Uudised

Oma rotatsiooni Eestis lõpetava üksuse masinad transporditakse siit ära raudteed mööda – esimene rong tehnikaga väljus Tapalt 26. septembril ning teine väljub täna õhtul. Kokku liigub niimoodi Eesti piirile üle saja ühiku erinevat pioneeritehnikat, alates väiksematest masinatest ja veoautodest ning lõpetades rasketehnikaga.

Kevadest alates teenis Tapal kaks pioneeride kompaniisuurust rotatsiooni (902. kompanii ja 500. kompanii), mis mõlemad kuuluvad Ameerika Ühendriikide 18. sõjaväepolitsei brigaadi 15. pioneeripataljoni koosseisu.

Siinviibitud aja jooksul ehitasid pioneerid keskpolügoonile rasketehnikale ja tankidele sobiliku tee, puidust kergkasarmud ning tegid muid taristut arendavaid töid. Lisaks kaitseväe objektidele käidi abiks ka kohalikel elanikel – näiteks ehitati Vinni perekodu lastele uus mängumaja.

15. pioneeripataljon loodi 1916. aastal, üksus võttis osa mõlemast maailmasõjast, samuti Korea ja Vietnami sõdadest. Pataljoni ülesanne on toetada relvajõude pioneerivõimekusega, sealhulgas rajada ülesande täitmiseks vajalikke ehitisi ning teid. Alaliselt paikneb 15. pioneeripataljon Saksamaal Grafenwöhris.

Kaitsevägede sõprusturniir jäähokis algab kell 15.00 kaitseväe relvastuse ja varustuse näitusega, mis jääb Tondiraba jäähalli fuajees avatuks kuni 18.00-ni. Turniiri avatseremoonia algab kell 15.45, millele järgneb kell 16.00 esimene mäng Eesti ja Soome vahel. Kell 17.00 mängivad omavahel Eesti ja Läti ning turniiri lõpetab kell 18.00 algav Läti ja Soome vaheline heitlus. Kogu sündmus on pealtvaatajatele tasuta.

Eesti kaitseväe jäähokikoondisesse kuuluvad tegevväelased, ajateenijad ja kaitseliitlased reamehest kuni kindralini välja. Kõrvuti ajateenijatega mängib võistkonnas näiteks ka kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik.

„See võistkond on hea näide sellest, et kaitsevägi ei panusta spordis mitte ainult professionaalidele vaid loob võimalused ka harrastussportlastele, mis ühendab kaitseväelasi igal tasandil ka teenistusvälisel ajal,“ ütles brigaadikindral Tiganik.  

Tema sõnul võiks tänavusest turniirist kujuneda iga-aastane traditsioon nii kaitseväe ja jäähoki propageerimiseks kui ka kaitseväelaste sõprussidemete tugevdamiseks. „Ootame, et kõigil mängijatel ning pealtvaatajatel oleks reedel huvitav ja lõbus. Pealtvaatajate tugi kulub aga Eesti meeskonnale kindlasti ära, nii et tulge kindlasti meile kaasa elama,“ ütles brigaadikindral Tiganik.

Kaitseväe relvastuse ja varustuse näituse panevad välja staabi- ja sidepataljon ning Vahipataljon, meeskondade hümne mängib ning muusikalise vahepalaga esineb kaitseväe orkester. Tondiraba jäähall asub aadressil Varraku 14, Tallinn.

Lisainfo:

Sündmuse leht Facebookis:

Kursuse viis läbi KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, koostöös MTÜ Vaba Ukraina ja kaitseministeeriumiga. Kursusel osalejatele õpetasid Eesti meedikud lahingkannatanu käsitlemise põhimõtteid. 

„Kursused said hästi korraldatud, koostöö MTÜ Vaba Ukrainaga oli sujuv ja hoolimata sellest, et õppurite tase oli väga erinev, omandasid nad lõpptulemusena süstematiseeritud lähenemise lahingkannatanu käsitsemises,“ ütles sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem major Ahti Varblane. „Tulevikus oleme valmis viima läbi sama kui ka edasijõudnu taseme kursuse, milles õpitaks haigla tasandil lahingkannatanu käsitlemist traumameeskonnana.“

Lisaks õppeasutustes läbitavale õppele tegid kursusel osalejad tutvumisvisiidi Tartu kiirabisse ning Tartu ülikooli anestesioloogia-intensiivravikliiniku osakondadesse. Meditsiinikursus kestis nädal aega ning sellest võtsid osa Ukraina armee ja vabatahtlike pataljonide arstid, õed ja meditsiinilise erihariduseta inimesed.

Märtsis, juunis ja septembris toimunud kursuste jooksul õpetasid ukrainlasi KVÜÕA-, kaitseväe allüksuste- ja tsiviilmeedikud TÜ kliinikumist, Põhja-Eesti regionaalhaiglast ning Tallinna ja Tartu kiirabidest. Kolme kursust rahastati vabatahtlike annetustest ja kaitseministeeriumi ning KVÜÕA eelarvest.

KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks. Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.​

Esmaspäevast neljapäevani toimuvad lennud ajavahemikus 9.00-16.00, reedel lennatakse vaid ennelõunasel ajal. 

Peamiselt lendavad USA ründelennukid Ämari lennubaasi ja kaitseväe keskpolügooni vahel, kuid lennatakse ka üle Läänemaa ja Hiiumaa ning Läti Adaži polügooni suunal.

Korraga lendab Eesti õhuruumis kuni neli ründelennukit, osa lende võib toimuda suhteliselt madalal.

Õppuse käigus harjutatakse keskpolügoonil asuvate maapealsete sihtmärkide hävitamist 25-naelaste õppepommide ning pardakahuritega õppemoonaga, mille kasutamine ei tekita märkimisväärseid heliefekte.

Eesti taevas lendavad ründelennukid on pärit USA õhuväe 23. lennugrupi 74. eskadrillist, mis baseerub alaliselt Moody lennubaasis Georgia osariigis.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud nii oma manööverdusvõime, suure tulejõu kui ka suhteliselt vaikselt töötavate mootorite poolest.

„Asume sinise joone läheduses paiknevates linnades ja külades läbi viima regulaarseid patrulle,“ ütles jalaväerühma ülem nooremleitnant Janari Jaanso, kelle sõnul on seniste teenistusülesannete ülevõtmisel võtmesõnaks valvsus. „Tunneme hästi oma vastutusala ja peame endise täpsusega suutma märgata muutusi, et ennetada võimalike ohtlikke arenguid.“

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitu intsidenti. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

„Jalaväerühma jaoks tähendas möödunud periood eelkõige suuremat vastutust, kus üksuse reakoosseis mehitas nii päeval kui öösel valveposte täites samal ajal ka sinise joone vaatlusfunktsiooni,“ ütles nooremleitnant Jaanso.

Erinevate väiksemate positsioonide mehitamine on osa rahuvalvajate regulaarsest teenistusest. Sarnaselt Soome kontingendile mehitavad Iiri rahuvalvajad roteeruvalt teist sinise joone positsiooni.

Rahuvalvajate laagrites on olemas kõik vajalik teenistusülesannete täitmiseks ja vaba aja veetmiseks. Elatakse 2-4 kohalistes kergkonstruktsioonist elamutes. Olemas on sportimisvõimalused sõude- ja veloergomeetritest lõpetades erinevate jõusaalimasinate ning hantliteni. Augusti keskel avasid Eesti ja Soome peaministrid positsioonil 6-50 uue sauna. Mõlemal positsioonil on olemas traadita internet, koju helistamise võimalus, lugemismaterjalid ja mängukonsool.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Pataljoni toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki.

„Reamees Uke on hea näide sellest, kuidas noormees on ajateenistuse käigus omandanud niivõrd palju teadmisi, et suudab kriisiolukorras vastu võtta otsuseid ning aidata hätta sattunud kaaskodanikke,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kes lisaks tänusõnadele andis reamees Ukele kingitusena üle multitööriista.

Reamees Kevin Uke pälvis politsei- ja piirivalveameti erilise tänu 12.septembri õhtul Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu maantee 56. kilomeetril toimunud raske liiklusõnnetuse kannatanute abistamise eest. Reamees Uke rahustas sündmuskohal õnnetuses osalenud inimesi ja andis kuni meedikute saabumiseni häirekeskusega ühenduses olles kannatanutele esmaabi. Hiljem abistas ta ka sündmuskohale saabunud politseid.

Reamees Kevin Uke alustas oma ajateenistust toetuse väejuhatuse logistikapataljonis tänavu juunis ning õpib hetkel nooremallohvitseride kursusel. Sündmuse ajal viibis reamees Uke sõdurioskuste baaskursuse järgsel puhkusel.

Kadettveebel Holm tervitas uut kadettveeblit ning soovis kõigile kadettidele pealehakkamist ja ambitsioonikust edaspidiseks. „Ma tean, et te suudate kõik tublid ja vägevad olla,“ ütles kadettveebel Holm. „Olge siis ka ja elage selle potentsiaali vääriliselt.“

Lisaks uue kadettveebli väljakuulutamisele andis kõrgema sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär eeskujuliku õppetöö ja aktiivse õppetöövälise tegevuse eest üle Kadetikogu rinnamärgi „Kadetitäht“ kadettseersant Aimur Lillakule, kadettseersant Raido Mednisele, kadettseersant Aleksandr Afanasjevile ja kadettveebel Martin Holmile.

Sõjakooli ülem ergutas väga hea õppeedukuse ja teenistuskohustuste püüdliku täitmise eest parima õppuri karikaga kursuste parimaid õppureid ning raamatuga tubli õppetöö eest neid õppureid, kelle keskmine hinne oli kevadsemestril 4,5 või kõrgem. Veel tunnustas kooli ülem õpitulemuste ja juhiomaduste põhjal ühtlustuskursuse parimat lõpetajat ning lõpurännaku parimat jagu.

