Uudised

„Võrreldes juba varasemalt kaitseväe relvastuses oleva tankitõrjekompleksiga Milan, on Javelin samm edasi. Tegemist on äärmiselt efektiivse relvaga,“ ütles Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii ülema ülesannetes olev nooremleitnant Toomas Rein. Koolitusel osalevad reamehed Taavi Tapu ning Hendrik Tomson kinnitasid mõlemad, et võrreldes Milaniga on Javelini lihtsam käsitseda ning ka relv ise on kaalult kergem. „Esmapilgul tundub, et võrreldes Milaniga teeb Javelin tankitõrjuja töö märksa lihtsamaks,“ ütles reamees Tomson.

Hetkel väljaõppes olevatest ajateenijatest moodustatakse juhtivkoosseis kolmele tankitõrjerühmale, kellest kaks kasutavad tankitõrjesüsteemi Javelin ning üks tankitõrjekompleksi Milan. Väljaõppe efektiivsuse huvides on tankitõrjekompaniil plaanis läbi viia ühisõppusi ka Tapal baseeruva liitlasüksusega.

Praegu ajateenijaid koolitav kaaderkoosseis sai väljaõppe septembris, kui läbiti USA instruktorite korraldatud kolmenädalane kursus. Kokku õpetati toona välja 40 instruktorit, kes viivad relvaõpet läbi nii kaitseväes kui Kaitseliidus.

Viru jalaväepataljon on Jõhvis asuv 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev allüksus, mis tegeleb ajateenijate väljaõppega jalaväe ning tankitõrje õppesuundadel.

Raamat põhineb Kalevlaste maleva sõjapidamise päevaraamatul, mille on kirjutanud Otto Tief talletamaks toimunut Vabadussõjas alates 20. detsembrist 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on algsele materjalile lisanud kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. „Raamat vaatleb toonaseid sündmuseid läbi realistliku pilgu – lisaks sõjalistele võitudele näeme ka karmi ja masendavat sõja tegelikku palet,“ ütles raamatu autor, peastaabi operatiivosakonnas teeniv kapten Agu Karelsohn, kes aastatel 2009-2012 teenis Kalevi jalaväepataljoni personalijaoskonna ülemana.

Kahest tuhandest trükitud eksemplarist on Grenaderi kirjastuse kaudu planeeritud müüa 500 eksemplari, ülejäänud raamatud saadetakse Eesti raamatukogudele ning jäetakse tänase Kalevi jalaväepataljoni käsutusse. „Raamatu kirjutamise tõuge tuligi toonaselt pataljoniülemalt kolonelleitnant Hannes Alesmaalt, kelle peamiseks sooviks oli talletada pataljoni ajalugu ning tekitada üksusele omalaadne kingitus, mida tublimatele tegevväelastele ja ajateenijatele anda,“ ütles Karelsohn.

Raamatu müügist saadud tulu läheb Kalevi Üksik-jalaväepataljoni Ohvitseride Kogule.

Tänase 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni eelkäija, Kalevlaste malev, formeeriti 20. detsembril 1918. Pataljoni asutasid grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste maleva pataljon osales mitmes Vabadussõja lahingus nii idarindel kui ka landesveeri sõjas. 

„Kuna mõlemad õppused on stsenaariumi kaudu seotud, moodustavad Baltic Host ja Arrcade Fusion meie jaoks ühe toimiva terviku,“ ütles Eestis õppust juhtiv kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka. Nimelt harjutavad Balti riigid iga-aastasel vastuvõtva riigi toetuse ehk HNS-i (Host Nation Support) õppusel Balti riikidesse saabuvate liitlasvägede toetamist riikide tsiviil- ja militaarstruktuuride poolt, vastavalt õppuse Arrcade Fusion 15 stsenaariumile aga paiknevadki NATO kiirreageerimiskorpuse juhtimis- ja toetuselemendid ümber Balti riikidesse planeerimaks ja harjutamaks väga kõrges valmisolekus oleva sihtüksuse VJTF(L) siirmist ja kasutamist.  

Õppuse Baltic Host tegevus toimub Eestis, Lätis ja Leedus, kiirreageerimiskorpuse õppus Arrcade Fusion aga nii Balti riikides kui Ühendkuningriigis.

Kokku võtab õppusest Arrcade Fusion osa 1700 inimest Ühendkuningriigist  ja Balti riikidest, Eestist on õppuste tegevusse kaasatud nii kaitseministeerium, kaitseväe peastaap, rahvusvaheline NATO staabielement Eestis (NFIU) kui Pärnumaal Eametsas paiknev toetuse väejuhatuse staap.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

„Olin neilt enne kuulnud ainult mõnda lugu, aga live esitus üllatas tõsiselt. Mulle väga meeldis,“ ütles nooremseersant Madis Keskoja. „Oleme pikka aeg Liibanonis teeninud ja rutiinist välja saamine on meestele oluline. Hea, et saime nad ka patrulli kaasa võtta ja omavahel vestelda,“ lisas ta.

„Meie jaoks aitab Liibanonis esinemine siinse piirkonna olukorrast paremini aru saada. Distantsilt ja uudiste põhjal ei pruugi kõiki nüansse tabada,“ ütles bändi solist Janno Reim.

Nädal aega Liibanonis viibiv Super Hot Cosmos Blues Band tutvub ka Eesti kaitseväelaste teenistusülesannete- ja tingimustega. Samuti saavad bändi liikmed ülevaate Soome-Iiri pataljoni vastutusalast Liibanoni ja Iisraeli eraldava sinise joone läheduses. Eile õhtul osaleti ühisel saunaõhtul koos pataljoni juhtkonna ja Eesti kaitseväelastega.

„Alguses oli natuke kõhe,“ ütles bändi trummar Ilja Sharapov, kes tegi eeltööd, luges artikleid Liibanoni konfliktide ajaloo kohta ja konsulteeris perekonnaga enne kui otsustas koos bändiga Liibanonis esineda. „Teadsin, et eestlased siin teenivad,“ lisas ta.

Kokku andis Super Hot Cosmos Blues Band Liibanonis kolm kontserti, neist ühe pataljoni rotatsiooni lõpuüritusel. Muuhulgas esitas bänd kontsertidel oma uue, Eesti Laul 2016 konkursile esitatud pala.

Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis.

„Õppusega võib rahule jääda, saime harjutada väga palju taktikalisi tegevusi oma liitlasüksustega ja kasutada mitmeid vahendeid, mida me Eestis kasutada ei saa,“ ütles Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo, pidades silmas õhutoetusvahendeid, kaudtulevahendeid ja erinevaid manöövreid toetavaid elemente, mis olid liitlaste üksuste poolt pataljonile allutatud.

Kolonelleitnant Merilo sõnul oli kõige olulisem sujuv kommunikatsioon üksuste vahel, üksteisemõistmine ja standardprotseduuride kattumise kontroll. „Lõpptulemusena võib öelda, et me saame üksteisest hästi aru, meie tegevused on väga sarnased ja me suudame ülesandeid efektiivselt täita kõigi liitlasüksustega,“ lisas ta.

Ka Balti pataljoni Leedu jalaväekompanii ülema kapten Darius Rubliauskase ning Läti jalaväekompanii ülema kapten Arnis Mežalsi sõnul oli Balti riikide koostöö sujuv ning õppus uusi väljakutseid pakkuv. „Minu jaoks oli enamus siinseid õppetunde seotud maastikuga– näiteks liikumine öösel mägisel alal, järskude langustega mägedel. See oli väljakutse, mis muutis nii plaane, ettevalmistust kui kõiki muid tegevusi,“ ütles Läti jalaväekompanii ülem kapten Mežals.

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mis koosneb neljast manööverüksusest, millest kaks on Eestist, üks Lätist ja üks Leedust. Lisaks kuulub pataljoni koosseisu riikide ühine lahingtoetuselement. Pataljonis on ligi 1000 Balti riikide kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat. Kolme riigi ühise pataljoni juhtriigiks on Eesti. 2016. aastal kuulub Balti pataljon NATO kiirreageerimisüksuse NRF-16 koosseisu.

Trident Juncture oli suurim NATO õppus peale 2002. aastat ja selle eesmärgiks oli kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Õppus toimus Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimus õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Kolm nädalat väldanud harjutustest võttis kokku osa üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eesti saatis Hispaaniasse üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustasid Scoutspataljoni kaitseväelased. Õppusel osales ka Vahemerel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus tegutsenud Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan koos 40-liikmelise meeskonnaga.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnade kohaselt tingis külastuse asjaolu, et kaitseminister peab olema kursis kaitseväelaste ning ajateenijate teenistustingimustega. „Hiljemalt käesoleva aasta lõpuks soovin külastada kõiki kaitseväe linnakuid ning allüksusi," ütles minister.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm andis Tapa linnakus kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale ülevaate 1. jalaväebrigaadi ajaloost, tööülesannetest ning väljaõppest, samuti külastati 1. jalaväebrigaadi allüksusi ning kohtuti  Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva mehhaniseeritud jalaväekompanii ülemaga.

Pealelõunal kohtusid kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja kaitseminister Hannes Hanso Jõhvis Viru jalaväepataljoni ülema major Arno Kruusmanniga, kes andis ülevaate Viru pataljoni tänasest relvastusest ja väljaõppest.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ning elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.

„Äsja lõppenud kontrollharjutus Soomes lubab kinnitada, et missioonile suunduvad kaitseväelased on eesseisvateks ülesanneteks lõuna Liibanonis igati valmis,“ ütles järgmise kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Kalle Kõlli. „Meie vastutusalal on hetkel olukord paljude teiste Lähis-Ida piirkondadega võrreldes rahulik kuid see rahu on habras ning pinged osapoolte vahel võivad kiiresti eskaleeruda. Seetõttu on äärmiselt oluline, et iga rahuvalvaja oleks tasakaalukas, säilitaks külma närvi ning tegutseks vastavalt kokkulepitud reeglitele.“

Varem on missiooniks valmistuv Eesti kontingent läbinud relvastuse täiendkoolituse ning jao- ning rühmataseme konventsionaalse väljaõppe, mille raames harjutati patrullide läbiviimist, kontakti vastasega, kiirrünnakut ning tegevust hoonestatud alal. Lisaks on kontingent saanud missioonispetsiifilise väljaõppe. Samuti on Soomes läbinud tüübikoolituse soomuki- ja maastikumasinajuhid.

Viimasel kahel nädalal harjutasid kaitseväelased Soome kaitseväe instruktorite käe all, et lihvida ning ühtlustada oskusi, mis olid varem omandatud. Eesti kontingendi staabiohvitserid läbisid staabiharjutuse, et harjutada koostööd Soome ja Iiri staabiohvitseridega.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti kontingendist moodustab jalaväerühm ESTPLA-20, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Üle kolmandiku kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on major Kalle Kõlli ja rühmaülem nooremleitnant Priit Lillemets.

Järjekorras kolmas kaitseväe Liibanoni kontingent suundub rahuvalvemissioonile novembri lõpus ja vahetab välja seal maikuust teeninud Eesti kaitseväelased. Esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996 – 1997.

Üksuse ülesanneteks on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised rahuvalvealased operatsioonid. Samuti tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Pataljoni toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki.

Krõlli lasteaia õpetaja Tiina Ruus-Ruusa sõnul kutsusid nad sõjakooli külla seetõttu, et näidata lastele kadettide elu ja seda, mis on Eesti Kaitsevägi. „Et see ei ole ainult püssi käes hoidmine, vaid ka oma rahvast hoolimine. Ja mis on veel parem - et laps näeb, kuidas kadetid tulevad ja teevad talle mängulise õpperaja, mille ta saab koos oma isaga läbi teha,“ ütles Ruus-Ruusa.

Takistusrada sisaldas erinevaid lastele jõukohaseid ülesandeid. Näiteks tuli tabada palliga sihtmärki, hoida plangul tasakaalu ning sooritada lühike üldfüüsiline test ehk teha mõned kätekõverdused ja istessetõusud.

„Kõige suurem väljakutse oli see, et kõik lapsed saaksid erinevaid asju proovida, kuna kõik punktid olid väga populaarsed,“ ütles maaväe esimese õppeaasta kadett Oliver Jõesaar. „Loodan, et lastele meeldis ja neil jäävad sellest veel pikaks ajaks head mälestused,“ lisas ta.

Kohalike elanike toetamine on Kõrgema Sõjakooli jaoks tähtis. Lisaks koolide ja lasteaedade külastamisele, et tutvustada kaitseväge ja õppimisvõimalusi, on kadetid istutanud lasteaedades puid ja teinud heakorratöid Tartu koduta loomade varjupaigas.  

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. 

„Selleks, et poolteist tundi laval kütta on vaja üksjagu võhma,“ ütles bändi solist Janno Reim, kes läbis testi 249 punktiga. Reimi sõnul tegi ta kõige rohkem sporti ajateenistuse ajal Jõhvis Viru pataljonis, praegu seisneb tema põhitrenn erineva lavatehnika regulaarses tassimises.

Kaitseväe üldfüüsiline test koosneb toenglamangus kahe minuti jooksul kätekõverdamisest, selili lamangus kahe minuti jooksul istessetõusust ja 3200 m jooksust. Iga harjutuse eest võib saada maksimaalselt 100 punkti. Positiivseks soorituseks tuleb punkte kolme harjutuse eest saada vähemalt 190.

„Kui 13-meetrist rekkat tihti tehnikast tühjaks laed, on see paras trenn omaette. Festivali lähenedes tähendab see umbes tundi aega tööd sajakiloste raskustega,“ ütles bändi helimees Tiit Terask, kes läbis testi 253 punktiga 300-st võimalikust.

Analoogne füüsiline test on kasutusel mitmete riikide kaitsevägedes ning võimaldab lihtsate vahendite abil mõõta kaitseväelaste füüsilist vormi ‒ nii eri lihasgruppide jõudu kui vastupidavust. Kõik kaitseväelased peavad üldfüüsilise testi sooritama edukalt vähemalt korra aastas.

Super Hot Cosmos Blues Band annab sel nädalal Liibanonis Soome-Iiri pataljonis teenivatele Eesti, Soome ja Iiri rahuvalvajatele kolm kontserti.

Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis.