Uudised

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

„Linnalahingu spetsiifika erineb oluliselt meile tavapärasest metsalahingust, siin on võitlus kolmedimensiooniline ja olulist rõhku peab iga mees pöörama kogu lahinguvälja nägemisele ja informatsiooni jagamisele,“ ütles Scoutspataljoni rühmaülem nooremleitnant Hannes Reinup.

San Gregorio harjutusväljal paiknev Casas Altase linnalahinguala võimaldas Balti pataljoni kuuluvatel kaitseväelastel harjutada tegevust üksivõitleja tasemest kuni rühma tasemini välja. „Eestlaslikult ütlen, et alati saab paremini, aga leian, et tänu sellele ideaalsele võimalusele, mida meile siin Hispaanias väljaõppeks pakutakse, paranes sooritus iga katsega,“ lisas nooremleitnant Reinup.

Linnalahingu harjutus on Balti pataljoni üks viimaseid etappe üksuste- ja pataljonisiseste harjutuste hulgas, millele järgnevad tuleval nädalal pataljoni- ning seejärel brigaaditasandi harjutused.

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mis koosneb neljast manööverüksusest, millest kaks on Eestist, üks Lätist ja üks Leedust. Lisaks kuulub pataljoni koosseisu riikide ühine lahingtoetuselement. Pataljonis on ligi 1000 Balti riikide kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat. Kolme riigi ühise pataljoni juhtriigiks on Eesti.

Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastal korraldatud Strong Resolve´i ja selle eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Õppus kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimub õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Trident Juncture’ist võtab osa kokku üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eestist osaleb õppusel üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustavad Scoutspataljoni kaitseväelased. Õppusel osaleb ka Vahemerel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus tegutsev Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan koos 40-liikmelise meeskonnaga.

Pildid:

"Kindlasti näitab antud saavutus Eesti kaitseväelaste kõrget laskeoskust," ütles Eesti Kaitsejõudude Spordiklubi neljaliikmelise meeskonna kapten, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel õppiv kapten Allar Eesmaa. Eesmaa sõnul olid laskeharjutused tehniliselt hästi koostatud ning nõudsid laskuritelt ebastandardsetest laskeasenditest täpset ja kiiret sihtmärkide tabamist. „Antud võistluse taset vaadates on hea tõdeda, et praktikal-laskmine on Euroopa relvajõudude hulgas aina enam populaarsust saavutamas,“ lisas Eesmaa.

Kokku võttis võistlusest osa 18 meeskonda: viisteist meeskonda Hispaaniast, kaks Belgist ja üks Eestist. Võistluse võitis hispaanlaste meeskond Guardia Civil teise Hispaania meeskonna E.T.-Estandar ees. Individuaalarvestuses sai 80 osaleja hulgast parima tulemuse kirja hispaanlane Juan Carloz Jaime Diaz,  parim eestlane oli neljanda koha saavutanud leitnant Rain Lepikmäe staabi-ja sidepataljonist, edestades viienda koha saavutanud kapten Veiko Parki Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest. Kapten Allar Eesmaa saavutas 11. koha ning veebel Andres Boklan staabi-ja sidepataljonist 12. koha.

 Paremusjärjestus selgitati välja kaheteistkümnel erineval laskeharjutusel. Kõik laskeharjutused korraldati põhimõttel, et laskur võis oma laskealal pärast stardikäsklust tulistada kõiki sihtmärke nende ilmumise hetkest.

 „Taolistel festivalidel on alati tore käia, kuna saame oma rivilise liikumise oskusi näidata,“ ütles orkestri tseremoniaaldirigent nooremleitnant Simmu Vasar, kelle sõnade kohaselt esineb kaitseväe orkester vigurmarssimiskavaga 3-4 korda aastas. Festivaliks selgeks õpitud programm koosneb kokku neljast järjestikusest muusikapalast, üritusel esitatakse neist kümneminutilise ajapiirangu tõttu kolm. „Loodame teha hea esituse ning kaitseväge ja Eesti sõjaväemuusikat väärikalt esindada,“ ütles nooremleitnant Vasar.

 SoundSport and Drumline Battle Baltic nime kandev muusika-ja showüritus toimub Panevežises 7000 inimest mahutaval Cido Arenal. Ürituse raames võistlevad erinevate marssimiskavadega kohalikud vaskpuhkpilliansamblid, professionaalsed orkestrid esitavad oma kavad väljaspool võistlusarvestust.

 Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm ehk tattoo kui ka mitmed süva- ja kergema muusika kontsertprogrammid. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan.

Video kaitseväe orkestri ettevalmistustest:

„Kaitseväes teenitud aastad andsid mulle tohutu kogemuse. Kuigi järgmisel nädalal lõpeb minu tegevteenistus, kavatsen reservväelasena kaitseväega kontakti hoida ning õpitut riigikaitse huvides kasutada,“ ütles kapten Võrno.

Kapten Hannes Võrno teenis kaitseväes 2011. aasta oktoobrist, mil ta asus juhtima täna staabi- ja sidepataljoni koosseisu kuuluvat teavituskeskust. 2014. aastal osales kapten Võrno ka sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis Eesti kontingendi teabeohvitserina.

Kapten Võrno juhitud staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse ülesandeks on toetada kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonda trüki-, foto- ja videomaterjaliga ning koolitada ajateenijatest kaitseväe reservüksustele fotograafe, videooperaatoreid, küljendajaid-kujundajaid, reportereid-toimetajaid ja otseteavitusmeeskondi.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

 Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

 Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

„Selle nädala väliharjutuse eesmärgiks oli anda õppuritele teadmised ja oskused tegutsemaks jaoülemana hoonestatud alal, samuti kinnistada varasemalt õpitud rünnaku- ja rühmitumisdrille,“ ütles harjutuse läbiviija nooremleitnant Oliver Tüür. „Keila vanas koolimajas toimunud lõpuharjutusega kordasid õppurid omandatud teadmised veelkord praktikas üle ning said võimaluse oma oskusi lihvida,“ lisas nooremleitnant Tüür.

Väliharjutuse esimestel päevadel viidi õppetegevusi läbi Klooga väljaõppealal. Keila linnavalitsuse loal vana koolimaja kasutamine lõpuharjutuseks võimaldas seega ajateenijatel omandatud oskusi testida uues keskkonnas, samuti pakuvad vana koolimaja arvukad ruumid ja koridorid selleks väga mitmekülgseid võimalusi. Kokku osales harjutuses ligi 100 nooremallohvitseride kursuse õppurit.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod:

Video:

„Maastik on meie jaoks uus. Kui me Eestis oleme harjunud kinnise, aga samas tasase maastikuga, siis siin on lauged künkad ja väga avatud maastik,“ ütles Scoutspataljoni B-kompanii 2. jalaväerühma ülem nooremleitnant Valdo Hälvin. „Hetkel toimuvad meil nii-öelda force-on-force lahingud. Vastutegevust mängis meile meie enda pataljoni tankitõrje rühm, kellel tungisime küljelt peale ja tundub et edukalt. Maastik oli meile kasuks. Siin lagedal maastikul ongi tegelikult väga raske rünnata, kaitsjal on eelis,“ lisas Hälvin harjutuse kohta.

Balti pataljoni üksused, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased, on Trident Juncture esimestel päevadel viinud läbi peamiselt üksusesisest väljaõpet ja harjutusi oma ülemate juhtimisel. Õppuse edenedes muutuvad harjutused üha komplektsemateks hõlmates aina rohkem ka rahvusvahelist koostööd.

Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastal korraldatud Strong Resolve´i ja selle eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut (Very High Readiness Joint Task Force). Sellise üksuse loomine lepiti kokku NATO Walesi tippkohtumisel eelmisel aastal.

Trident Juncture on siiani suurim NATO õppus, kuhu Eesti kaitsevägi on oma üksuse saatnud. Eestlastele annab Trident Juncture võimaluse harjutada koostööd nii meie Balti partneritega kui osaleda pataljonisuuruse üksusega NATO kiirreageerimisjõudude raamistikus. Lisaks Scoutspataljonile, staabiohvitseridele ning logistikaelemendi võitlejatele osaleb õppusel ka mereväe laevastiku miinijahtija Admiral Cowan koos ligikaudu 40-liikmelise meeskonnaga, mis tegutseb õppusel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus Vahemerel.

Õppus kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini 16 erinevas piirkonnas ning Atlandi ookeanil ja Vahemeres. Trident Juncture’ist võtab osa kokku üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõidukit. Eestist osaleb õppusel üle 500 kaitseväelase. Lisaks 27-le osalevale NATO liikmesriigile on kohal seitse partnerriiki – Austraalia, Austria, Bosnia, Makedoonia, Rootsi, Soome ja Ukraina ning kaasatud on mitu suurt rahvusvahelist organisatsiooni – Euroopa Liit, Aafrika Liit, OSCE ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee.

Pildid:

„Meie peamine eesmärk on edasi arendada pataljoni võimekust sõjaaja üksuste ettevalmistamisel. Pataljoni teine peamine ülesanne puudutab aga tseremoniaalteenistust ja seal on eesmärgiks loomulikult eelnevalt saavutatud kõrge taseme hoidmine,“ ütles pataljoni ülem major Kukk, kelle sõnul on Vahipataljoni tegevväelased ja ajateenijad oma teenistusülesannete tõttu nii kaitseväe kui riigi visiitkaardiks. „Seega jääb tseremoniaalteenistuse väljaõpe meie kindlaks prioriteediks,“ lisas ta.

Lisaks Vahipataljoni kaitseväelastele ja varasematele pataljoni ülematele võttis väeosa ülemate vahetuse tseremooniast osa ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kes juhtis Vahipataljoni aastatel 1998-2000 ja kes andis tseremoonial uuele pataljoniülemale üle väeosa lipu.

Major Martin Kukk alustas kaitseväeteenistust 1995. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemias. Aastatel 2004-2007 teenis ta erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, Rahuoperatsioonide keskuses, maaväe staabis ja Kalevi jalaväepataljonis. Aastal 2011 oli major Kukk Estcoy-12 ülem Afganistanis, 2012 aastal asus ta ametisse maaväe staabi personali- ja administratiivosakonna ülemana.  Enne Vahipataljoni ülema ametikohale asumist teenis major Kukk kaitseväe peastaabi välisteenistuse ja koolituse osakonna välisgrupis.

Ta on lõpetanud Saksamaal asuva Bundeswehri Ülikooli, lisaks on major Kukk õppinud Saksamaal maaväe ohvitseri ja kindralstaabi kursustel.

Kolonelleitnant Kaido Sirman jätkab edasist teenistust kaitseministeeriumis.

Vahipataljon on spetsialiseerunud sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagades presidendi kantselei auvahtkonna ning täites tseremooniaalseid ülesandeid.

Lennud toimuvad ajavahemikel 9.30 kuni 11.00 ning 13.30 kuni 16.20 Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti õhuruumis.

Lennukid lendavad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Ründelennukid A-10 paiknevad ajutiselt Ämari lennubaasis. Lennukid on pärit USA õhuväe 23. lennugrupi 74. eskadrillist, mis baseerub alaliselt Moody lennubaasis Georgia osariigis.