„Kalevi jalaväepataljon on oluline ja eriline üksus, mille peamisteks ülesanneteks on reservväe soomusüksuste tootmine ja praeguste väljaõppemeetodite parandamine ,“ ütles endine Kalevi jalaväepataljoni ülem, praegune kaitseväe jalaväeinspektor kolonelleitnant Hannes Alesmaa. „Tulenevalt eeltoodust saab öelda, et kalevlasena teenimine on auasi. Ning seda enam rõõmustan ma selle üle, et Kalevi pataljon saab ülemaks väga väärika ja võimeka ohvitseri,“ lisas ta.

Kalevi jalaväepataljoni senine ülem kolonelleitnant Hannes Alesmaa alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal Kalevi jalaväepataljoni ajateenijana. 2002. aastal määrati ta Scoutspataljoni informatsioonisektsiooni ülemaks, 2003. aastal jätkas Alesmaa teenistust Balti Pataljoni operatiivsektsiooni ülemana. Enne Kalevi jalaväepataljoni ülema teenistuskohale asumist 2012. aastal teenis Alesmaa muuhulgas peastaabi teavitusosakonnas ning NATO Euroopa vägede kõrgemas peakorteris (SHAPE). Kolonelleitnant Alesmaa on kolmel korral viibinud ka välismissioonil - 2007. aastal Iraagis ning 2009. ja 2010. aastal Afganistanis.

Kalevi jalaväepataljoni uus ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp alustas oma teenistuskäiku 1993. aastal Riigikaitseakadeemia kadetina. Müürisepp on varasemalt teeninud Scoutspataljoni rühma- ja kompaniiülemana ning juhtinud nii Scoutspataljoni kui 1. jalaväebrigaadi operatiivsektsiooni. Aastatel 2011-2015 viibis ta välisteenistuses NATO Euroopa vägede kõrgemas peakorteris (SHAPE). Samuti on kolonelleitnant Müürisepp osalenud välismissioonidel Bosnias (2000) ja Kosovos (2006).

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Varjupaigatöötaja Ragne Piirits-Hiobi sõnul oli kadettide algatus ja abi väga teretulnud. „Mehejõudu on meil kogu aeg puudu,“ ütles Piirits-Hiob. „Sellised tööd nagu kuutide tõstmine, parandamine, puude lõikus ja lõhkumine ootas juba kevadest saadik oma järge.“ Hiobi sõnul kuluvad kadettide toodud konservid ära umbes kahe nädalaga, kuivtoit isegi kiiremini.

Heakorratöödel osales 17 kõrgema sõjakooli kadetti ning kolmanda õppeaasta maaväe põhikursuse ülem. Kadetid saagisid ja lõhkusid küttepuid ning aitasid koerakuute parandada ja välja vahetada.

„Nii korjandusest saadud toit ja riidematerjal kui ka heakorratöödele tulnud kadettide arv ületas mu lootusi,“ ütles korjanduse algataja kadettveebel Martin Holm. „Väga hea tunne oli panustada loomade heaollu ja näha, et nii paljud kadetid algatusega kaasa tulid.“

Varasemalt on kadetid näidanud ühiskondlikku sidusust üles lasteaedadesse noori kasepuid istutades.

„Algav Eesti ja USA õhuvägede ühisharjutus toimub laiema programmi raames, mis on tuntud nime all Atlantic Resolve. See on eelmisel aastal alanud Ameerika Ühendriikide operatsioon, millega suurendatakse sõjalist kohalolu kõikides NATO idapoolsetes liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis. Õhuvägede ühisharjutus on oluliseks panuseks meie piirkonna julgeolekuolukorra parandamisele,“ ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Tarieni sõnul on tänavu tegemist juba kolmanda Eesti ja Ameerika Ühendriikide ühisharjutusega. Varasemalt lendasid märtsis-aprillis Eesti taevas ameeriklaste hävitajad F-16 ning augustis-septembris ründelennukid A-10. „Osalevatele Eesti kaitseväe üksustele on sellised ühisharjutused saanud igapäevaseks ning koos tegutsemine on muutunud professionaalselt sujuvaks,“ ütles kolonel Tarien.

Kaitseväe keskpolügoonil asuvate sihtmärkide tabamiseks kasutatakse 25-naelaseid õppepomme ning pardakahurite õppemoona, mis ei tekita märkimisväärseid heliefekte. Harjutused toimuvad tööpäeviti ajavahemikus 9.00 kuni 16.00, teisipäeviti ja neljapäeviti võib toimuda ka õhtuseid lende ajavahemikus 17.00 kuni 19.40. Korraga lendab Eesti õhuruumis kuni neli ründelennukit.

Täna saabunud ründelennukid on pärit USA õhuväe 23. lennugrupi 74. eskadrillist, mis baseerub alaliselt Moody lennubaasis Georgia osariigis.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud nii oma manööverdusvõime, suure tulejõu kui ka suhteliselt vaikselt töötavate mootorite poolest.