Uudised

Eesti kontingendist moodustavad enamuse Scoutspataljoni võitlejad, kes kuuluvad Eesti juhitud Balti pataljoni koos Läti ja Leedu kaitseväelastega. Kolme riigi ühise pataljoni juhtüksuseks on Scoutspataljon.

Lisaks Scoutspataljonile, staabiohvitseridele ning logistikaelemendi võitlejatele osaleb õppusel ka mereväe laevastiku miinijahtija Admiral Cowan koos ligikaudu 40-liikmelise meeskonnaga, mis tegutseb õppusel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus Vahemerel.

Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastal korraldatud Strong Resolve´i ja selle eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuste (Very High Readiness Joint Task Force) valmisolekut. Sellise üksuse loomine lepiti kokku NATO Walesi tippkohtumisel eelmisel aastal.

Trident Juncture on siiani suurim NATO õppus, kuhu Eesti kaitsevägi on oma üksuse saatnud. Eestlastele annab Trident Juncture võimaluse harjutada koostööd nii meie Balti partneritega kui osaleda pataljonisuuruse üksusega NATO kiirreageerimisjõudude raamistikus.

Õppus kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini 16 erinevas piirkonnas ning Atlandi ookeanil ja Vahemers. Trident Juncture’ist võtab osa kokku üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõidukit. Lisaks 27-le osalevale NATO liikmesriigile on kohal seitse partnerriiki – Austraalia, Austria, Bosnia, Makedoonia, Rootsi, Soome ja Ukraina ning kaasatud on mitu suurt rahvusvahelist organisatsiooni – Euroopa Liit, Aafrika Liit, OSCE ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee.

„Täna ja eile oleme teostanud maastikuluuret ning harjutanud sõitu soomukite ja muu tehnikaga mägisel õppusealal,“ ütles Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo.

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mis koosneb neljast manööverüksusest, millest kaks on Eestist, üks Lätist ja üks Leedust. Lisaks kuulub pataljoni riikide ühine lahingutoetuselement. Pataljoni kuulub on ligi 1000 Balti riikide kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat, sealhulgas Scoutspataljoni soomukid Sisu XA-188. Kolme riigi ühise pataljoni juhtüksuseks on Scoutspataljon.

Lisaks maaväeüksustele ja staabiohvitseridele osaleb Eestist õppusel Trident Juncture ka mereväe lipulaev Admiral Cowan, mis tegutseb NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus Vahemerel.

Trident Juncture on NATO kiirreageerimisüksuste ühisõppus, mille käigus Eesti kaitseväelased koos liitlastega harjutavad Hispaania brigaadi alluvuses tegutsemist kaasaegses lahingkeskkonnas. Õppus kestab koos ettevalmistava ja lõpetava etapiga ligikaudu kuu aega oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani. Trident Juncture on suurim NATO õppus peale 2002. aastal korraldatud Strong Resolve´i. Õppuse eesmärgiks on kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut.

Fotod:

Kaks hävitajat lendavad ajavahemikul 11.30 kuni 12.45 ning kaks hävitajat ajavahemikul 15.30 kuni 16.45. Lennukid lendavad Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-Eesti  ning Lääne-Virumaa õhuruumis.

Lennukid lendavad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Kaks hävitajat lendavad ajavahemikul 9.30 kuni 11.00 ning kaks hävitajat ajavahemikul 13.30 kuni 15.00. Lennud toimuvad Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-Eesti  ning Lääne-Virumaa õhuruumis.

Lennukid lendavad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Kadett Kevin Helimetsa sõnul oli ringkäigu läbiviimine talle uus, kuid vajalik kogemus, sest külastajate huvi on erinev. „Meie grupp oli väga häbelik ja ei taha küsida,“ ütles kadett Helimets, „kuid relvastuse ja varustusega tutvumine tundus külastajatele enim meeldivat.“

Teise õppeaasta maaväe õppesuuna kadetid tutvustasid õpilastele kaitseväe ühendatud õppeasutuste muuseumit, sõjakooli ühiselamut ja jõusaali ning rääkisid sõjakoolis õppimisest ja eluolust. Külastajad said tutvuda õppes kasutuses oleva relvastuse ja varustusega ning vaadata ringi kadettide vaba aja veetmise kohas kadetikasiinos.

Järgmine kõrgema sõjakooli lahtiste uste päev toimub 27. novembril. Gruppide piirarv on selleks korraks täis, kuid üksikkülastajad on oodatud registreeruma aadressil kvuoa.teavitus[at]mil.ee.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Õppuse käigus harjutatavad õhuväelased õhuväe õhuseirevahendite ning nende meeskondade tegevust elektroonilise sõjategevuse keskkonnas. Õppuse stsenaariumi kohaselt kasutatakse õhuväe radarite opereerimise segamiseks erinevaid meetodeid ning nii lendavaid kui ka maapealseid segajaid.

Eesti õhuväelased testivad ja täiendavad õppusel oma radarpostide võimeid koguda ja töödelda kriitilist eelhoiatusinformatsiooni ning võimet seda endiselt edastada ka teistele üksustele. Lisaks harjutatavad õhuväelased ka vähemalt ühe mobiilse radarposti ümberpaiknemist, et täiendada radari meeskondade tegutsemisvõimet välitingimustes ja rännakul ning radari opereerimist elektroonilise sõjapidamise tingimustes maastikul.

Eesti õhuväe õhuseiredivisjoni peamised ülesanded on Eesti õhuruumi seire ning NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemi (NATINAMDS) osana ka Eesti ja meie liitlasmaade õhuruumi kaitsesse panustamine eelhoiatusega ning vajadusel NATO õhuturbehävitajate juhtimisega ehk sihitamisega.

„Õpilasvahetuse põhieesmärk on meie ja Poola kadettide ühise õppetöö edendamine, teadmiste vahetamine, seminarides erinevate ülesannete lahendamine ja nii teineteise tundmaõppimine,“ ütles sõjakooli õhuväe põhikursuste ülem major Kristo Lipasaar. „Poola õhuväelased on väga professionaalsed ja meil on hea meel nendega koos õppida.“

2014. aastal allkirjastasid Poola õhuväe akadeemia rektor brigaadikindral Jan Rajchel ja KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem kõrgkoolide õpilasvahetuste koostöölepingu.

Õpilasvahetus on programm, mille käigus iga kõrgema sõjakooli õhuväeohvitseri eriala kadett saab oma õppe lõpus käia praktikal Poola õhuväe akadeemias. Samuti on Poola õhuväe kadettidel võimalik käia KVÜÕAs õppimas. 

Kõrgemas sõjakoolis saab õppida rakenduskõrgharidusõppes sõjaväelise juhtimise erialal õhuväe suunal koostöös Eesti lennuakadeemia ja Poola õhuväe akadeemiaga. Õppeaeg õhuväe põhikursusel kestab kolm aastat, õpingute käigus on võimalik spetsialiseeruda lennuvälja, õhuseire või õhuoperatsioonide erialale.

Varem asus  toetuse väejuhatuse staap Tallinnas Suur-Sõjamäel. Endisesse staabihoonesse kolib lähiajal toetuse väejuhatuse hanketeenistus, samuti asub Tallinnas väejuhatuse juhtkond.

„Staabi ümberpaiknemine Pärnusse on osa kehtiva riigikaitse arengukava rakendamisest. Ümberpaiknemine toimus vastavalt koostatud plaanile, kaitseväe varustamisele ja logistilistele operatsioonidele kolimine mõju ei avalda – toetuse väejuhatuse tegevused jätkuvad plaanipäraselt,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.

Esmaspäeval kohtus toetuse väejuhatuse staabiülem kaptenleitnant Roman Lukas Pärnu abilinnapea ja maavanemaga, kes olid ühe kaitseväe suurema struktuuriüksuse staabi Pärnusse kolimise suhtes positiivselt meelestatud.

„Meie jaoks on kindlasti väga positiivne, kui piirkonda tuleb uusi tööandjaid ning loomulikult peame oluliseks ka riigi julgeolekut, mida kaitseväe esindatus läbi toetuse väejuhatuse Pärnus tugevdab,“ ütles Pärnu abilinnapea Rainer Aavik.

„Maakonnale on staabi siia kolimine oluline riigipoolne samm – see suurendab riigi kohalolekut piirkonnas ning näitab, et riigikaitse Pärnumaal on tähtis – ja see teeb ainult rõõmu. Meeldiv, et Pärnumaal on suure erasektori kõrval üks riiklik institutsioon jälle paremini esindatud, soovime omaltpoolt igati aidata toetuse väejuhatuse inimestel siin sisse elada,“ ütles Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist,  logistikapataljonist ja logistikakoolist.

Rivistusel osalenud ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL läänesektori ülema brigaadikindral Salvatore Cuoci sõnul on nii Eestil, Soomel kui Iirimaal oma väärikas rahuvalvemissioonidel osalemise ajalugu.

„Päevased ja öised patrullid ning koostöö Liibanoni relvajõududega on näidanud teie head ettevalmistust ning valmisolekut täita ka kõige keerulisemaid ülesandeid. Pean siin silmas eelkõige tundlike positsioonide mehitamist sinise joone ääres,“ ütles brigaadikindral Guoci rahuvalvajatele ja tunnustas neid hea teenistuse eest.

Eesti alustas välisoperatsioonidel osalemist 20 aastat tagasi ÜRO rahuvalvemissioonidega Horvaatias ja Liibanonis. Kolm hetkel Liibanonis teenivat kaitseväelast osalesid UNIFIL missioonil ka aastatel 1996-1997, kui Eesti jalaväekompanii teenis koos Norra pataljoniga peamiselt Süüriaga piirnevatel aladel operatsiooni idasektoris.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne Liibanonis on hoida ära osapoolte vaheline olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Pataljoni ülem on kolonelleitnant Kari Kaakinen.

Rivistusel osalesid ka Soome suursaadik Liibanonis Matti Lassila ja Iiri kaitseväe juht viitseadmiral Mark Mellet.

„Pataljoni suuruse üksuse liigutamine on meile läbi aegade suurim transpordioperatsioon, mille raames on ainuüksi siirmise tarbeks tellitud tšarterlaev ning kuus tšarterlendu. Sama suurt transpordivahendite kasutamise kogust on oodata ka õppuselt naasmisel,“ ütles kaitseväe poolt õppusele liikumist koordineeriv leitnant Toomas Pärnpuu.

 Suurele transpordilaevale laaditakse kokku ligi 250 tehnikaühikut ja üle 70 merekonteineri varustuse ja tehnikaga. Eesti kontingendi osa sellest on ligi 150 tehnikaühikut (sealhulgas 37 soomukit) ja 40 merekonteinerit, mis pannakse laevale Paldiskis. Läti ja Leedu kaitseväelaste varustus laaditakse laevale Riia sadamas. Väiksemas mahus transporditakse sama laevaga ka õppusel osaleva NATO partnerriigi Soome kaitseväe varustust. Eestist õppusel osalev isikkoosseis viiakse otse Ämarist tšarterlendudega Zaragoza lennuväljale.

Trident Juncture on siiani suurim NATO õppus, kuhu Eesti kaitsevägi oma üksuse saadab. Õppus kestab Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini ning sellest võtab osa üle 35 000 inimese.  Lisaks osalevatele NATO liikmesriikidele on kohal seitse partnerriiki – Austraalia, Austria, Bosnia, Makedoonia, Rootsi, Soome ja Ukraina ning kaasatud on mitu suurt rahvusvahelist organisatsiooni – Euroopa Liit, Aafrika Liit, OSCE ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee.