvakäsitsemise ja laskeoskust napib, siis me ei suuda oma riiki kaitsta. Seejuures tuleb ka ajateenistust värkse pilguga vaadata. Noorte tervis pole enam nii hea ning ka rahvastikuprotsessid mõjutavad me reservi loomist. Peame oma kehtivaid süsteeme üle vaatama, küsima kas saaksime asju teha paremini ning tulema välja uute mõtetega. Tahaksin siinkohal kiita Kaitseväge initsiatiivi haaramise eest. Alles hiljuti testiti uutmoodi sõduri baaskursuse läbiviimist. Sarnaseid algatusi tuleks igati soosida.

Me eelarve fookus on kindlasti me kõige väärtuslikuma vara – inimeste hoidmisel. Mul on hea meel kinnitada, et tegevväelaste arv on kasvanud üle ootuste kiiresti. Aasta algusega võrreldes on see kasvanud 126 inimese võrra 3324ni. Riigikaitse arengukava eesmärgi saavutamisest oleme maas vähem kui 50 inimese võrra. See näitab, et on tehtud head värbamistööd ning vähem inimesi on teenistusest lahkunud.

Me eesmärk on seda positiivset trendi hoida. Üks viis seda teha on motiveeriva palga abil. Mul on hea meel, et järgmisel aastal on meil võimalik tõsta iga tegevväelase palka vähemalt 50 euro võrra kuus (bruto).

Raha on küll oluline, aga me ei tohi ära unustada ka muul viisil oma inimeste motiveerimist. Me jätkame rotatsioonide ja teenistuskoha vahetuse soosimist. Kahtlemata on muutunud julgeolekuolukord kaasa toonud töökoormuse kasvu, mis suureneb vastuvõtva riigi kohustuste täitmisega. On tähtis, et oskaksime üksteist toetada ja väärtustada. Hea sõna ja tunnustus ei maksa midagi, küll aga muudab tööõhkkonna meeldivamaks ning aitab saavutada paremaid tulemusi.

Eestile on tähtis olla ka julgeoleku suurendaja. Järgmiseks aastaks oleme palunud mandaati kuni 375 kaitseväelase missioonile saatmiseks. See moodustab pea 10% Eesti rahuaegsest kaitseväest. Seda panust hindavad kõrgelt me omad inimesed ja me liitlased. Me jätkame sellega seotud veteranipoliitikaga ning veteranipäeva tähistamisega. Ikka selleks, et hoida ja tunnustada kõiki neid, kes on enda elu ohtu seadnud sõjalistes konfliktides.

Lisaks vähendame Kaitseväe töökoormust loodava Riigikaitse Investeeringute Keskuse abil. See teema on pikalt laual olnud ning keskus käivitub 1. jaanuaril 2017. Tegin selle põhimõttelise otsuse, et Kaitsevägi saaks keskenduda oma peamisele tööle – sõjalisele riigikaitsele. Väikeriigina peame tegema asju võimalikult efektiivselt ja nutikalt ning uue keskusega me teemegi seda. Samas hangete planeerimine jääb nii nagu see on alati olnud – läbi kümne-, nelja- ja üheaastaste plaanide. Keskuse käivitamiseks on varutud üle aasta, et saaksime kõik sammud koos Kaitseväega läbi mõelda. Selle projekti õnnestumine on meie kõigi kätes.

Eraldi väljakutse on riigikaitseliste koormiste ettevalmistamine.  Täna tehakse ettevalmistusi riigikaitseliste koormiste koondkava kinnitamise ettepaneku esitamiseks Vabariigi Valitsusele. Paralleelselt töötab Kaitseministeerium koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti (KRA) ja teiste asutustega välja koormiste praktilise kasutusele võtmise süsteemi jõustruktuurides. See nõuab head koordineerimist erinevate partnerite vahel, oskust olla diplomaatiline, aga järjekindel. Tänu loodavale tsiviiltoetuse registrile saame kaardistada me võimalused ning vältida erinevate asutuste poolt samade ressursside kasutamist. Seeläbi tugevdame taas oma iseseisvat kaitsevõimet.

