Uudised

Kokku saabus Tapale enam kui kümme ühikut Ühendriikide lahingutehnikat, sealhulgas Paladini veermikule ehitatud laskemoonaveokid M992.

Masinaid hakkab kasutama Eestis viibiv Ühendriikide 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi lahingüksuse 69. soomusrügemendi 3. pataljoni A-kompanii, kes viib Eestis läbi ka liikursuurtükkide lahinglaskmised.

M109 on Ameerika Ühendriikides külma sõja ajal valmistatud soomustatud liikurhaubits, mida esimest korda kasutati Vietnami sõjas ning mida on tänaseks korduvalt täiustatud. M109A6 Paladin võeti Ameerika Ühendriikide armee relvastusse 1994. aastal, sõjategevuses kasutati seda tüüpi liikursuurtükki esimest korda Iraagi sõjas 2003. aastal.

Liikursuurtüki põhirelvaks on 155mm M284 haubits, mille maksimaalne laskekaugus ulatub kolmekümne kilomeetrini. M109A6 meeskonda kuulub neli inimest: meeskonna ülem, juht, sihtur ja laadur. 29 tonni kaaluv masin suudab arendada tippkiirust 60 km/h ning läbida ühe tankimisega üle kolmesaja kilomeetri.  

Ameerika Ühendriikide 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi lahingüksuse 69. soomusrügemendi 3. pataljoni A-kompanii ülema  kapten Eric M. Flynni sõnul kuuluvad lahinglaskmised üksuse tavapärase väljaõppe hulka ning kohalikud tingimused ameeriklastele probleeme ei tekita. „Siin on küll külmem, aga esmapilgul tundub, et muudes aspektides ei erine kaitseväe keskpolügoon meile juba tuttavatest harjutusväljadest,“ ütles kapten Flynn.

Lahinglaskmistel kasutavad tankide ja jalaväe lahingumasinate meeskonnad sihtmärkide tabamisel kõiki masinate pardarelvi, lisaks toetavad õppusel soomusmasinate tegutsemist 120mm miinipildujate meeskonnad.

Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi lahingüksuse 69. soomusrügemendi 3. pataljoni A-kompanii saabus Eestisse oktoobris, vahetades välja Ühendriikide 503. jalaväerügemendi 2. pataljoni D-kompanii. Alaliselt paikneb hetkel Eestis viibiv üksus Ühendriikide Georgia osariigis Fort Stewarti linnakus.

„Liibanoni relvajõududel on väga hea olukorrateadlikkus. Nad tunnevad kohalikku kogukonda ja valdavad keelt, mis hõlbustab nii patrullide läbiviimist kui aitab ÜRO üksustel märgata ohtlikke arenguid nagu näiteks erinevate osapoolte raketipositsioone või muud, mis võiks olukorda sinisel joonel halvendada,“ ütles Eesti jalaväerühma ülem nooremleitnant Janari Jaanso.

Alates 2008. aastast viivad ÜRO üksused koos Liibanoni relvajõududega regulaarselt läbi ühiseid jalgsi- ja mehhaniseeritud patrulle, mehitavad vaatlusposte ja korraldavad ühiseid õppuseid Liibanoni armee sõjalise valmisoleku tõstmiseks. ÜRO demineerimistalituse (UNMAS) eestvõttel tehakse koostööd viimastest konfliktidest pärit lõhkekehade ning laskemoona kahjutuks tegemisel.

Pärast 2006. aasta sõda Iisraeliga suurendati ÜRO julgeolekunõukogu otsusel oluliselt nii UNIFIL-i kui Liibanoni relvajõudude kohalolekut Lõuna-Liibanonis, sealhulgas UNIFIL-i vastutusalas. Suurendatud kohalolekut nähakse ühe põhjusena, miks olukord sinisel joonel on seni püsinud võrdlemisi stabiilsena.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. UNIFIL rahuvalveüksuste ülesanne Liibanonis on hoida ära osapoolte vaheline olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki.

Hindamiskomisjoni esinaise dotsent Svetlana Ganina sõnul on positiivne, et kaheteistkümnest kaitstud lõputööst ligi pooled said hea või suurepärase hinde. „Kadetid, kes olid oma uurimisteemast süvitsi huvitatud, tegid kirjutamise vältel tihedat koostööd juhendajatega ning paistsid kaitsmisel silma tugevate argumentide esitamisega,“ ütles Ganina.

Lõputööde hindamiskomisjon tõi välja viis tööd, mis enim silma paistsid. Kadett Martin Oja töö side- ja raadiotehnilises eskadrillis töötava personali tööga rahulolust ja organisatsioonilist pühendumisest paistis silma põhjaliku ja akadeemiliselt kõrgel tasemel analüüsi ning väärika kaitsmise poolest.

Kadett Kalev Marten Raave töö ületas mahult lõputööle pandud ootusi. Kadett Raave analüüsis põhjalikult tehnikamooduli õppekava ning tõestas oma tööga seda, et uues õppekavas tehtud muudatused on olnud õigustatud. Kadett Ingmar Viires näitas väga kõrgel tasemel tehnilist kompetentsi, tehes koostööd Tartu Ülikooli EstCube’i meeskonnaga ja uurides Yagi-Uda tüüpi antenni võimekust mobiilse satelliitside konfiguratsioonis.

Kadett Maarek Kallas võrdles oma lõputöös õppereaktiiv-lennukite ostu ja rendi kasuefektiivsust ning paistis hindamiskomisjonile silma suure motiveerituse ning hästi argumenteeritud töö kaitsmisega. Kadett Mardo Liiv konstrueeris oma lõputöö raames mehitamata õhusõiduki, mille juures hindas komisjon heaks töö rakenduslikkust.

4. õhuväe põhikursuse lõpuaktus toimub 24. novembril. Lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ning nooremleitnandi auastme.

Merevägi planeerib lõpetada 28. oktoobril alustatud ajalooliste lõhkekehade kahjutukstegemise operatsiooni Miiduranna ja Pirita vahelisel ankrualal 27. novembriks. Kahjutukstegemise käigus tõstetakse lõhkekehad põhjast lahti ja transporditakse ujukite abil ohutusse lõhkamiskohta, misjärel lõhkekehad hävitatakse.

Demineerimistööde aeg jääb ajavahemikku 09.00-16.00. Laevaliiklust teavitatakse enne lõhkamist raadioside teel. Lõhkamise ajal on laevaliikluse ohutuskaugus üks meremiil. Operatsioon on kooskõlastatud veeteede ameti, keskkonnainspektsiooni ja Harju maavalitsusega. Leitud lõhkekehade kahjutuks tegemisel jälgitakse rangelt keskkonnaalaseid ja ohutustehnilisi piiranguid.

Mereväe peamine eesmärk on merekommunikatsioonide turvalisuse, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse tagamine riigi merealadel, kaitse sõjalise rünnaku vastu merel ja merelt ning rahvusvahelised operatsioonid ja koostöö. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Eestis viibides kohtub kindralleitnant Evans kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganiku, kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Jonatan Vseviovi ning liitlasüksuste vastuvõtmise eest vastutava Eesti HNS (Host Nation Support) juhtkomiteega.

Visiidi eesmärgiks on tutvuda Eesti võimega liitlasüksusi vastu võtta ning arutada edasist koostööd.

NATO kiirreageerimiskorpus ehk ARRC (Allied Rapid Reaction Corps) on võimeline kriisipiirkonda siirduma viie kuni kolmekümne päeva jooksul. ARRC-i juhtriigiks on Ühendkuningriik.

 „Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kella laskmise võistlus on kindlasti kaitseväes üks omapärasemaid traditsioone, mis sai alguse juba 22 aastat tagasi,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere, kes tänavu kinnitas märklauale juba oma kolmanda kella.

Täna sihtmärgile seatud kell sai tabamuse esimeses laskevoorus seitsmeteistkümnendana lasknud seersant Mait Kägo kuulist. „Olin täiesti kindel, et lasin mööda, kuid minu suureks üllatuseks tuli pataljoni ülemalt korraldus laskmine lõpetada ja kontrollimisel selgus, et olin tabanud kella ning osutusin võitjaks,“ rääkis oma üllatavast võidust seersant Kägo.

„Selleks, et kõik võistlusele tulnud osalejad ikkagi vintraua tuliseks saaks, oleme juba kolmandat aastat lisaks kella laskmisele viinud läbi ka võistluse „pataljoni parim laskur“,“ lisas kolonelleitnant Tõevere. Sel aastal võitis parima laskuri tiitli ja laskevõistluse võitja märgi kapten Marko Pungar.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale. Kolonel Ermus otsustas oma ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda. Kell loetakse tabatuks kella korpuse purunemisel.

Kella laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased, kes on sooritanud laskeoskustesti positiivse tulemusega. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadiga 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas laskeringis. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülema uue kella.

Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella. 

„Tegemist on esimese taktikalise sillasüsteemiga Eesti kaitseväes ning selle kasutuselevõtt annab meile juurde uue ja olulise võime takistuste ületamisel,“ ütles kaitseväe pioneeriinspektor kolonelleitnant Raul Kütt. Küti sõnul on TMM-3M-i puhul tegemist sillasüsteemiga, mis on end tõestanud nii Soomes kui teistes riikides ning mis tänu oma lihtsusele sobib hästi reservväelaste õpetamiseks. „Üheks silda iseloomustavaks märksõnaks on kindlasti „lihtsus““, lisas Kütt.

Demonstratsiooni eesmärgiks oli anda kaitseväe, kaitseliidu, liitlasüksuse ja kaitseministeeriumi esindajatele ülevaade soetatud tehnikast ja selle võimekusest. Praktilise esitluse käigus paigaldas lahingtoetussilla TMM-3M meeskond üle Valgejõe kolm sillaelementi, mis lõid ületuskoha ning tagasid teelaotusmasina abil kindla pinnase nii lähte- kui sihtkaldal. Silla kandevõime demonstreerimiseks sõitis sellest üle nii Eesti kaitseväe kui meie liitlaste kasutuses olev rasketehnika: jalaväe lahingumasin Bradley, soomustransportöör Pasi XA-180 ja ratasbuldooser.

Lahingtoetussillasüsteem TMM-3M on välja töötatud külma sõja perioodil Nõukogude Liidus ning on siiani mitmete NATO riikide ja ka Soome kaitsejõudude relvastuses. Kaitseväele hangitud neljast sillamasinast koosnev komplekt on ette nähtud 1.jalaväebrigaadi pioneeripataljoni sillarühma varustamiseks. Kõik hangitud masinad ja sillad on uued, valmistatud 2015. aastal Ukrainas. Sillasüsteemide ostmiseks viis kaitseministeerium koostöös kaitseväega läbi avatud hankemenetlusega riigihanke. 

„Kohtumise käigus rääkisime ühistest huvidest ja eesmärkidest ning lõime detailse arusaama üksuse toimimisest ning väljundist,“ ütles kolonel Nigul. Tema sõnul oli kõige olulisemaks teemaks ameeriklaste huvi panustada NATO staabielemendi tegevusse, kuid arutlusel olid ka muud võimalused vastastikuse koostöö suurendamiseks.

„Töö, mida on teinud NATO staabielement Eestis sellise lühikese ajaga, on märkimisväärne ning meil on hea meel, et meie sõdurid hakkavad teenima selles meeskonnas,“ ütles kolonel Hooper. „Nii juhtimine kui töötingimused on muljetavaldavad.“

Ameerika Ühendriikide NATO brigaadi peakorter paikneb Saksamaal, Sembachis. Brigaadi ülesandeks on tagada väljaspool koduriiki  olevate teenistujate ning nende perekondade toetus.

NATO staabielemendi ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse tulla, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane kooskõlastada. Ülesanded saab NATO staabielement NATO kirdekorpusest. Eestis asuvas NATO staabielemendis on 40 teenistuskohta, neist pooled täidavad teiste NATO liikmesriikide esindajad.

„Kõige rohkem muljet avaldas patrullis ilmselt off-road sõit sinise joone ääres. Ma ei uskunud, et sellist teed mööda on üldse võimalik mäest üles saada,“ ütles bändi kitarrist Erki Reim, kes osales koos Eesti kaitseväelastega patrullis soomustatud Mercedes-Benz G-klassi maasturitega Liibanoni ja Iisraeli eraldava sinise joone ääres. „Esimesest linnast, millest patrullis läbi sõitsime, nägime ka konfliktides tabamusi saanud hooneid ja see andis tunnetuse, millises piirkonnas viibime,“ lisas ta.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik, on läbi aastate osapoolte vahel siiski esinenud vahejuhtumeid. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

„Käisime patrulliga kaasas ja õnnestus päris lähedalt näha ka Iisraeli. Kahe riigi vahelist läbisaamist teades mingit ärevust sinise joone ääres siiski tunnetad,“ ütles bändi solist Janno Reim, kelle sõnul on paljud Liibanonis teenivad kaitseväelased olnud ka Afganistanis ja nende jaoks on Liibanonis kindlasti oluliselt rahulikum.

Lisaks kaitseväelaste teenistusega tutvumisele andis Super Hot Cosmos Blues Band Liibanonis kolm kontserti, neist ühe pataljoni rotatsiooni lõpuüritusel. Muuhulgas esitas bänd kontsertidel oma uue, Eesti Laul 2016 konkursile esitatud pala.

Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis.