Uudised

"21. Kool on ühendus esimese vabariigi aegse sidepataljoni ja praeguse pataljoni vahel," sõnas staabi- ja sidepataljoni staabiülem major Sander Soomre, kes asetas pärja koolimaja  ees asuva Raua tänava lahingus hukkunud sidepataljoni kaitseväelaste mälestusmärgi jalamile. „Meie jaoks on siinne koolimaja nii meie järjepidevuse kui võitlusvaimu sümbol,“ lisas Soomre.

Päevakajalise küsimusena arutati Euroopa Liidu uue välis- ning julgeolekustrateegia koostamise hetkeseisu. Euroopa Liidu ülemkogu andis oma juunis toimunud istungil suunised uue strateegia ettevalmistamiseks, kuna täna kehtiv 2003. aastal kinnitatud julgeolekustrateegia ei vasta enam ümbritsevale julgeolekukeskkonnale.  Uus strateegia peaks valmima 2016. aasta suveks.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on oluline, et valmivas strateegias arvestataks kõikide liikmesriikide hinnanguid ja arusaamu meid ümbritseva julgeolekupildi ja ohtude osas. „Euroopa Liidu globaalstrateegia peab olema realistlik ning arvestama Venemaa jätkuvalt agressiivse käitumisega, seda nii täna kui tulevikus“, ütles Terras.  

Olulise teemana käsitles sõjaline komitee hübriidohtusid ning neile asjakohaste vastumeetmete rakendamist. Arutelul osales ka Ukraina relvajõudude juhataja armeekindral Viktor Muženko, kes andis ülevaate hetkeolukorrast Ukrainas ning peatus detailsemalt Venemaa poolt Ukraina vastu rakendatava hübriidsõjapidamise üksikasjadel ning õppetundidel, mida Ukraina relva- ning julgeolekujõud on viimase pooleteise aasta jooksul kogenud.

Kindralleitnant Terrase sõnul on Euroopa Liidul olemas võimed ning vajalikud oskused hübriidohtudele vastu astumiseks. „Oluline on, et liikmesriikidel oleks ühtne arusaam hübriidohtudest, siis on võimalik kohaldada nii vajalikke ennetustegevusi kui ka vajadusel ühtselt reageerida“, sõnas Terras.

Lisaks anti kohtumisel osalenud Euroopa Liidu kaitsevägede juhatajatele ülevaate sõjalistest missioonidest Vahemerel, Aafrika looderannikul,  Malis, Somaalias ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjalist Komiteed juhtis alates 2012. aasta novembrist Prantsuse kindral Patrick de Rousiers, kes andis oma ameti üle Kreeka kindral Mikhail Kostarakosele täna toimunud tseremoonial.

Õppusest võttis osa üle 110 kaitseväelase 2. jalaväebrigaadist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja 1. jalaväebrigaadist.

„Õppuse eesmärk oli erinevate üksuste ülematele ja staapidele luua võimalus harjutada staabitöö protseduure ja kinnistada teadmisi käsu väljatöötamise protsessis,“ ütles 2. jalaväebrigaadi staabiülem major Jaanus Ainsalu, kelle sõnul oli õppuse otseseks tulemiks üksuste omavahelise koostöö paranemine. „Õppus õnnestus: saime hea kogemuse ning välja tulid ka mõned kitsaskohad, mida edaspidi parandada,“ lisas Ainsalu.

Kaardiharjutus Puhang 2015 oli ettevalmistav treening kevadiseks suurõppuseks Kevadtorm 2016, mis toimub Põlva, Võru ja Tartu maakonnas ja kus on seekord peamiseks hinnatavaks üksuseks 2. jalaväebrigaad. Järgnevaks tähtsamaks 2. jalaväebrigaadi õppuseks on Tartus märtsikuus toimuv Lõunatorm 2016.

2. jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri manööverüksus, mille üksused formeeritakse ajateenistuse käigus väljaõpetatud reservväelaste baasil.

Rännakuala piirneb Mammaste, Taevaskoja, Kiidjärve, Koorvere ja Ihamaru asulatega. Rännak toimub Rogaini võistkondliku valikorienteerumise formaadis. Kuue- kuni kümneliikmelised võistkonnad läbivad kella 9.30 kuni 15.30 jalgsirännakul erinevaid kontrollpunkte ja võitjaks saab enim kilomeetreid ja kontrollpunkte läbinud võistkond. Rännakul osalevad kaitseväelased kannavad välivormi ja relva.