Rahvusvahelisest koostööst ja kollektiivkaitsest

Mõne sõnaga ka rahvusvahelisest koostööst ja kollektiivkaitsest. Kui vaadata rahvusvahelist suhtlust laiemalt, siis Eesti huvides on kahtlemata regionaalse julgeoleku suurendamine. Järgmine aasta on meil selleks väga hea võimalus, sest Eesti on Balti kaitsekoostöö eesistuja ning Taaniga kaaseesistuja Põhjala ja Balti koostöös.

Me peame õppima ka üht oma lipulaeva – küberkaitset – paremini oma huvides ära kasutama. Eesti küberekspertiis on üks põhjus, miks Eestiga istutakse laua taha. Selle teema abil on meil võimalik oma liitlastele ja partneritele ka muid sõnumeid edastada.

Ent me rahvusvahelise koostöö raskuspunkt on siiski NATO-l ja kollektiivkaitsel. Vähem kui aasta pärast, juulis 2016 toimub NATO Varssavi tippkohtumine, kus vaadatakse üle Walesis kokkulepitu ning hinnatakse ohte 360 kraadi ulatuses. See tähendab, et pööratakse tähelepanu nii ida- kui lõunasuunalistele väljakutsetele.

Hea on tõdeda, et NATO valmiduse tegevuskava rakendamine edeneb üldjoontes plaanipäraselt. Kuigi kõik liitlased pole oma kaitse-eelarveid veel suurendanud nagu Walesis kokku lepiti, on hea nentida, et me lähipiirkonnas on seda tehtud.

Peamine töö käib NATO-s sõjalise võimekuse kasvatamise nimel. Heaks on kiidetud uuendatud NATO kiirreageerimisvägede ning seejuures uue väga kiire valmidusega sihtüksuse loomine. Loodud on ka NATO staabielemendid, mille täisoperatiivsus tuleb saavutada Varssavi tippkohtumiseks.

Me julgeoleku seisukohalt on tähtsaim eesmärk kaitseplaanide, täpsemalt öeldes operatiivplaanide uuendamine. Siinkohal on parima tulemuse saavutamiseks vajalik Kaitseväe aktiivne kaasumine.

Kindlasti pole see töö kerge. Ma tahan teid kõiki selle panuse eest tänada. Palun viige minu tänu ka oma inimesteni – kõigini, kes liitlastega kokku puutuvad, alates neist, kes aitavad tagada, et kõigi kõhud oleksid täis kuni nendeni, kes koordineeerivad kogu logistilist ja poliitilist poolt.

Omalt poolt kinnitan, et Kaitseministeerium soovib kõigist liitlastega seotud muredest teada, et saaksime neid lahendada. Üks probleem, millega tegeletakse, on me piirangud väljaõppele. Seni olete kiiduväärt osavusega klapitanud ajateenijate ja liitlaste väljaõpet. Ja sellist žongleerimist tuleb veel osavamalt teha, sest lisaks ameeriklastele on meil hea meel, et ka britid ja sakslased soovivad ühel või teisel moel oma saapad me pinnale tuua.

Ma usun, et te kõik teate, et liitlaste siinviibimine on me julgeoleku seisukohast keskse tähtsusega. See panus, mida liitlased teevad reaalse kohaloleku või ameeriklaste puhul ka erinevate taristuinvesteeringutega, saadab poliitiliselt väga jõulise sõnumi ühtsusest ja tugevast kollektiivkaitsest.

Samas peame meeles pidama, et täna on mitmed asjaolud me vastu. Piisab vaid tilgast tõrvast, et rikkuda meepott. Mul on hea meel, et nii kindralleitnant Terras kui Kaitseliidu ülem brigaadikindral Kiili on rassistlikud solvangud hukka mõistnud. Ma olen kindel, et ka teie kõik olete eeskujuks kõigile teistele, näidates, et Eestis pole kohta vaenule ja sallimatusele.

Soovin teid kõiki veel kord tänada pühendunud töö eest nii Eesti riigi kaitsmisel kui panuse eest liitlaste vastuvõtmisel. Meie kätes on võime kujundada Eesti tulevikku, seega andkem üheskoos endast parim!