Uudised

Individuaalses üldarvestuses osutus parimaks soomlane Hannu Uronen, kellele järgnesid Kaitseliidu Rapla malevat esindanud vanemveebel  Dagnis Maiberg ja staabi- ja sidepataljonis teeniv leitnant Rain Lepikmäe.

„Korraldatud võistluste tase on iga aastaga muutunud paremaks. Sellest annab aimu ka tõsiasi, et võistluse võitnud soomlane Hannu Uronen on üks Euroopa tugevamaid tegijaid antud alal,“ ütles võistluse peakorraldaja kapten Allar Eesmaa.

Võistlus koosnes kuuest laskerajast, millest kaks tuli läbida püstoliga, kaks automaadiga ning kahel rajal tuli kasutada mõlemat relva. Laskerajal paiknevate erineva suurusega ja erineval kaugusel asuvate sihtmärkidega tekitati võistleja jaoks taktikaline situatsioon, mille ta võimalikult kiiresti ja täpselt lastes lahendama pidi.

Kuuendat korda peetud meistrivõistlustel osales kokku 65 laskurit ja 19 meeskonda, kellest enamiku moodustasid kaitseväelased ja kaitseliitlased. Neli võistlejat olid politsei laskurklubist ja kaks Soomest.  Relvadena kasutati 9mm püstoleid USP ja Glock ning automaatrelvi AK4, Galil ja M16A1.

Taktikaline laskmine on kõrgete ohutusstandarditega laskespordi ja laskeväljaõppe metoodika, mis on välja kasvanud jõustruktuuridele ohutu ja efektiivse relvakasutamise koolitamise vajadusest. 

„See, mida me täna siin nägime, simuleeris väga hästi seda, millised olukorrad lahinguväljal tänapäeval reaalselt tekkida võivad,“ ütles kaitseminister Hannes Hanso. „Solidaarsus, üksuste koostöö – kõik see toimib siin reaalselt ja meil on selles oma roll,“ lisas ta.

Ligi 500 kõrge külalise ja ajakirjaniku ees läbimängitud näidislahing sisaldas õhu- ja maaväe üksuste ühist rünnakuharjutust, milles osalesid tankid, soomukid, lennukid, helikopterid ning üle tuhande sõduri. Lisaks tutvustati pealtvaatajatele linnalahingu elemente ning demonstreeriti pantvangi vabastamist ja langevarjudessanti.

Õppusel osalevate Eesti sõduritega kohtunud kaitseminister sai neilt ülevaate senisest õppuste käigust ja nende elu-olust Hispaaniast. „Mulle tundus, et kõigil oli tuju üleval. Mehed on enesekindlad, teavad, mis on nende roll ja oskavad sellega väga hästi toime tulla. Eesti sõdureid on suisa uhke vaadata siin,“ ütles kaitseminister Hanso.

Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastat ja selle eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Õppus kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimub õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Suurõppusest võtab osa kokku üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eestist on Hispaaniasse saatnud üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustavad Scoutspataljoni kaitseväelased. Õppusel osaleb ka Vahemerel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus tegutsev Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan koos 40-liikmelise meeskonnaga.

Kaitsevägi toetab tegevväelaste teenistuse jätkamist Kaitseväes. Teenistusest lahkumisel toetatakse veterane rakenduse leidmisel tsiviilerialal.

Täpsemat infot ettevõtluse inspiratsioonipäevade kohta saab

Osalejad õpivad kursusel rühmaparameediku esmaabivõtteid, parameediku kvalifikatsioonile vastavat meditsiinitehnikat, instrumentide ja medikamentide kasutamist, välihügieeni ning muid sõjaväemeditsiinis vajaminevaid oskusi. Väljaõppes keskendutakse peamiselt praktiliste oskuste lihvimisele – näiteks on õppurite väljaõppe üheks osaks kiirabibrigaadide koosseisus praktiseerimine.

Kursusel osaleb kokku 88 ajateenijat erinevatest Eesti väeosadest ning tegu on meditsiini väljaõppekeskuse ajaloo suurima rühmaparameediku kursusega.

Meditsiini väljaõppekeskus kuulub kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse struktuuri. Tervisekeskuse peamised ülesanded on muuhulgas parameedikute väljaõppe tagamine ja korraldamine kaitseväes, tervishoiuteenuse osutamine kaitseväelastele, kaitseväe arstliku komisjoni töö tagamine, kaitseväe meditsiinivarustuse ja meditsiiniliste mobilisatsioonivarude ladustamine ning elutsükli jälgimine, kaitseväe varustamine ravimite ja muude meditsiiniliste vahenditega, kaitseväe meditsiinipersonalile erialase koolituse ja ravipraktika korraldamine ning kaitseväe üksustes läbiviidava meditsiiniõppe õppematerjalide väljatöötamine.

Kursuse vastutava läbiviija vanemveebel Tanel Otsuse sõnul täiendab alanud kursus allohvitseride õpetamisoskust ning võimaldab neil edaspidi täita ka instruktorioskusi nõudvaid teenistusülesandeid. „Meie eesmärk on koolitada kvalifitseeritud instruktoreid, kes suudaksid anda ajateenijatele heal tasemel väljaõpet,“ ütles vanemveebel Otsus.

Instruktorikursus on mõeldud erialaametikoha vanemallohvitseride kursuse lõpetanud allohvitseridele täiendusõppeks. Kursuslased saavad ülevaate didaktika põhimõtetest ning õpivad kavandama ja läbi viima nii teoreetilist kui praktilist õpet otstarbekaid ja asjakohaseid meetodeid rakendades.

Instruktorikursusel osaleb 24 allohvitseri ning kursus kestab 13. novembrini.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus riigikaitseline õppeasutus Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutuste koosseisu kuuluvad kõrgem sõjakool, kus valmistatakse kaitseväele ette ohvitsere rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe tasemel, ning lahingukool, kus koolitatakse allohvitsere kutse- ja täiendusõppes.

„Kampaania eesmärgiks on, et rohkem Eesti noori juhtimisalasest kõrgharidusest osa saaksid ja et nad mõtleksid meie pakutavate võimaluste üle,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meedia- ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi. „Sotsiaalmeedia valisime seetõttu, et suunata noori meiega suhtlema nii veebis kui ka otse infomessidel,“ selgitas Kostabi. 

Täna alanud kampaania sõnumeid näevad koolinoored sotsiaalmeediakanalites Facebook ja Youtube sõnumite, piltide ja videotena. Kampaania on visuaalselt sarnane 2015. aasta kevadise reklaamikampaaniale, mis oli kooli jaoks edukas ja tõi tuhandeid noori uurima sõjaväelise kõrghariduse võimalusi. Täna alanud kampaania kestab 2016. aasta veebruarini.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Soovime, et hingedepäeval oleks ka kaitseväe kalmistul küünlavalgust, millega austame sõdades langenuid ja oma maise teekonna lõpule jõudnuid. Mälestame nii omi kui võõraid, sest surma ees on kõik võrdsed," ütles mälestuspalvuse läbiviija staabi- ja sidepataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm. Mälestustseremoonia ajal asetavad sõdurite kalmudele oma küünlad ka Tallinnas teenivad ajateenijad.

Hingedepäeval küünalde süütamisest on saamas traditsioon, tänavu toimub see juba kolmandat korda.

Kaitseväe kalmistu on Eestis langenud sõjaväelaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast. 1928. aastal rajati kalmistule arhitekt Edgar Kuusiku kavandi järgi Vabadussõjas langenutele mausoleumi taoline mälestusehitis, mis taasavati 28. novembril 2012. aastal.

„Eesmärk oli alguses vastane killustada, seejärel seisata ja samaaegselt pidime tegelema ka probleemidega tagalas, kuhu visati maha vastase dessant,“ ütles Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo. Kaitselahingus harjutati kompaniitasemel koordineerimist, lahingvastutuse üleandmist ja vastase löömist üksuste ühiste vasturünnakutega.

Pataljoni vastase rollis oli Hispaania mehhaniseeritud üksus jalaväe lahingumasinate ja tankidega Leopard 2A5. Tugevama üksuse vastu tegutsemiseks oli pataljonil lisaks oma tankitõrjesüsteemidele kasutada ka harjutuse ajaks Ühendriikidelt õhutuletoetuseks saadud ründehelikopter Apache. 

Eilne harjutus lõpetas pataljonitaseme harjutuste seeria, mille käigus on Balti pataljon saanud harjutada koos liitlaste üksustega. Kolonelleitnant Merilo sõnul on õppuse käigus kasutatud mitmeid uusi elemente. „Õhutoetus on ennekõike see, mida saame kodus harva kasutada. Ja teine on loomulikult mehhaniseeritud üksustega koos harjutamine,“ ütles kolonelleitnant Merilo.

Esmaspäeval algab Balti pataljonil brigaadi väljaõppefaas, kus harjutatakse katkematu mitmepäevase rünnakuoperatsiooni käigus erinevate lahingülesannete täitmist Hispaania juhitava brigaadi koosseisus kuni õppuse lõpuni.

Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastat ja selle eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Trident Juncture kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimub õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Kokku võtab harjutustest osa kokku üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eesti on Hispaaniasse saatnud üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustavad Scoutspataljoni kaitseväelased. Õppusel osaleb ka Vahemerel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus tegutsev Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan koos 40-liikmelise meeskonnaga.

Õppuse läbiviija Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülema leitnant Ivo Peetsi sõnul oli õppuse eesmärgiks kaitselahingu ja selleks valmistumise käigus üle korrata ja läbi teha kõik see, mida eelneva viie nädala jooksul õpiti. Põhirõhk asetati kriisisituatsiooni läbimängimisele, mis 72 tunni jooksul kiiresti eskaleerus. „Sõdur peab suutma muutuva julgeolekuolukorraga kiiresti kohaneda ning seepärast on oluline konventsionaalsete harjutuste kõrval keskenduda ka hübriidsõjale omastele elementidele“, ütles leitnant Peets.

Kalevlased liikusid maastikule teisipäeval, mil harjutati varitsuse püstitamist  ning kaitsesse rühmitumist. Kolmapäeval asuti õppuse raames täitma lahingülesandeid, mille käigus tuli tulevastel allohvitseridel võidelda vastase luuregruppidega, otsida läbi sõidukeid ning kontrollida õppuse alal liikuvaid isikuid. Õppus kulmineerus neljapäeval peetud kaitselahinguga.

Kokku osales harjutusel kümme tegevväelast ja ligi 90 ajateenijat, kellest kolmandik oli vastutegevuses. Kalevi jalaväepataljoni tulevased nooremallohvitserid jätkavad õpet järgmisel nädalal algaval erialakursusel, mis kestab detsembri esimese pooleni.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

„Meie põhiülesanne siin õppusel on laevateede puhastamine miinidest, et võimaldada kiirreageerimisjõududel läbi viia meredessant,“ ütles miinijahtija Admiral Cowan komandör vanemleitnant Tanel Leetna. Vastavalt õppuse stsenaariumile on mereteedel miinioht ning kahel õppusest osavõtval NATO alalisel miinitõrjegrupil tuleb alad üle kontrollida ja võimalikest miinidest puhastada. Erinevalt Läänemerest, mis on täis Esimese ja Teise maailmasõja-aegseid reaalseid lõhkekehasid, tuleb Hispaania ja Portugali rannikulähedastes operatsioonialades kasutada õppemiine. Need paigaldatakse õppuse ajaks merre ning korjatakse pärast õppust jälle üles.

„Me oleme Läänemeres harjunud maailmasõjaaegsete miinidega, kuid meremiinid on ka tänapäevases meresõjas täiesti arvestatav relv, kujutades ohtu nii sõja- kui reisilaevadele,“ sõnas vanemleitnant Leetna.

Pärast Trident Juncture’i lõppu siirdub miinijahtija Admiral Cowan koos NATO 1. miinitõrjegrupiga Lissaboni ja teeb koostööharjutusi Hispaania ja Portugali merevägedega.

Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastal korraldatud Strong Resolve´i ja selle eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Õppus kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimub õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Trident Juncture’ist võtab osa kokku üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eestist osaleb õppusel üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustavad Scoutspataljoni kaitseväelased. Eesti mereväge esindab Vahemerel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus tegutsev miinijahtija Admiral Cowan koos 40-liikmelise meeskonnaga.