Jalgsirännaku eesmärk on jätkata kooli traditsiooni, tugevdada kaitseväelaste ja töötajate ühtekuuluvustunnet ning selgitada välja parimad võistkonnad.

Jalgsirännak, millest võttis osa kogu kõrgema sõjakooli isikkoosseis, kuulus traditsiooniliste ürituste hulka kuni aastani 2008. Aastatel 2009-2012 korraldati jalgsirännakut ainult õpinguid alustanud esimese aasta põhikursuse õppurile ühtlustamiskursuse lõpus. Aastal 2013 jätkati kogu kõrgema sõjakooli isikkoosseisu kaasava jalgsirännaku traditsiooniga, mis eelmisel aastal laienes kaitseväe ühendatud õppeasutuste ühisürituseks, kus osalevad õppeasutuse kaitseväelased ja töötajad.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Sel nädalal harjutavad kõrgema sõjakooli mereväe ja õhuväe õppesuundade kadetid rühmakursusel Nursipalu harjutusväljal koos staabi- ja sidepataljoni ajateenijatega võitlust maastikul ja hoonestatud alal.

Kõrgema sõjakooli taktikaõpetaja leitnant Priit Värno sõnul on õppuritel rünnaku põhioskused üldjoontes selged, kuid vajavad veel lihvimist. „Parendamist vajaks initsiatiivi hoidmine rünnakul,“ ütles leitnant Värno. „Meeskonnatöö paraneb aga iga tunniga.“

Kadetid läbivad õpet koos side- ja staabipataljoni ajateenijatega, kes moodustavad poole üksusest. Et õhu- ja mereväekursused on õppurite arvult väiksed, oli leitnant Värno sõnul ajateenijate õppesse kaasamine igati mõistlik, sest suurendas kursusel osalejate arvu ning koos kadettidega õppe läbimine annab ajateenijatele ka mitmekülgsema väljaõppekogemuse.

Kõrgema sõjakooli jalaväerühma taktika ja juhtimiste aluste õppeaines õpivad kadetid seitsme õppenädala jooksul rühma juhtimiseks vajalikke oskusi, sealhulgas topograafiat, sidepidamist, lahingukäsu koostamist, kaitselahingu pidamist, läbivad rännaku- ja patrulliõppe ning harjutavad rühmasuuruse üksusega rünnakuid maastikul ja hoonestatud alal.

„Operatsiooni eesmärk on teha kahjutuks piirkonnas leiduvad võimalikud kunagise sõjategevuse käigus veesatud lõhkekehad ja tõsta seeläbi laevaliikluse ohutust Tallinna lahel,“ ütles  mereväe laevastiku operatsioonistaabi operatsioonikeskuse ülema ülesandeid täitev vanemleitnant Toomas Auväärt. Operatsioon on kooskõlastatud veeteede ameti, keskkonnainspektsiooni ja Harju maavalitsusega.

Kokku osaleb kaks ja pool nädalat kestvas operatsioonis 6 mereväe miinituukrit. Leitud lõhkekehade kahjutuks tegemisel jälgitakse rangelt keskkonnaalaseid ja ohutustehnilisi piiranguid.

Mereväe peamine eesmärk on merekommunikatsioonide turvalisuse, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse tagamine riigi merealadel, kaitse sõjalise rünnaku vastu merel ja merelt ning rahvusvahelised operatsioonid ja koostöö. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

„Alati on meeldiv näha meeskonda, kes oma tegevusega on oluliselt tõstnud Eesti väärtust NATO liikmesriikide hulgas,“ ütles kindralleitnant Riho Terras. „Seda enam, et küberkaitse roll nii Eesti riigi kui kollektiivkaitse osas suureneb tulevikus veelgi“, lisas ta.

 NATO küberkaitsekeskuse ülem Sven Sakkov tutvustas kindralleitnant Terrasele keskuse tänaseid tegevusi ning tulevikuplaane, samuti anti ülevaade viimase aja kübervaldkonna suuremate ohtude ning nende lahendamise võimalikkusest.

Sakkov tõdes, et rahvusvahelise sõjalise organisatsioonina toetub NATO küberkaitsekoostöö keskus olulisel määral Eesti kaitseväele. „Keskus on alates 2008. aastast oluliselt kasvanud nii inimeste kui osalejariikide arvu poolest. See kasv jätkub ka järgnevatel aastatel  ja ma olen kindel, et  jätkub ka suurepärane koostöö kaitseväega.“, lisas Sakkov.

NATO küberkaitsekoostöö keskus on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis on Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega saanud NATO akrediteeringu. Keskuse missiooniks on edendada NATO ja NATO riikide küberkaitsealast võimekust. Keskus on asutatud 14. mail 2008. aastal seitsme asutajariigi (Eesti, Saksamaa, Slovakkia, Itaalia, Leedu, Läti ja Hispaania) poolt. Lisaks asutajariikidele on tänaseks keskusega liitunud Tšehhi, Prantsusmaa, Ungari, Holland, Poola, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Türgi ja Kreeka. Mitte-NATO liikmetest on keskusega ühinenud Austria ja Soome. Käesoleva aasta suvel andis oma liitumissoovist teada ka Rootsi. 

Saabunud tehnikat hakkab kasutama Tapal paiknev Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi lahingüksuse 69. soomusrügemendi 3. pataljoni A-kompanii, mis alaliselt paikneb Ameerika Ühendriikides Georgia osariigis Fort Stewarti baasis.

Saabunud kompanii vahetab välja 503. jalaväerügemendi 2. pataljoni D-kompanii, mis suundus möödunud nädala lõpus tagasi oma alalisse baasi Itaalias. Novembri keskpaigas lisandub juba olemasolevale rasketehnikale kolm 155mm-kaliibrilise haubitsaga liikursuurtükki M109 Paladin, mis tulevad Eestisse esmakordselt ning jäävad siia kuni detsembri esimese pooleni.

Uuel rotatsioonil on kavas harjutada nii iseseisvalt kui koos 

1. jalaväebrigaadi üksustega, sealhulgas viiakse novembris tankidele Abrams M1A2 ning jalaväe lahingumasinate Bradley keskpolügoonil läbi lahinglaskmised.

Galerii:

„Meile näidati täna siin erinevaid Eesti üksuste tegutsemisviise, kasutatavaid vahendeid ja relvi ning tutvustati ka seda, mida Eesti kaitseväelased siin Zaragozas teevad,“ ütles suursaadik Lumi.

Suursaadiku sõnul on ta kokkupuude kaitseväega olnud seni suhteliselt tagasihoidlik, kuna töö ei ole teda kaitseteemadega süvitsi kokku viinud. „Aga arvestades Hispaania ning Eesti rolli NATO liikmetena, muutub julgeolekupoliitiline fookus järjest olulisemaks ja sellele ma heameelega tähelepanu ka pööran,“ lisas suursaadik Lumi. 

Eesti rahvusliku toetuselemendi korraldatud visiidi käigus külastati nii San Gregorio harjutusalal asuvat Balti pataljoni, kus kohtuti pataljoni juhtkonnaga, kui ka Zaragoza lähedal paiknevat toetuselemendi laagrit. Suursaadikuga olid kaasas saatkonna majandus- ja poliitikadiplomaat Kersti Luha ja konsul Merle Järv.  

„Suursaadik ja tegelikult kogu saatkond on aidanud selle õppuse ettevalmistamisele märkimisväärselt kaasa. Ilma nende abita oleks olnud väga raske kõigi teenuste tagamist korraldada,“ ütles Eesti rahvusliku toetuselemendi ülem kapten Magnus-Valdemar Saar. Abi saadi saatkonnast nii sobilike siinsete koostööpartnerite leidmisel, tõlkimisel kui ka kohapealsel asjaajamisel.

Juba eelmisel aastal alanud ettevalmistuste käigus otsiti kapten Saare sõnul abi mitmest kohast, kuid enim saadi abi saatkonnast. „Tänane külaskäik on meie tagasihoidlik viis tänada saatkonda koostöö ja abivalmi suhtumise eest,“ lisas kapten Saar.

Zaragoza läheda asuv Eesti rahvuslik toetuselement tagab õppusel Trident Jucture osalevate kaitseväelaste tagalatoetuse. Koos eestlastega paiknevad samas laagris ka Läti ja Leedu toetuselemendid.

Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastal korraldatud Strong Resolve´i ja selle eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Õppus kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimub õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Trident Juncture’ist võtab osa kokku üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eestist osaleb õppusel üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustavad Scoutspataljoni kaitseväelased. Õppusel osaleb ka Vahemerel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus tegutsev Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan koos 40-liikmelise meeskonnaga.