Uudised

Piletid mängule saadi organisatsioonilt „Tickets for Troops“, mis toetab veterane erinevate spordi-ja kultuurisündmuste piletitega, lennupiletite eest hoolitses kaitseväe toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskus.

„Tänusõnad kõigile, kes aitasid kaasa külastuse korraldamisele - eriti Suurbritannia saatkonnale Eestis ja organisatsioonile Tickets for Troops,“ ütles kaitseväe toetusteenuste keskuse ülem kaptenmajor Toomas Kasemaa. „Loodame, et Eesti koondis pakub kohapeal kaasaelajatele ilusa mängu,“ lisas ta.

Lisaks võimalusele Eesti koondisele kaasa elada korraldatakse meie veteranidele mängueelsel päeval ajaloolist Wembley staadionit tutvumistav VIP-ringkäik. Mängupäeval kohtub veteranidega samuti jalgpallikohtumisel viibiv peaminister Taavi Rõivas.

Toetusteenuste keskus on kaitseväe toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe veteranipoliitika ning sotsiaal-, psühholoogia- ja usulise valdkonna juhtimine ning kaitseväes teenistuskohustuste täitmise tõttu vigastatute taastusravi ja rehabilitatsioon.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Ründelennukid A-10 paiknevad ajutiselt Ämari lennubaasis. Lennukid on pärit USA õhuväe 23. lennugrupi 74. eskadrillist, mis baseerub alaliselt Moody lennubaasis Georgia osariigis.

„Erinevad jalaväe- ja tankitõrjemiinid, aga samuti improviseeritud lõhkekehad on Liibanonis aset leidnud konfliktides ja ka praegu osapoolte vahel laialt levinud ning nende töö- ja kasutuspõhimõtete tundmine ning kahjutuks tegemise oskus on iga demineerimisspetsialisti kohus,“ ütles nooremveebel Rasmus Užgrindis.

Liibanoni Süüria ja Iisraeliga piirnevatel aladel leidub mitmeid sõdade ajal tihedalt mineeritud alasid, mis on endiselt ohtlikud kohalikule elanikkonnale. Enamus mineeritud piirkondi on tänaseks markeeritud, kuid on endiselt ohtlikud näiteks suviste kulupõlengute ajal. Samuti ei pruugi märgistusest aru saada lapsed. ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL üksused on aastate jooksul kahjutuks teinud ligi 35 000 erinevat lõhkekeha.

„Demineerimisspetsialistid on nagu MacGyverid, kellel kõigil on töös omad nüansid ja erinevate riikide spetsialistid võivad sama tulemuseni jõuda hoopis teistmoodi. Kui tahame oma tööd tõhusamaks muuta peame kogemusi vahetama,“ ütles Iiri kaptenmajor Clodagh McConnell.

UNIFIL idasektoris, peamiselt Süüriaga piirnevatel aladel teenival Hispaania demineerimisüksusel, nagu ka Eesti lahingpioneeridel, on kogemused ISAF operatsioonilt Afganistanis. Liibanonis teenib Hispaania meeskond alates 2006. aastast. Üksuse ülesanneteks on muuhulgas erinevate lõhkekehade ja lahingmoona kahjutuks tegemine ja võimalike raketipositsioonide avastamine koostöös Liibanoni relvajõududega.

Sel nädalal New Yorgis toimunud ÜRO peaassamblee raames korraldatud rahuvalvekonverentsil teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg vajadusest teha ÜRO rahuvalveüksustega täiendavat koostööd. Peamiste valdkondadena nähakse demineerimis- ja improviseeritud lõhkekehade alase info ja spetsialistide vahetamist ning üksuste julgeoleku tagamist.

Pühapäeval viivad Eesti lahingpioneerid läbi improviseeritud lõhkekehade vastase koolituse eesmärgiga tutvustada eestlaste baasoskusi Soome rahuvalvajatele ja laiendada nende silmaringi. Eestlaste kogemused pärinevad muuhulgas varasematest operatsioonidest Iraagis ja Afganistanis.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Pataljoni toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki.

"Meie päästemeeskond peab sellisteks päästetöödeks valmis olema ning seetõttu peame pidevalt harjutama," ütles Keri saare harjutuse üks läbiviijatest, päästeteenistuse erivarustuse tehnik vanemveebel Janek Tauram. Õppusel harjutati päästeteenistuse erivarustuse kasutamist, kopterilt ripplasti vastuvõtmist ning maandumisplatsi ettevalmistamist kopteri vastuvõtuks.

Viimase tegevuse tarvis korrastati õppuse käigus ka saare lagunenud betoonist kopteriplats, mille tulemusel on võimalik helikopteritel Keri saarel taaskord maanduda.

Pranglist veidi rohkem kui 6 km põhja pool asuv Keri saar on üks Eesti põhjapoolseimaid saari. Munakivide, kruusa ja vähesel määral liivaga kaetud saare pindala on 2,9 hektarit.

Ämari lennubaasi lennuväljagrupi koosseisu kuuluva

tuletõrje- ja päästeteenistuse ülesanne on olla ööpäevaringses valmisolekus ning vajadusel viia läbi päästetöid Ämari lennubaasis ja selle ümbruskonnas.

Teenistuse varustuse hulka kuuluvad moodsad tuletõrjeautod, mootorpaat, tõstepadjad ning muu päästetöödeks vajalik eritehnika. 

„Seekordne võistlus oli innovaatiline, enamuses taktikaline laskmine ja pani proovile kiiruse, relvakäsitsemise, laadimise, hoidmise ja sihtmärgi leidmise oskuse koos lasketäpsusega,“ ütles laskevõistluse võitja kapten Allar Eesmaa. „Kiidan laskevõistluse hästi korraldanud keskastme- ja 18. põhikursust ning kõiki osalejaid.“

Laskevõistlus viidi läbi Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu harjutusaladel. Esmakordselt oli võitlusel viiest laskerajast neli erineva raskusastmega taktikalise laskmise rajad, kus kõik osalejad said demonstreerida lisaks oma täpsusele ka kiirust ja osavust. Laskevõistlusest võtsid osa kõrgema sõjakooli kadetid, magistrandid, õppeasutuste kaaderkoosseis ja Tartu maleva kaitseliitlased, kokku 162 osalejat.

Laskevõistluse võitis kapten Allar Eesmaa, teisele kohale tuli kapten Veiko Park ja kolmandale kohale leitnant Priit Värno. Osalenud Tartu maleva neljast kaitseliitlasest tuli kolm esikümne hulka.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli laskevõistlust on korraldatud alates 2002. aastast. Pilte laskevõistlusest näeb kaitseväe pildigaleriist:

“Möödunud aasta oli õhutõrjepataljonile edukas - õppusel Siil näitasime end üksusena, mis on mehitatud, relvastatud, hästi välja õpetatud ning sajaprotsendiliselt valmis täitma talle pandud ülesandeid,” ütles õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner Tapa linnakusse rivistunud kahesaja viiekümnele õhutõrjujale. Pikneri sõnul annab Siilil saavutatud edu põhjust rahuloluks, kuid mitte seisakuks.  “Meie areng peab jätkuma, me kõik peame olema homme paremad sõdurid kui me oleme täna,” lisas ta.

Tänase õhutõrjepataljoni eelkäijaks peetakse 1. oktoobril 1928 loodud õhukaitse suurtükiväegruppi, mis tegutses 1940. aastani. Õhutõrjepataljon taasloodi 1992.aastal, mil Eesti õhuväe koosseisu moodustati üksik raadiotehnilise õhukaitsepataljon. Alates 2004. aastast paikneb väeosa kaitseväe Tapa linnakus ja allub alates 2014. aastast 1. jalaväebrigaadile.

Tänase õhutõrjepataljoni relvastusse kuuluvad raketikompleks Mistral, õhutõrjekahurid ZU-23-2 ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe. 

Vahipataljoni kaitseväelased mälestavad Viktor Oxfordi igal aastal ning on võtnud endale aukohuseks hoida korras Eesti kuulsaima marsilaulu autori viimset puhkepaika. 2004. aasta 1. oktoobril püstitas Vahipataljon Oxfordi kalmule korjanduse abiga soetatud hauakivi.

 „Viktor Oxford on asetanud laulusõnadesse eestluse lihtsust, puhtaid tundeid, mis on põlvest põlve hakanud kandma vabaduse püüet. Nüüdseks on see laul saanud üheks osaks ka Vahipataljoni biograafiast,“ ütles tänasel tseremoonial peetud kõnes Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kaido Sirman. „Lihtsate sõnade, kuid võimsa mõjuga laul on jätnud eestlasi ühendava jälje,“ lisas ta.

 Mälestustseremoonia lõpetas Vahipataljoni tegevväelaste ja tseremoonia külaliste poolt ühiselt esitatud laul „Jää vabaks, Eesti meri“.

 Viktor Oxfordi kuulsa laulu „Jää vabaks, Eesti meri“ sõnade esimene versioon ilmus 1916. aastal poeemis „Terasori“. 1936. aastal on nimetatud laul „Vabadushümnina” kirja pandud raamatus „Kaitseväe ja Kaitseliidu rivi- ja ajaviitelaulud”. 1930-ndate teisel poolel sai see marsilaul üheks enimlauldud lauluks Tallinna garnisonis. Üldrahvalikku repertuaari jõudis „Vabadushümn” pärast okupatsiooni algust 1940. aastal, uuesti leidis laul laiemat kõlapinda laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal.

 Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. aastal Jänedal Pirsu külas. Koolihariduse omandas Viktor Oxford Tallinnas, kuhu asutas peale sõda omanimelise tükikoja ning kus laskis noote trükkida enamik Eesti heliloojaid. Viktor Oxford suri 15.veebruaril 1984.aastal üheksakümne aasta vanuselt ja on maetud Rahumäe kalmistule tema ristiisa perekond Sepa viimsesse puhkepaika.

"Meil on hea meel, et kaitsevägi ja kaitseväelased on leidnud tunnustust Elroni poolt, millega tunnustatakse meie elukutset ja teenistujaid, kes oma igapäeva töös panustavad Eesti riigikaitsesse ja turvalisusesse,” ütles Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse jaoskonna ülem kapten Viljar Kurg.

Kuu kangelaseks olemisega kaasneb oktoobri kuus tegevväelastele ja ajateenijatele Elroni rongides soodusreisimise võimalus.

„Elron tänab Eesti elu edendajaid pakkudes neile võimalust kahe nädala jooksul rongisõitu vaid poole piletihinna eest nautida,“ ütles Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik. „Oktoobrikuu kangelasteks, kellele on 5.-18. oktoobrini rongisõit ükskõik millisel marsruudil terves Eestis poole hinnaga, valisime tegevväelased ja ajateenijad.“

Tegevväelased ja ajateenijad saavad poole hinnaga reisida, esitades piletikontrolörile kaitseväelase tunnistuse või ajateenija väljaloa koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Veebruaris olid Elroni kuu kangelasteks õpetajad, märtsis kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, aprillis meditsiinitöötajad, mais Teeme Ära talgulised, juunis päästeameti töötajad ja vabatahtlikud päästjad, juulis Lasterikaste Perede liidu liikmed, augustis politsei- ja piirivalveameti töötajad ning abipolitseinikud ja septembris lastelastega koos reisivad vanavanemad.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Suurim osa ehk üle kuuesaja ajateenija alustab teenistust 1. jalaväebrigaadis, kus lisaks Viru ja Kalevi jalaväepataljonile toimub väljaõpe ka suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri ning tagalapataljonis. Lõuna-Eestis asuv 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon võtab üle neljasaja ajateenija, ülejäänud oktoobrikutsega ajateenistusse saabunud jagatakse staabi- ja sidepataljoni ning toetuse väejuhatuse logistikapataljoni vahel.  

Väeossa saabudes täidavad ajateenijad esmalt vajalikud dokumendid, läbivad arstliku kontrolli ning saavad enne kasarmutesse majutamist kätte ka üksikvõitleja varustuse. Järgmistel päevadel alustatakse kolmekuulist baasoskuste kursust, mille käigus omandavad ajateenijad põhilised teadmised üksikvõitleja jalaväetaktikast, liikumisviisidest, maskeerimisest, relva kasutamisest, käemärkidest, välitingimustes toitumisest ja sidepidamise reeglitest. Kaheksakuulise ajateenistustsükli neljandal ja viiendal kuul omandab ajateenija ühe paljudest kaitseväe poolt pakutavatest erialadest, millega kaasneb erialarelvade õpe. Märtsist maini õpitakse tegutsemist erinevates lahinguliikides jao, rühma ning kompanii koosseisus.

Kokku kutsutakse ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, mil üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis  ning oktoobris, mil kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Fotod täna staabi- ja sidepataljoni saabunud ajateenijatest: